Obsah (4)

§ 26§ 31§ 6§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1395 Haldusasi A.S.i kaebus

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

1. juunist 2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates
2. juunist 2006 (

§ 31lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada Ts

MS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD Murru Vangla direktori 07.10.2005 käskkirjaga nr. 1303-dm karistati kinnipeetav A.S.i Vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani A.S. toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et ta 26.08.2005 kell 10.30 keeldus administratsiooni pakutud tööst ning käitus ebaviisakalt, kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid (toimiku lk. 5). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Ametnike toimingud käskkirja andmisel on õigusvastased. Kaebuse esitaja taotleb käskkirja tühistamist ja moraalse kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja hinnangul on talle tekitatud moraalne kahju, summas 1000 krooni. Kaebuse esitaja keeldus tööst seoses vangla ametnikega seotud intsidendiga – kaebuse esitajalt võeti ebaseaduslikult ära postmargid ning neid ei tagastatud. Need olid kaebuse esitaja isiklikud postmargid, mis kaebuse esitaja sai kirjavahetusega. Nimetatud asjas on 1 esitatud kaebus halduskohtule. Tööle vormistamise komisjoni tulles öeldi kaebuse esitajale, et marke hakkad ostma ise, kui oled tööle vormistatud. Samuti oli kaebuse esitaja esitanud avalduse õppima asumiseks. Õpingud pidid algama

1. septembrist ning kui kaebuse esitaja oleks alustanud õpinguid, oleks see takistanud tööleasumist. Samuti ei olnud kaebuse esitajaga sõlmitud töölepingut. Töö tingimusi ja nõudmisi kaebuse esitajale ei tutvustatud. Need olid peamised põhjused, miks kaebuse esitaja tööst keeldus. Tööleasumise käskkirja kaebuse esitajale ei tutvustatud ning vene keelde ei tõlgitud. Töö vanglas ei ole kohustuslik, see on vabatahtlik. Kaebuse esitaja kartseris karistust kandnud veel ei ole. Vale on käskkirjas toodud väide selle kohta, et kaebuse esitaja käitus ebaviisakalt ja kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid. Väide, et kaebuse esitaja rikkus distsipliini on esitatud selleks, et raskendada kaebuse esitaja elu vanglas ja kasutada karistusmeetmeid. Moraalne kahju seisneb selles, et kaebuse esitaja pidi pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse ning taluma sellega seoses emotsionaalset stressi. Samuti avaldatakse kaebuse esitajale vanglas vanglaametnike poolt survet. See väljendub vangistuses viibimise meetodites – näiteks paigutatakse kaebuse esitaja lukustatud kambrisse. 1000.- krooni on minimaalne moraalse kahju hüvitamiseks vajalik summa. Murru Vangla on teostanud oma toiminguid alates asjaajamise algusest õigusvastaselt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Murru Vangla on 07.10.2005 käskkirja nr 1303-dm andes rikkunud haldusmenetluse seaduses sätestatud õigusnorme. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vangistusseaduse § 67 p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 22.04.2005 käskkirjaga nr. 42 on kinnitatud „Murru Vangla kodukord“. Kodukorra p 29 ap 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt vangistust reguleerivate õigusakti nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 33 järgi peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Karistamise põhjuseks oli distsiplinaarsüütegu, mis väljendus selles, et kaebaja 26.08.2005 keeldus vangla administratsiooni pakutud tööst ning käitus ebaviisakalt, kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid, millega pani toime Vangistusseaduse § 67 p 1 sätestatud rikkumise. Distsipliinirikkumine on fikseeritud vangistusosakonna juhataja kt. T. Merikülli 26.08.2005 ettekandega. Distsiplinaarmenetluse käigus anti kaebajale võimalus esitada oma arvamus. Kaebaja seletuse kohaselt keeldus ta tööst ja kirjutas oma keeldumise ka tööle määramise käskkirjale. 23.08.2005 soovis kaebaja enda võtmist vangla majandustöödele. 26.08.2005 tutvustati kaebajale tööle määramise käskkirja, kuid kaebaja keeldus pakutavast tööst. Samal päeval toimunud vestlusel vangistusosakonna juhataja kohusetäitja ja julgeolekuosakonna spetsialistiga oli kaebaja käitumine väljakutsuv ja agressiivne, mis väljendus ebaviisakate väljendite kasutamises vanglaametnike suhtes. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutsekeskharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kaebajal töökohustust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Samuti kaebaja ei keeldunud 2 tööst seaduslikel põhjustel, vaid põhjusel, et tema ei ole nõus territooriumi koristamisega. Seega tööst keeldumiseks ei olnud alust ning kaebaja rikkus vangistusseadust. RVS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu) võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega saab kahju hüvitamise aluseks olla üksnes kahju, mis on tekkinud õigusvastase tegevuse tagajärjel ja mida ei olnud võimalik vältida. Vastavalt RVS § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Töö pakkumine kaebajale oli seaduslik ning sellega ei ole talle tekitatud mittevaralist kahju RVS § 9 lg 1 mõttes. Seega ei ole kaebajal alust nõuda kahju hüvitamist. Käesoleval ajal ei ole kartserikaristus täidetud. Seega ei ole tekkinud varalist või mittevaralist kahju. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebus Murru Vangla direktori
3. oktoobri 2005 käskkirja nr. 1303-dm tühistamise nõudes

