) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatud kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja AS N.V.ja kostja I. M. (endine perekonnanimi G.) vahel oli sõlmitud vee ning kanalisatsiooniteenuste müügileping. Hageja osutas kostjale tema elukohas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid ja kostjal oli kohustus tasuda hagejale osutatud teenuste eest. Kostja I. M. teistsuguseid tõendeid kohtule esitanud ei ole.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
MS) § 230 lg 1 ja lg 2, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 3 2-07-44435
lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama §-i lg 3 järgi kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Hageja arvestuste kohaselt (t.l.4-6 ja 8) on tõendatud kostjal I. M.l võlgnevus hagejale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste eest seisuga 01.07.2007.a. 1636.25 krooni. Kostja I. M. võlgnevuse arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodus leiab kohus, et hagi tuleb osaliselt rahuldada, sest põhjendatud on kostjalt I. M.lt välja mõista 1636,35 krooni hageja kasuks võlgnevuse katteks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna kohus hagi rahuldab I. M. suhtes, D.J.i suhtes jätab aga hagi rahuldamata, siis kohus leiab, et D. J.i menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning ülejäänud menetluskulud tuleb jätta I. M. kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.