Obsah (4)
§ 29§ 14§ 18§ 192-07-34655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula (92) Sekretär Merily Mets Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2008 a, Tallinn, Tartu mnt koht
) § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusega ja hageja seletusega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, sest pooled elavad pikka aega teineteisest lahus ja hagejal on tekkinud uus perekond, millised asjaolud kogumis teevad poolte leppimise võimatuks. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt
§ 29lg 2.
Hageja ei soovi kostjaga leppida. Autoregistrist saadud päring kinnitab, et sõiduauto Audi-80, registrinumbriga xxx on esmaselt registreeritud 05.04.1994. sõiduki omanikuks on xxx.
§ 14
lg 1 kohaselt on abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara.
§ 18
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
§ 19lg 1 kehtestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.
Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kostja on olnud nõus sellega, et ta saab hagejalt 6000 krooni ja et auto jääb hageja ainuomandiks. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka on hageja teatanud, et soovib asjas tasutud riigilõivu jätta enda kanda. Raivo Einula Kohtunik III 2-07-34655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula
(92)Sekretär Merily Mets Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2008 a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) Tsiviilasja number 2-07-34655 Tsiviilasi xxx versus xxx abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes
- aprill 2007, kohtuistung Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Hageja xxx (isikukood kohtuistungil xxx elukoht xxx), viibis Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn), viibis kohtuistungil Kostja esindaja Vandeadvokaat Imbi Seimar (Niguliste Advokaadibüroo, aadress Niguliste 2, 10146 Tallinn), viibis kohtuistungil RESOLUTSIOON
- Lahutada xxx ja xxx abielu, milline on sõlmitud
- Tallinna jaanuaril 1985 Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxx
- Jagada sõiduauto poolte ühisvaraks Audi-80, olnud registrinumbriga xxx, järgmiselt: 2.
- Jätta sõiduauto xxx ainuomandisse. 2.
- Mõista I xxx xxx kasuks välja 2-07-34655 enamsaadu arvelt kompensatsioonina kuus tuhat
(6000)krooni.
- Kummagi poole menetluskulu jätta poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud
- septembril 2007 esitas xxx kohtule hagi xxx vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse ja selle juurde lisatud abielutunnistuse kohaselt abiellusid pooled 26.01.1985 Tallinnas. Pooltel ühiseid lapsi ei ole. Hageja on soovinud poolte ühisvaraks oleva sõiduauto Audi 80, väärtusega 12000 krooni, jagamist nii, et auto jääks hageja omandusse ja hageja kohustuks tasuma kostjale pool auto jääkväärtusest, so 6000 krooni. Kohus toimetas hagiavalduse koopia 19.01.2008 (t lk 21). Kostjal oli kohtule aega kirjalikult vastata 20 päeva jooksul. Vastas kostja esindaja, kuid alles 25.02.2008, seega tähtaega ilmselt ületades (t lk 23-24). Kostja esindaja leidis, et kostja hagi ei tunnista, sest kostja arvates on poolte abielu olnud õnnelik ja kestnud rohkem kui 20 aastat. Abielu kestel on pooltel olnud probleeme, mida on võimalik lahendada. Kostja leidis, et abielusuhteid saab säilitada. TsMS § 357 lg 3 kohaselt on kostja taotlenud kohtult menetluse peatamist kuueks kuuks, et pooled saaks oma abielu päästa. Sõiduauto kui poolte ühisvara jagamise nõuet pidas kostja arusaamatuks ja ebaselgeks, leides, et hagis näidatud vara koosseis ei vasta pere tegelikule varalisele seisule ning on küüniline. See jätaks kostja ilma nii kodust kui kooselu jooksul omandatud varalisest kindlustatusest. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja selgitas, et kooselu kostjaga on lõppenud ja selle taastamine välistatud. Hageja läks kostja juurest ära kolm ja pool aastat tagasi, ta on loonud uue perekonna ega armasta kostjat enam. Kostja avaldas, et pooled elavad eraldi vaid kuus kuud, täpsemalt, 5.novembrist 2007 alates pole pooled omavahel üldse suhelnud. Samas võttis kostja õigeks, et hageja lahkus tema juurest
- detsembril
- Kostja teatas, et pooltel on muudki ühisvara, mis soetatud kooselu ajal, kuid hageja vormistas selle oma ema nimele, kartes maksuametit. Milles see väljendus, kostja ei selgitanud. Samuti ei osanud kostja täpselt nimetada, mis kuulub ühisvara koosseisu. Abielu lahutada kostja ei soovinud, vaid teatas, et tema tahaks hagejaga edasi elada. Kuidas see võimalik on, kostja ei osanud seletada. Ei kostja ega tema esindaja ei osanud põhjendada, mis takistas esitamast vastuhagi muu ühisvara jagamise nõudes, kui väidetavalt pooltel on ühist vara. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes, mida kohus asus
- novembril 2007 menetlema, tuleb rahuldada. Kohus ei nõustunud II 2-07-34655 pooltele leppimisaega andma ega menetlust peatama, sest esiteks hageja ei soovinud seda, teiseks on hageja loonud uue perekonna ning kolmandaks on pooled eraldi elanud piisavalt pika aja vältel (üle kolme aasta). Asjaolu, et hageja on aeg-ajalt kostjat külastanud, ja kostja on sellega nõus olnud, ei tähenda, et abielusuhted kestaksid. Kohus ei nõustunud asja arutamist edasi lükkama kostja taotlusel põhjendusega võimaldada vastuhagi esitada. Kohus leiab, et kostjal, keda esindas vandeadvokaat, oli küllaldaselt aega esitada kõik nõuded aegsasti ja istungi edasilükkamise taotlemine on vastuolus õiguste heas usus kasutamisega ja menetlusnormidega ning teenib kohtu arvates asja otsustamise põhjendamatut edasilükkamist. Kohus on pooled ära kuulanud. Ühisvarana esitatud auto jagamise osas on kostja hagi sisuliselt omaks võtnud. Vaidlusi ei olnud selles, et pooltel auto on soetatud abielu kestel ja ka hinnas ei olnud erimeelsusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kostjale saab teatavaks poolte muu võimaliku ühisvara koosseis, võib ta sellekohase põhjendatud nõude esitada kohtule ka pärast käesoleva menetluse lõppemist. Kohtule esitatud abielutunnistusest (t lk 6) nähtuvalt on pooled sõlminud
- jaanuaril
- a abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abieluakt xxx, millele viidatakse abielutunnistuses. Vastavalt Perekonnaseaduse (
) § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusega ja hageja seletusega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, sest pooled elavad pikka aega teineteisest lahus ja hagejal on tekkinud uus perekond, millised asjaolud kogumis teevad poolte leppimise võimatuks. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt
§ 29lg 2.
Hageja ei soovi kostjaga leppida. Autoregistrist saadud päring kinnitab, et sõiduauto Audi-80, registrinumbriga xxx on esmaselt registreeritud 05.04.1994. sõiduki omanikuks on xxx.
§ 14
lg 1 kohaselt on abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara.
§ 18
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
§ 19lg 1 kehtestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.
Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kostja on olnud nõus sellega, et ta saab hagejalt 6000 krooni ja et auto jääb hageja ainuomandiks. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka on hageja teatanud, et soovib asjas tasutud riigilõivu jätta enda kanda. Raivo Einula Kohtunik III