§ 6

lg 2 p 1 alusel võib kaebuse esitaja taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebuse esitaja taotleb Murru Vangla

1. oktoobri 2005 käskkirja nr. 1303-dm tühistamist, asudes seisukohale, et talle määratud distsiplinaarkaristus selle eest, et ta keeldus vangla administratsiooni poolt pakutud tööst ning käitus ebaviisakalt, kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid, on õigusvastane. Kohus uurib esmalt, kas kaebuse esitaja poolt tööst keeldumine oli seaduslik ning põhjendatud. 1.1 Tööst keeldumine Vangistusseaduse § 37 lõige 1 sätestab kinnipeetava kohustuse töötada ning sama seadustiku paragrahv § 67 lõige 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 25.08.2005 käskkirjaga nr. 264 määrati A.S. tööle finants- ja majandusosakonna abitööliseks täistööajaga alates 29.08.2005 ja tunnitasuga 7.95 krooni. Nimetatud käskkirja ei ole A.S. halduskohtus vaidlustanud ning käskkiri on kehtiv. Seega tuleb Murru Vangla direktori 25.08.2005 käskkirja nr. 264 pidada kaebuse esitaja jaoks täitmisele kuuluvaks. Seadusliku korralduse täitmisest keeldumiseks peavad kinnipeetaval olema kaalukad põhjused. Järgnevalt analüüsib kohus kaebuse esitaja põhjendusi käskkirja täitmisest keeldumisel. 1.1.1 Kaebuse esitaja toob tööst keeldumise ühe põhjusena esile, et temalt konfiskeeriti postmargid. Kohtuistungil selgus, et kaebuse esitaja on juba esitanud halduskohtule eraldi kaebuse seoses markide konfiskeerimisega ning selle kaebuse sisuline menetlemine toimub eraldi vastavas haldusasjas. Seega ei saa kaebuse esitaja töötamisest või mittetöötamisest sõltuda vanglaametnike poolt väidetavalt ebaseaduslikult konfiskeeritud postmarkide tagastamine. 1.1.2 Samuti toob kaebuse esitaja töötamisest keeldumise põhjusena välja õpinguteks avalduse esitamise. Õpingud oleksid pidanud algama
2. septembril 2005 ning kaebuse esitaja on seisukohal, et töötamine oleks seganud õpinguid. Samas on kaebuse esitaja ise avaldanud 3
3. augustil 2005 tehtud avalduses soovi tööle asude ning ei ole kohtule esitanud tõendit õppima asumise kohta. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ta vanglaametnikega toimunud kohtumisel vanglaametnikke oma väidetavast avaldusest ei teavitanud. Vangistusseaduse § 37 lg 2 p 2 alusel ei ole kohustust töötada kinnipeetaval, kes omandab üldharidust või kutsekeskharidust või osaleb tööalasel koolitusel. Kaebuse esitaja pole tõendanud, et ta omandaks haridust vastavalt nimetatud sättele ning kohtule pole esitatud ka tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja oleks üldse kunagi avaldanud soovi õppima asuda. 1.1.3 Kolmanda põhjusena väidab kaebuse esitaja, et temaga polnud sõlmitud töölepingut ega tutvustatud töötingimusi ja nõudmisi. Töölepingu seadus (TLS) näeb ette töölepingu sõlmimise ja töölepingu kohustuslikud tingimused. TLS § 7 p 12 kohaselt ei laiene töölepingu seadus töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Seega tuleb järeldada, et vabadusekaotust kandvatel isikutel puudub õigus nõuda TLS-is sätestatud tingimustel endaga töölepingu sõlmimist. Tunnistaja Neeme Lenk’i sõnul tutvustati kaebuse esitajale
4. augustil 2005 peetud vestlusel töö sisu. Samuti nähtub kaebuse esitaja 23.08.2005 avaldusest tööle võtmiseks, et avaldus on esitatud seoses sooviga töötada majandusosakonnas. Kohus eeldab, et kaebuse esitaja pidi avaldust esitades omama ülevaadet selle kohta, milliseid töid võidakse talle majandusosakonnas pakkuda. VangS § 43 lg 1 alusel makstakse kinnipeetavale töötamisel töötasu, k.a. juhtudel kui kinnipeetavat rakendatakse vangla majandustöödel. Kinnipeetavatele makstava töötasu alammäärad on sätestatud Vabariigi Valitsuse 18.03.2003 määrusega 87 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“, mille § 2 lg 2 alusel on ajatööl töötava kinnipeetava tunnipalga alammäär vangla poolt pakutaval tööl 50 protsenti Vabariigi Valituse kehtestatud tunnipalga alammäärast. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebuse esitaja pidi omama piisavat ettekujutust talle pakutavast tööst. 1.1.4 VangS § 37 lg 1 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Murru Vangla direktori
