2-08-11033/3

(2175)krooni elatusraha tütar N A (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Tunnistada kohtuotsus viivituseta täidetavaks. Kohtukulude jaotus Kantud kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue 2 Hagist nähtub, et pooltel on ühine laps- xx.xxxxxxxxx xxxx.a. sündinud tütar N A.

1. aasta oktoobrikuust elavad pooled lahus ja abielu on lahutatud
2. aasta detsembris. Laps elab hageja juures. Hageja on proovinud jõuda kostjaga elatise osas kokkuleppele, kuid kostja keeldub elatise tasumisest põhjendusega, et abielu jooksul soetatud ühisvara on võrdselt jagatud. Hageja sellega ei nõustu. Abielu ajal teenisid mõlemad raha, hageja ei ole olnud kostja ülalpidamisel. Vanemahüvitise lõppemisel (üks aasta pärast lapse sündi) läks hageja tagasi tööle ja seega on pooled võrdselt ühisvarasse panustanud. Ühisvara müügist saadud tulu eest ostis hageja endale korteri ja võttis lisaks pangalaenu 230 000 krooni. Kostja on ainukese kohustusena maksnud viimase kolme kuu eest lasteaiatasu 500 krooni kuus, mida hageja oleks elatise regulaarse laekumise korral nõus ise tasuma. Hageja netotöötasu on 9000 krooni kuus, ta kasvatab üksi kahte last. Hagejale teadaolevalt kuulub kostjale Regard Invest OÜ, poolte ühine laps on tema ainus laps ja teisi ülalpeetavaid tal ei ole. Hageja arvestuste kohaselt on kulutused tütrele ühes kuus 6500 krooni, millest 1000 krooni eluasemele, 1500 krooni toidule, 500 krooni transpordile, 200 krooni telefoni kasutamiseks, 200 krooni tervishoiule, 300 krooni hügieenitarvetele, 800 krooni lapse koolikohustuste täitmiseks, 1000 krooni riietele ja jalanõudele ja 1000 krooni muud vältimatud püsikulud- teater, kino, ujula, sünnipäevad, kingitused, vaba aeg, raamatud, mänguasjad. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 3630 krooni. Kostja seisukoht Kostja ei nõustu hagiga. Vastuväidetest nähtub, et kooselu hagejaga lõppes
3. aasta oktoobris, mil kostja leidis koju tulles tühja maja, kust suurem osa asju oli ära viidud. Ta ei olnud mitu päeva teadlik oma abikaasa ja lapse asukohast, mida ei avaldanud talle ka hageja vanemad ega õde. Mitme päeva pärast hageja helistas ja teatas, et nad lähevad lahku, ta elab xxxxxxxxx ja et xxxxx maja tuleb maha müüa. Läbirääkimiste tulemusena leppisid pooled kokku, et nad võivad edasi koos elada, kuid maja tuleb müüa. Hagejal olevat xxxxxxxxx juba ka töö ja lapsed käivat seal lasteaias. Hageja ei avaldanud kostjale oma töökohta ega elukohta xxxxxxxxx, nad kohtusid xxxxx xxxxxxx keskuse juures või hageja ema juures xxxxxx, kui kostja tuli lapsele järgi, et teda nädalavahetuseks enda juurde viia. Kokkuleppe kohaselt maksis kostja maja müügini igakuiselt 2500 krooni liisingut, 3000 krooni elektrit, 3000 krooni autoliisingut ja muud ning aitas hagejat taskurahaga, et viimane suudaks lapsi toetada. Hageja palk oli kuni 5000 krooni kuus, millest suurema osa kulutas ta enda peale. Kostja toetas ka hageja esimesest kooselust sündinud last, kelle isa ei olevat hageja jutu järgi ühtegi krooni maksnud. Sel ajal pidi kostja xxxxxxxxxxx või xxxxxxxx lapsele järgi sõitma edasi-tagasi vähemalt 400-500 km, mida ta ei jõudnud teha rohkem kui üks kord kuus. Selle eest ostis ta lapsele talveriided ja kingitusi. Pool aastat hiljem sai kostja juhuslikult teada, et hageja elab tegelikult xxxxxxx. Hageja kartnud, et kostja võtab lapse endale. Hageja andis kostjale veel lootust, et kõik saab korda, kui nad xxxxxxxxxxx kolivad. Juulis 2007 leidus xxxxx majale ostja ja kuna kostja oli sel ajal xxxxxx, kirjutas ta hagejale volituse maja müümise jaoks. Pärast raha kättesaamist teatas hageja, et tal on elukaaslane ja tahab lahutust. Pika ja raske läbirääkimise tulemusena kandis hageja kostjale maja müügist saadud rahast 300 000 krooni, ülejäänud 400 000 kuni 450 000 krooni hoidvat ta lapse jaoks. Kostja nõudmise peale kandis hageja siiski veel 375 000 krooni. Lõpptulemusena sai hageja 730 000 krooni ja kostja 675 000 krooni. Hageja poolt enamsaadud raha 60 000 krooni olevat laste jaoks. Hageja väidab, et tal on laen 230 000 krooni. Augustis 2007 kolis kostja xxxxxxxxxxx ja sellest ajast võtab ta lapse enda juurde kolmel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani. Iga kord kulub nädalavahetuse