3-08-836/1

3-08-836 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2008; Tallinn Haldusasja number 3-08-836 Haldusasi V.G.’i kaebus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja V. G. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale, sest kaebuse esitaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (HKMS § 11 lg 31 p 1);
2. Saata määrus kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).
3. V. G.’i (avaldaja) kaebusest ja sellele lisatud materjalist nähtub, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.11.2006 määrusega lõpetati kriminaalasja nr 94010305 menetlus seoses kuriteo aegumisega. Samas määruses asus prokuröri abi seisukohale, et hüvitise saamise õigust vahi all viibitud 90 päeva eest V. G.il riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p-i 2 alusel ei teki. V. G. vaidlustas nimetatud määruse, kuid Riigiprokuratuuri 02.01.2007 määrusega jäeti eelnev määrus muutmata. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 18.01.2007 määrusega tühistati Riigiprokuratuuri määrus, sest nii prokuröri abi kui ka riigiprokuröri abi seisukohad kriminaalasja kohtueelsest menetlusest kõrvalehoidumise osas olid olnud ekslikud. Nimetatud maakohtu määrus oli lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p-st 11 lõplik ja määruskaebuse korras vaidlustamisele ei kuulu.
4. 21.02.2008 esitas V. G. Harju Maakohtule taotluse alusetult vahi all viibitud päevade eest hüvitise saamiseks, kuid Harju Maakohtu 03.03.2008 määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Määruses selgitati avaldajale, et riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt oleks tulnud esitada Rahandusministeeriumile sellekohane kirjalik avaldus 6 kuu jooksul arvestatuna hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast.
5. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel tekib isikul hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse-, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise- (muutmise) või menetluse lõpetamise määruse jõustumise- või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Hüvitise saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Rahandusministeeriumile. Sama seaduse § 4 lg-s 6 sätestatakse, et avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Sellest järeldub, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul on vaja pöörduda kõigepealt Rahandusministeeriumi poole ja läbida nõude kohtuväliseks lahendamiseks ettenähtud kord. Seejärel saab pöörduda halduskohtu poole. Mis puutub võimalikesse taotlustesse seonduvalt kriminaalmenetlusega ja kriminaalmenetluses kantud õigusabi- või muude kulutuste hüvitamisse, siis ei saa ka neid küsimusi halduskohtus vaidlustada. Lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku § 189 lgst 1 otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtueelses menetluses uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Eelnimetatud seadustiku paragrahvis 190 on sätestatud, millistele nõuetele peab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus vastama. Uurija ning prokuröri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud kord sisaldub põhiliselt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 228-
6. Uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatakse kaebus vastavale prokuratuurile, prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale omakorda Riigiprokuratuurile. Kui isik Riigiprokuratuuri määrusega ei nõustu, on õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Seejuures tuleb arvestada ka vaidlustamiseks ettenähtud tähtaegasid. Antud juhul ei nähtu kaebusest, et avaldaja oleks Rahandusministeeriumi poole pöördunud ning seega ei saa nõuet koheselt halduskohtus menetleda. Hüvitise saamiseks esitatud dokumentide õigsuse kontrollimine on Rahandusministeeriumi pädevuses. Hüvitise taotlemisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse erisusi. Alles seejärel kui Rahandusministeerium jätab hüvitise saamise avalduse läbi vaatamata või rahuldamata, saab esitada kaebuse halduskohtule. Rahandusministeeriumi keelduva sisuga otsustus tuleks sel juhul ühtlasi ka kaebusele lisada. Sellisel juhul nähtub Rahandusministeeriumi vastusest millistel põhjustel on avaldus jäänud rahuldamata või läbi vaatamata. Kaebuse esitajal omakorda on võimalik selgitada ja põhjendada miks on Rahandusministeeriumi otsustus avaldaja arvates õigusvastane. Ilma Rahandusministeeriumi poole pöördumata on tegemist ennatliku kaebusega. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p-i 1 kohaselt tagastatakse kaebus selle esitajale kui kaebuse esitaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Enno Loonurm Kohtunik