5. augusti 2005 käskkirjast nähtuvalt on kaebuse esitaja läbinud meditsiini-, julgeoleku- ja vangistusosakondade kontrolli, millest võib järeldada, et tema tervislik seisund lubab töötada. Antud käskkirjaga määrati kaebuse esitaja tööle Murru vangla finants- ja majandusosakonna abitööliseks täistööajaga alates 29.08.2005 tunnitasuga 7.95 krooni. Kaebuse esitaja on
6. augustil 2005 allkirjaga kinnitanud, et antud käskkiri on talle teatavaks tehtud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu kaebuse esitaja on keeldumisega rikkunud VangS § 67 lõiget 1, § 37 lõiget 1 ning Murru Vangla kodukorra punkti 29 alapunkti 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt vangistust reguleeriva õigusakti nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. . 1.2 Kaebuse esitaja ebaviisakas käitumine Kaebuse esitaja väite kohaselt ei vasta vaidlustatavas käskkirjas toodud väide tema ebaviisaka käitumise ning vanglaametnike suhtes solvavate väljendite kasutamise kohta tõele.
7. mail 2006 antud haldusasjas peetud istungil kinnitas tunnistaja Neeme Henk, et viibis
8. augustil 2006 toimunud vestluse juures, kus arutati töö pakkumist kaebuse esitajale. Tunnistaja ütluste kohaselt keeldus kaebuse esitaja pakutavast töökohast ning muutus agressiivseks, sõimates ebatsensuursete väljenditega Toomas Meri’t ning loopis tooli. Lisaks on kaebuse esitaja tööst keeldumine, agressiivne käitumine ning solvavate väljenduste kasutamine vanglaametnike suhtes fikseeritud vangistusosakonna juhataja kt Toomas Meriküll’i 26.08.2005 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis. 4 Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja agressiivne käitumine ning solvavate väljenduste kasutamine vanglaametnike suhtes on tõendatud tunnistaja ütluste ning distsiplinaarmenetluse protokolli alusel. Oma eeltoodud käitumisega on kaebuse esitaja rikkunud Murru Vangla kodukorra punkti
9. 1.
10. Käskkirja seaduslikkus Kohus on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud VangS §-s 64 sätestatuga kooskõlas ning Murru Vangla poolt 26.08.2005 koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll vastab justiitsministri 30.11.2000 määrusega „Vangla sisekorraeeskiri“ § 97-99 kehtestatud tingimustele. VangS § 63 lg 1 sätestab alused kinnipeetavate suhtes rakendatavate distsiplinaarkaristuste kohaldamiseks. Kohus asub seisukohale, et käesolevas haldusasjas on tõendamist leidnud kaebuse esitaja poolt VangS § 37 lg 1 ja § 67 lg 1 ning Murru Vangla direktori 22.04.2005 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Murru Vangla kodukord“ punktide 29.1 ja 33 rikkumine. Seega puudub kohtul alus käskkirja tühistamiseks ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.
11. Kahjunõue

§ 6

lg 3 p 2 alusel võib kaebuse esitaja taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja on taotlenud talle õigusvastase käskkirjaga tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Kuivõrd kohus leidis, et käskkiri on seadustega kooskõlas ning jättis vaidlustatud käskkirja tühistamata, puudub kohtul alus ka vastustajalt kaebuse esitaja kasuks moraalse kahju väljamõistmiseks. Vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

§ 92lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

Seega jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 5