← Eesti

2-07-20064/21

Obsah (5)§ 166§ 146§ 147§ 113§ 152

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-20064 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mail 2008. a, Jõhvis kell 16.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi AS Kohtla

) § 146 lg 1 alusel aegunud ning palub jätta hagi rahuldamata (tl 36, 39, 42). III Hageja seisukoht 3. 25.02.2008 Viru Maakohtule esitatud hageja seisukohas hageja ei nõustu kostjate vastuväitega. Keskkütteradiaatorite eemaldamise tõendamine on kostja kohustus ja kostja seda tõendanud ei ole. Hageja leiab, et hagi pole aegunud, kuna

§ 166

lg 1 kohaselt pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu. Viru Maakohtu kinnistusosakonna tõendi kohaselt on kostjad pärandi vastu võtnud augustis

  1. Kostjate väide, et nad pole arveid saanud pole asjakohane, kuna arved saadeti tarbimiskoha aadressile. Hageja palus hagi rahuldada, mõistes kostja O O’ilt välja 29 268,27 krooni; kostja A F’lt välja 14 634,13 krooni ja A F’ilt välja 14 634,13 krooni ning jättes kostjate kanda kõik hageja menetluses kantud ja kohtuvälised kulud (tl 52-62). IV Kirjaliku menetluse määramine
  2. Kohus määras 14.04.2008, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning teatas sellest menetlusosalistele, andes neile tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks. V Kohtuotsuse põhjendused
  3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et antud asjas tuleb kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata.
  4. Hageja tugineb oma nõudes korteriomandiseaduse §-le 13 ja asjaõigusseaduse §-le
  6. Kostjad palusid hageja nõude puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

  1. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Korteriomanikust kostjad kohustusid tasuma korteri kütte eest tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st
  2. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Lg 2 kohaselt kui
  3. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja 2

(4)omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
  1. Kohus tuvastas, et 20.06.2001 on koostatud ja tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt I F’i pärandi on vastu võtnud võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed A F ja A F (tl 15).
  2. juunil 2001 on koostatud ja tõestatud omandiõiguse tunnistus, mis on välja antud O F’le tema omandiõiguse tõestamiseks ½ mõttelisele osale ühisomandist olevast varast, mis oli omandatud abikaasade abielu kestel (tl 14). PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hageja märgib õigesti hagiavalduses, et pärandvara vastuvõtmisega on kostjatele üle läinud pärandaja kohustused. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2, mille kohaselt kui

või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.juulist.2002. Enne 01.juulit 2002 kehtinud

§ 113kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat.

Alates 01.07.2002

149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 10. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendatud, et kostjad oleks arvete tasumise kohustust rikkunud tahtlikult, mis võimaldaks rakendada tehingust tuleneva nõude puhul 10-aastast aegumise tähtaega (

§ 146lg 4).

VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte täitmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohus leiab, et õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusest ei saa rääkida siis, kui isikul on oma teo õigusvastasuse suhtes kahtlusi. Kostjate selgituse kohaselt ei ole nemad arveid saanudki, seega ei saa väita, et kostja oleks tahtlikust kohustust rikkunud. 11.

§ 152

lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele

  1. peatükis
  2. jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hagis esitatud nõude 58 536,55 krooni puhul on tegemist hageja nõuete summaga, mis tuleneb ajavahemikul 30.10.2002-06.04.2004 esitatud arvetest. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostjad on pärandi vastu võtnud juba 2001.a. Hageja esitas hagi kohtule 24.05.2007, see tähendab, et hagi esitati 6 aastat hiljem kohustuse tekkimist kostjate poolt. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
  3. Riigikohus on oma 22.02.2007 määruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 leidnud, et vaidluses, kus üks pooltest on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid.
  4. Eeltoodu alusel kohaldab kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jätab hagi rahuldamata. VI Menetluskulud
  5. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostjate menetluskulud, sealhulgas kostjate vajalikud kohtuvälised kulud, kannab hageja. 3

(4)15. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.