VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-6407
- mai 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad L.Sh hagi T.Š vastu abielulahutuse nõudes Hageja: L.Sh (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx; xxx) Kostja: T.Š (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx; xxx) Hagimenetlus
- mai 2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Tatjana Artemjeva Pooled
- Rahuldada L.Sh hagi täies ulatuses.
- Lahutada L.Sh ja T.Š (abielueelne perekonnanimi J) abielu, mis on registreeritud Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt 31.10.1987, kanne nr
- T.Š-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks Š.
- Jätta P.Š T.Š kasvatama. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-6407 jätta poolte endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Poolte abielu on sõlmitud Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas 31.10.1987, kanne nr
- Abielust on üks alaealine laps – tütar P.Sh, sünd xx.xx.xxxx, kes elab koos emaga, kes peab teda ülal. Hageja maksab tütre ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 20.02.2008 esitatud hagis palub hageja lahutada poolte abielu, jätta laps ema kasvatada. Hagiavalduse kohaselt pooled ei ela koos juba kaua aega, abielusuhteid ei ole veelgi kauem. Hageja leiab, et abikaasa soovib luua uut perekonda. Tsiviilasi nr 2-08-6407 KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt (tl 15-16) mingit teist perekonda ei kavatsenud kostja luua ning kostja ei lahkunud hagejalt ise, vaid hageja viskas teda lastega kodust minema, jättes kostjat niiviisi elukohata ning käesoleval ajal kostja on sunnitud elama ema juures, kuigi ametlikult pole kostja sel aadressil registreeritud. Pärast seda oli kostja sunnitud müüa oma ema 1-toalise korteri, võtta laenu 2-toalise korteri ostmiseks, kus ta elab koos ema ja lütre P-ga ning tagastab laenu vastavat! sõlmitud laenulepingule. Järgnevalt, pärast seda kui hageja viskas kostja koos lastega tänavale, ta vahetas majas luku, kuna suvel kostja tuli koju aadressil Palli 20, aga ei saanud sinna sisse selleks, et võtta temale kuuluvad asjad, nimelt: Esikukapp maksumusega 7000 krooni. Magamistoa garnituur maksumusega 4000 krooni. Pesumasin maksumusega 6000 krooni. Laud, väike kapp ja köögiriiul maksumusega 3000 krooni. Kokku moodustab vara maksumus 20 000 krooni. Eelnimetatud vara, nimelt, lauda, väikest kappi ja köögiriiulit, pesumasinat soetas kostja abielumist hagejaga aga esiku kappi kostja enne abiellumist hagejaga ning magamistoa garnituuri ostis ja kinkis kostja ema, mida saavad kinnitada tunnistajad, kelle ilmumist kohtuistungile tagab kostja. Lisaks sellele hageja jätab tütre Polina kostjaga, kes kannab kõik tema ülalpidamise ja kasvatamisega kaasnevad kulud. Seetõttu lähtudes eeltoodust kostja ei tunnista hagi ning palub keelduda abielulahutuse hagi rahuldamises; välja mõista hagejalt kostja kasuks kõik kohtukulud. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Kostja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 31) kostja on nõus abielulahutusega, kuid vastuses mainitud tingimustega. Hageja leiab, et need tingimused ei ole asjakohased kuna tegemist on vara jagamisega, kostja peaks sellisel juhul esitama hagi vara jagamiseks. Hageja ei ole selle vastu, et anda ära mainitud vara, ja sellest kostjale mitu korda teatanud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas 31.10.1987, kanne nr 800 ja et naine sai perekonnanimeks „Š“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0146814 (tl 6). Kohus tuvastas poolte seletustega, et nendel on alaealine tütar P, kes elab emaga koos. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-08-6407 Samuti tuvastas kohus poolte seletustega, et nende abielusuhted on lõppenud alates 2006.a juunist, abikaasad elavad erinevates elukohades. Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppenud 2006.a juunis, seega 2 aastat tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Hageja leiab, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. Kostja vaidleb abielulahutamisele vastu ainult selle pärast, et leiab, et abielu tuleb lahutada ainult koos ühisvara jagamisega. See kostja väide on asjakohatu. PKS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Hageja ei esitanud nõue ühisvara jagamiseks, ei teinud seda eelmenetluse käigus ka kostja. Vaidluse korral ühisvara jagamise kohta on kostjal õigus esitada hagi kohtule. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid 2 aastat tagasi ja nad elavad erinevates elukohtades, hageja ei tunne huvi kostja vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Kohus selgitas kostjale Nimeseaduse §-st 11 tulenevad võimalused perekonnanime kohta peale abielu lahutust ja palus teatada kohtule, millist perekonnanime kostja soovib jätta endale abielu lahutamise korral. Kostja ei olnud hagiga nõus, mistõttu ei väljendanud oma seisukoha perekonnanimi kohta. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja ei teatanud kohtule oma soovist taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime, siis säilitatakse tal abielu ajal kantud perekonnanimi „Š“. Hageja palus jätta tütart kostja kasvatada, kostja ei esitanud sellele vastuväidet. Kohus leiab, et poolte tütart tuleb jätta ema kasvatada, kuna laps elab emaga ja poolte vahel puudub vaidlus lapse elukoha kohta. MENETLUSKULUD Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni. Kostja oma vastuses hagile palus välja mõista hagejalt kostja kasuks kõik kohtukulud. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)