KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-2161 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 15
§ 27
p 1 järgi vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Heausksel valdajal on AÕS § 28 lg 2 järgi lisaks õigus nõuda omanikult ka asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamist osas, mis ületab tema poolt asja viljast saadud tulu. Hüvitus ei tohi seejuures ületada määra, mille võrra asja väärtus on kasulike kulutuste tõttu suurenenud.
§ 27p 2 järgi kasulikud, kui nendega asja oluliselt parendatakse.
Kui omaniku varaline seisund ei võimalda hüvitada kasulikke kulutusi, võib ta AÕS § 28 lg 3 järgi nõuda hüvitise vähendamist või hüvitise maksmisest vabastamist ning sellisel juhul on heausksel valdajal õigus enda tehtud parendused asja rikkumata ära võtta. Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole AÕS § 28 lg 5 järgi õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta.
§ 27p 3 järgi toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt asja mugavust, meeldivust või ilu. 4
(5)Seega on ostjal üldjuhul õigus nõuda ostueesõiguse teostajalt nii vajalike kui ka kasulike kulutuste hüvitamist. Riigikohus on otsuses nr. 3-2-1-127-04 leidnud, et ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine ei muutnud ostja valdust ebaseaduslikuks ega pahauskseks Sellest tulenevalt ei saa jätta AÕS § 28 lg 4 alusel ostja tehtud kasulikke kulutusi hüvitamata. Maakohus leidis, aga et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja jättis sellel alusel hagi rahuldamata. Kuna maakohus ei ole tuvastanud, millised vajalikud kasulikud kulutused vaidlusalusele elamule tehti esialgse ostja poolt ja millised toreduslikud, siis ei ole võimalik asja lahendada apellatsioonimenetluses ja asi tuleb saata uueks arutamiseks samale kohtule. Riigikohus leidis samas asjas tehtud lahendis, et AÕS § 269 lg 2 ja § 28 lg 1 kohaselt tuleb ostjale hüvitada kinnisasjale tehtud vajalikud kulutused ning § 28 lg 2 järgi kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused osas, mis ületavad tema poolt asja viljast saadud tulu. Kulutuste väärtus tuleb kindlaks määrata kulutuste tegemise aja seisuga. Seega tuleb maakohtul ka välja selgitada, millist tulu sai hageja elades vaidlusaluses majas kuni käesoleva ajani. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb samuti maakohtul kontrollida asja uuel läbivaatamisel, kas võib tekkida küsimus hageja käitumise vastavusest hea usu põhimõttega. Enne
- juulit
- a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg 1 järgi tuli tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei olnud TsÜS § 108 lg 2 järgi lubatud muu hulgas juhul, kui õiguse teostamise eesmärgiks oli kahju tekitamine teisele isikule. Samasisuline regulatsioon tuleneb ka
- juulil
- a jõustunud TsÜS §-st
- Kui kostja teostas hageja ostetud kinnisasja suhtes ostueesõigust ja hageja oli sellest teadlik, kuid jätkas kinnisasjale kulutuste tegemist vaatamata kostja keelule teha kinnisasjal asuva elamu ümberehitustöid, siis on võimalik, et hageja ei toiminud kinnistule kasulikke kulutusi tehes ja nende hüvitamist nõudes heas usus. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja ei ole andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 5
(5)