2-07-42417/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-42417 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (registrikood xxx) Hageja lepinguline esindaja Ivo Kallas Kostja xxx (isikukood xxx) esindajad Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista xxx põhivõlg 3 000 (kolm tuhat) krooni, kasutusintress 700 (seitsesada) krooni, viivis 5 880 (viis tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni ning leppetrahv 1 500 (üks tuhat viissada) krooni xxx kasuks.
5. Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata.
6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 74 % ulatuses xxx kanda ja 26 % ulatuses xxx Aktsiaseltsi kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber
7. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 05.03.2008.a. ASJAOLUD xxx on esitanud Harju Maakohtusse hagi xxx vastu kostja ja OÜ SMS Laen vahel 28.08.
8. a sõlmitud laenulepingust nr 1087 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja on omandanud nõude kostja vastu OÜ-ga SMS Laen 06.12.
9. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr xxx alusel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 28.08.
10. a interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu nr
11. Samal päeval esitas kostja laenutaotluse 3 000 krooni kiirlaenu saamiseks tähtajaga 30 päeva intressiga 700 krooni laenu perioodiks. SMS Laen OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis 28.08.
12. a laenuandjana kostja kontole laenusumma 3 000 krooni, mida kostja ei ole tagastanud. Hageja nimetas kostja võlgnevuseks seisuga 02.10.
13. a:
14. tagastamata laenusumma 3 000 krooni;
15. tasumata intress 0,78% päevas laenusummalt lepingu p 4.2.
16. alusel summas 8 890 krooni ;
17. viivis 0,5% päevas vastavalt lepingu p 13 summas 6 475 krooni;
18. leppetrahv kuni 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust vastavalt lepingu p 14 summas 1 500 krooni;
19. nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud vastavalt lepingu p 12.21, 12.2.2 ja 12.2.3 summas 1 500 krooni, sellest nõudekirja väljastamise eest 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamise eest 350 krooni, hagiavalduse esitamise eest 1 000 krooni. Seisuga 02.10.
20. a moodustas kostja koguvõlgnevus hageja ees 21 365 krooni. Hageja vähendas vabatahtlikult nõude summat ja palub kostjalt välja mõista 15 000 krooni. Täiendatud hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale seisuga 25.10.
21. a 21 778 krooni, hageja vähendas nõuet ning palus välja mõista 15 000 krooni. Hageja teatas, et on arvestanud tasumata intressi alates laenu väljastamise päevast 28.08.
22. a, seega 423 päeva eest ning seisuga 25.10.
23. a oli kostjal tasumata intressi summas 9 898 krooni. Tasumata viivist arvestas hageja alates laenu tagastamise tähtpäevast 27.09.
24. a 392 päeva eest kokku summas 5 880 krooni. Hageja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja isa sai määruse kätte 13.11.2007.a. Kohus luges TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale sellega menetlusdokumendi kätte toimetatuks. Kostja vastust kohtu määratud tähtaja jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, tasumata intressi, viivised, leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 3 000 krooni, intressi 700 krooni, viivise 5 880 krooni ning leppetrahvi 1 500 krooni osas ning selles osas tuleb hagi rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel. Kohus rahuldab põhivõla nõude, kuna kostja ei ole laenu võtmisele ning selle tagastamata jätmisele vastuväiteid esitanud. Hageja nõudeõigus tuleneb kohtule esitatud nõudeõiguse loovutamise lepingust nr 061206 koos lisadega (tl 42-44). Kohus rahuldab hageja esitatud intressinõude summas 700 krooni. Laenulepingu p 4.2.3, kohaselt on 3 000 krooni suuruse laenu puhul intress laenuperioodiks 23,3% laenu summast ning kogu intressi suuruseks 700 krooni. Intressinõude laenuperioodi ületava aja eest summas 9 196 krooni (9 898 – 702) jätab kohus rahuldamata, kuna intressi arvestamiseks on õiguslik alus üksnes kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni ehk kokkulepitud laenutähtaja jooksul. Pärast laenu sissenõutavaks muutmist saab võlausaldaja nõuda üksnes viiviste väljamõistmist. Kohus rahuldab viivisenõude summas 5 880 krooni. Viivisenõue tuleneb laenu tagastamata jätmisest 392 päeva jooksul (alates laenu tagastamise tähtajast 27.09.
25. a kuni 25.10.
26. a) ning laenulepingu p 13, mille kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude hüvitamise nõude summas 1 500 krooni jätab kohus rahuldamata. VÕS § 113 lg 5 järgi võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise ja kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud viivisenõude summas 5 880 krooni ning hageja kulud seoses võla sissenõudmisega summas 1 500 krooni ei ületa viivist, seega ei ole nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude väljamõistmine lisaks viivisele õiguslikult põhjendatud. Hageja on nõudeõiguse loovutamisest tuleneva kuluna nimetanud ka hagiavalduse esitamise eest 1 000 krooni. Selle kulu osas võib tegemist olla menetluskuluga, mille kandmine määratakse kohtuotsusega. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude summas 1 500 krooni. Lepingu p 14 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tasumata laenust, kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees. Eelkõige kasutab laenuandja õigust leppetrahvile juhul, kui laenusaaja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Kohus on lugenud tõendatuks kostja poolt laenu mittetagastamise fakti. 06.10.
27. a võlateatisega (t lk 46) loeb kohus tõendatuks ka kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmise laenuandja poolt. Seega on asjas tõendatud leppetrahvi nõudeõiguse aluseks olevad asjaolud ning kohus rahuldab leppetrahvi nõude VÕS § 158 lg 1 alusel. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11 080 krooni ja jätab rahuldamata 3 920 krooni nõude. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel 26% ulatuses hageja ja 74 % ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik