← Eesti

2-08-2365/14

Obsah (8)§231§229§438§440§428§ 173§ 163§ 434

2-08-2365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-2365 Otsuse kuupäev Jõhvi, 09. mai 2008.a kl 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. K.`i hagi S. V. ja I. Z

) §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (

§231lg1).

Käesolevas vaidluses ei ole pooltel võimalik tõendamisstandardi osas teisiti kokku leppida, sest deliktivastutuse kohaldamiseks nõude esitamisel tõendamiskoormis lasub täielikult hagejal. 3

(5)2-08-2365 20. Kostja vastuse ja ka tema kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei ole ta oma korteris KohtlaJärvel elanud. Kostja elab ta Tallinnas, 01.06.2007.a sõlmitud üürilepingu järgi kostja korter on üürile antud S. V. (t.lk. 31, 32).

§229lg2 alusel tsiviilprotsessis tõendiks võib olla ka tunnistaja ütlus.

Kohtuistungil tunnistaja ülekuulatud S. V. ütluste kohaselt ei tunnistaja ise ega kostja ei elanud korteris xxx Hagiavaldusest tulenevalt oli hageja sellest asjaolust teadlik. Kuigi üürileping oli sõlmitud kostja ja tunnistaja vahel, siiski selles korteris elas tunnistaja poeg (t.lk. 74). Seega andis tunnistaja korteri allüürile oma pojale. 21.

§438

lg1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Korteriomandiseaduse (KOS) §1 lg1 p1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. See, et kostja on korteri omanik ja KOS §11 lg2 lõike kohaselt korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, ei tähenda, et kostja peab vastutama ka üürniku deliktiga tekitatud kahju eest, sest VÕS § 276 lg2 alusel ka üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti ning sama paragrahvi

  1. lõike alusel eluvõi äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. Majaelanike ja naabrite huvidega arvestamine hõlmab ka neile kahju tekitamise vältimise.
  2. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §33 alusel kodu on puutumatu ning ei tohi tungida kellegi eluruumi ja valdusse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kodu ja eluruumi puutumatus laieneb üüritud eluruumile alates üürilepingu sõlmimisest ja üüriobjekti valduse üleandmisest. Kostjal ei olnud õigust tungida üürile antud korterisse, ta ei olnud teadlik seal toimunud veeuputustest ega saanud veeuputuste toimumist vältida.
  3. Deliktilise vastutuse alusel hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Hageja ei ole ühtegi tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendiga tõendanud kostja poolt hageja korteri uputamist. Seega puudub tegu ja põhjuslik seos kahju vahel. Eslikud on poolte seisukohad, et kahju eest peab vastutama kostja kui omanik, kellel on õigus omakorda esitada hagi regressi korras üürniku vastu (t.lk 27, 71, 78). Omandiõigus korteriomandile iseenesest ei eelda kostja süüd hagejale kahju tekitamises. Kuna hagiavalduse juurde lisatud korteri vaatluse akti kohaselt uputus toimus üürniku süü läbi, mitte kostja poolt seaduses sätestatud kohustust rikkumise tõttu (t.lk. 9), siis hagi kostja vastu on põhjendamata.
  4. Hagiavalduse juurde lisatud video- ja fotosalvestustega vee lekkimine ja selle võimaliku tagajärjel köögimööbli paisumine on tuvastatud, kuid nende tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada hageja korteris taastusremondi tegemise vajadust. Ei võimalik ka Lucky-Emerald OÜ kalkulatsiooniga nõustuda, sest kalkulatsioonist ei nähtu, millal ja millise hageja korteri osa taastusremondi tegemiseks kalkulatsiooni koostati (t.lk. 10). Hageja seletuste kohaselt tsiviilasja kohtuistungil arutamise ajaks ei olnud hageja korteris remonti tehtud. Vaatamata kostja soovile korterit näha ja võimalikult vaidluse kohtuväliselt lahendada, hageja ei lubanud kostjat korterisse (t.lk. 71). 4

(5)2-08-2365
  1. Kuigi pooled ei ole rõhutanud, peab kohus vajalikuks märkida, et kahel korral toimunud uputus ei saanud olla hageja köögimööbli paisumise piisavaks põhjuseks, sest köögimööbli paisumiseks on vaja jätkuv ja pikkajaline niiskus (uputus). Olukorras, kus uputused on toimunud suvisel ajal intervaaliga rohkem kui kuu, ei saanud hageja mööbel rikneda. Seega ei ole välistatud, et köögimööbli paisumise põhjuseks oli ka muu asjaolu, näiteks hageja köögikraanist läbijooksnud vesi.
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi korteri taastusremondi kulude 7 030 krooni väljamõistmisest on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Isegi kui kahju tekitamine oleks tõendatud, saaks hageja nõuda kahju hüvitamist selle tekitajalt, mitte kostjalt. Mis puudutab nõude ülejäänud osa 1 050 krooni (8 080 – 7 030), siis selles osas kohus vastavalt

§440

lg1 ja lg2 rahuldab hagi, sest kostja on hagi selles ulatuses õigeks võtnud (t.lk. 72, t.lk. 79). Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, ei ole tuvastatud. Kostjal ei ole keelatud hüvitada kahju, mis on tekitatud tema üürniku poolt. Menetluse lõpetamine S. V. suhtes 27. Kuigi 25.02.2008.a hageja võttis hagi S. V. vastu tagasi, siiski kohtuistungil hageja loobus hagist tema vastu. S. V. ja ka kostja I. Z. on nõustunud hagist loobumise vastuvõtmisega. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega kahjusta poolte mainet, vastavalt

§428

lg2 p3, §429 lg1, lg2 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse S. V. suhtes. Menetluskulud 28. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korall kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse 1 050 krooni ulatuses, mis on 13% hageja allesjäänud nõudes 8 080 kroonist. Seega jätab kostja kanda hageja menetluskulud 13% ulatuses kostja kanda ja hageja kanda kostja menetluskulud 87% ulatuses. 29. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.