veetmiseks ca 600 krooni. Lisaks maksab kostja sellest aastast ka lapse lasteaiatasu summas 500 krooni. Nii kulub lapse jaoks kuus 2300 krooni. Peale selle on kostja lapsele viimase poole aasta jooksul ostnud riideid, jalanõusid, mänguasju, raamatuid ja filme kokku 10 300 krooni eest. Kostja ei nõustu hageja arvestusega lapse jaoks vajalike kulude kohta. Hageja töötasu 9000 krooni kuus ei võimalda neid katta. Kostja on asutanud äriühingu ja tegeleb praegu selle tegevuse alustamisega, töötasu ei ole ta veel saanud, elamiseks kasutab ta 3 praegu maja müügist saadud raha. Kostja oleks nõus tasuma hagejale elatist 1500 krooni kuus. Lisades sellele lapse enda juurde ja tagasi sõidutamise kulud kolmel korral kuus ja lapse toitmiseks ja vaba aja veetmiseks tehtavad kulud, oleks tema kulu lapse jaoks kokku ligi kaudu 4000 krooni kuus. Kostja sooviks last ise kasvatada ja saada hagejalt elatist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Poolte seletuste alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole lapse ülalpidamisest küllaldasel määral osa võtnud. Hageja seletustest nähtub, et 2006.a. oktoobrikuus lubas kostja kanda kulud lapse riietele, mänguasjadele ja muule, hageja pidi kandma eluaseme ja toidu jaoks vajalikud kulud. Kostja ei pidanud kokkuleppest aga kinni. Hageja kinnitab, et viimase kolme kuu eest on kostja tasunud lasteaiamaksu 500 krooni kuus, samuti on kostja ostnud lapse jaoks enda poolt nimetatud riideesemed ja jalatsid, kuid osa neist on veel lapsele suured. Igas kuus on laps isa juures keskmiselt kuus päeva, alati ei ole ta seal kogu nädalavahetust. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit ja lg. 4 kohaselt ei tohi igakuine elatusraha olla madalam, kui pool kehtivast palga alammäärast, mis on alates 01.jaanuarist 2008.a. 4350 krooni. Elatise alammäär on seega 2175 krooni. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et väljamõistetav elatis peaks olema antud juhul sellest erinev. Samuti puuduvad PkS § 61 lg. 5 ja 6 ette nähtud alused elatise väljamõistmiseks alammäärast madalamana. Hageja leiab, et arvestuslik kulu lapse ülalpidamiseks on 6500 krooni kuus. Sellest 1000 krooni moodustavad kulutused riietele ja jalatsitele ning 1000 krooni muud püsivad kulud. Arvestuse juurde ei ole nende kulude kohta esitatud aga ühtegi tõendit. Seepärast ei saa elatise suuruse määramisel hageja arvestustest lähtuda. Samuti ei saa lähtuda kostja soovist tasuda elatiseks 1500 krooni kuus, millest 500 krooni moodustaks lasteaiamaks, sest summa oleks lapse vajaduste katmiseks ilmselt ebapiisav. Kulutusi, mida kostja peab igakuuliselt tegema lapsega kokkusaamiste ajal, saab käsitleda lapse ülalpidamisena ainult nendel konkreetsetel päevadel. Kulu lapse sõidutamiseks hageja elukohast xxxxxxxx ja tagasi on lapsega suhtlemise ja kokkusaamise huvides aga vältimatu ja kostja poolt nimetatud summat (2300 krooni kuus) ei saa täies ulatuses lugeda panuseks lapse ülalpidamisse. Vastasel korral puuduks kostjal võimalus üldse lapsega suhelda ja tema kasvatamisest osa võtta. Kuna laps elab alaliselt ema juures, siis on ema poolt tehtavad kulude lapse jaoks paratamatult suuremad. Lapse vajadused riiete ning jalatsite osas on emale paremini teada. Hageja kinnitab, et kostja on tõesti ostnud lapse jaoks riideid, milledest osa on sobivad. Millegagi ei ole aga tõendatud kostja väide, et ta on riideid, jalatseid, mänguasju ja filme ostnud 10300 krooni eest. Kui kostja on niisuguse summa ka lapse jaoks kulutanud, siis ei saa seda täies ulatuses osavõtuks lapse ülalpidamisest lugeda, sest kostjal oli võimalus lapse riiete ning jalatsite vajaduse osas enne hagejaga kokku leppida ja nii oma raha lapse huvides otstarbekamalt kulutada. Elatise summa määramisel ei saa arvestada, kuidas jagasid pooled ühisvarasse kuulunud maja müügist saadud raha ja kostja sellekohased vastuväited ei puutu asjasse. TsMS § kohaselt 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, § 164 lg. 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, sama paragrahvi lg. 3 ette nähtud asjaolusid kulude kostja kanda jätmiseks antud juhul ei esine. TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab seda antud juhul vajalikuks teha kogu elatise summa ulatuses. Indrek Saar Kohtunik 4