2-08-5849/11

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-5849

1. mai 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Ž.E hagi A.E vastu abielulahutuse nõudes Hageja: Ž.E (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja: A.E (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Hagimenetlus
2. mai 2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Tatjana Artemjeva Pooled
3. Rahuldada Ž.E hagi täies ulatuses.
4. Lahutada Ž.E (abielueelne perekonnanimi P) ja A.E abielu, mis on registreeritud Leningradi linna Abielusõlmimise Palee nr 1 poolt 14.06.1988, kanne nr
6. Ž.E-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks E.
7. Jätta R.E (sünd xx.xx.xxxx) A.E kasvatada. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-5849 jätta poolte endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Poolte abielu on sõlmitud Leningradi linna Abielusõlmimise Palees nr 1 14.06.1988, kanne nr
8. Abielust on üks alaealine laps – poeg R.E, sünd xx.xx.xxxx, kes elab koos isaga, kes peab teda ülal. Hageja aitab lapst ülal pidada vabatahtlikult. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-08-5849 Kohtule 15.02.2008 esitatud hagis palub hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt pooled ei ela koos ja kostja ei soovi elada koos hagejaga. Kostja töötada ei soovi ning sellist elu jätkata hageja enam ei suuda. Abielu lahutada Perekonnaseisuosakonna kaudu kostja ei soovi. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt (tl 18-19) on ta nõus abielulahutuse nõudega, kuid ei ole nõus hageja poolt esitatud põhjendustega. Hageja ise lahkus perekonnast 2007.a juunis, kuna leidis teise meesterahva, kellega suhtleb senini. Seega on põhiliseks abielu lahutamise põhjuseks hageja truudusetus. Hageja väide, et kostja ei tööta, on vale, kuna 20.a kestel ta töötab samas ettevõttes. Kostja püüdis säilitada perekonda ja lootis, et hageja naaseb koju, mistõttu kostja keeldus abielu lahutamisest Perekonnaseisuosakonna kaudu. Käesoleval ajal on kostja jõudnud järeldusele, et abielu säilitamise lootust ei ole, mistõttu on ta nõus abielu lahutamisega. Hageja aitab pojale osta rõivaid. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja selgituste kohaselt koostas hagiavalduse talle jurist, eesti keele mittevaldamise tõttu hageja ei kontrollinud, mis on kirjutatud hagiavaldusse, seega sattus sinna vale informatsioon. Hageja lahkus tõesti perekonnast, poolte laps elab kostjaga, sest see oli lapse soov. Hageja väitel lõppesid poolte abielusuhted 2007.a juunis. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Leningradi linna Abielusõlmimise Palee nr 1 poolt 14.06.1988, kanne nr 3422 ja et hageja sai perekonnanimeks „E“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega V-AI № 422574 (tl 5). Kohus tuvastas poolte seletustega, et nendel on alaealine poeg R, sünd xx.xx.xxxx, kes elab isaga koos. Samuti tuvastas kohus poolte seletustega, et nende abielusuhted on lõppenud alates 2007.a juunist, abikaasad elavad erinevates elukohades. Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud 2007.a juunis, seega peaaegu aasta tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. 2