2-06-24344 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2008, Tallinn Tsiviilasja
§ 442lg-t 8.
Otsusest ei selgu, miks kohus mõistis laste ülalpidamiseks elatise välja alates 01.09.2006, mitte 12.09.2005, nagu palus hageja ja millega nõustus ka kostja 02.07.2007 kohtuistungil, kus ta võttis omaks, et lapsed elavad ema juures sügisest
- Asjaolu, et kostja 29.10.2007 kohtuistungil loobus omaksvõtust ja selgitas, et see oli seotud kompromissi sõlmimisega, ei anna alust, et kohus ei arvesta seda tõendamisest vabastava asjaoluna. A. P apellatsioonkaebuse põhjendused
- A. P palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
- Maakohus ei arvestanud, et PKS § 61 lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Kohus pidi esimese asjaoluna tuvastama, et vaidlus käib vanema nõude alusel, kelle juures laps elab ja kes lapse eest 3
(5)hoolitseb. Otsusest ei nähtu, kuidas ja millisele tõenditele tuginedes kohus tuvastas PKS § 61 lg 1 sätte kohaldamise eeldused. 15. Harju Maakohus jättis 03.02.1999 otsusega poja isa juurde ja tütre ema juurde. Vaidlus laste elukoha osas on lahendatud ja uut vaidlust selles osas alustatud ei ole. Maakohus pidi nimetatud otsusest juhinduma.
§ 448lg-t 8.
Määrates poja elukohaks ema elukoha, lahendas kohus nõude, mida kohtule ei esitatud. Poja õpingud X Gümnaasiumis 2006/2007 õppeaastal ei mõjuta kostja vanemaõigusi poja suhtes. Sel perioodil ööbis poeg nädala sees ema juures, kostja kandis vajaliku raha poja pangaarvele. Kostjal oli kohustus poja eest hoolitseda ja teda ülal pidada ja nii kostja ka tegi, kuna poja elukoht oli tegelikult kostja elukoht. Kohus leidis, et varasema võlaperioodi osas jäi poja elamine ema juures piisavalt tõendamata, rahuldades nõude osaliselt. Seega lähtus kohus üksnes X Keskkooli tõendist, mille kohaselt on A P elukoht x. Nimetatud tõend ei saa tõendada, et 1999 kohtuotsusega lastesse puutuv vaidlus on lahendatud kuidagi teisiti. Väär on kohtu seisukoht, et alates ajast, mil A P õppis X keskkoolis, olid mõlemad lapsed hageja ülalpidamisel. 16. Kohus ei olnud seotud hageja antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Kohus oleks pidanud lähtuma PKS § 61 lg-st 9. Kohus rikkus menetlusnormi, jättes tuvastamata, mil viisil on kostja varaline seisund parem kui hagejal.
§ 448
lg-t 8, tuginedes otsuses hageja esitatud tõenditele, mida kohus vastu ei võtnud. 29.10.2007 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus jättis hageja taotluse tõendite esitamiseks rahuldamata. Toimikus olevad tõendid ei vasta nõuetele, kuna kohus ei teinud määrust nende asja juurde võtmise kohta, pangaväljavõte ei ole panga poolt kinnitatud, A. L väljastatud teatis ei ole väljastaja poolt allkirjastatud. Seega ei saanud kohus järeldada, et A P keeleõpingutele AS-is Tea Keeleõpetus on kulunud 3 300 krooni.
- Kohus ei võtnud arvesse, et kostja ülalpidamisel on ka 1999 sündinud tütar S. P.
- Otsusest ei selgu, millisest hageja pakutud kompromissist kohus menetluskulude jaotamisel lähtus. Vastused apellatsioonkaebustele
- E. P-A ei nõustunud A. P apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. A. P E. P-Ai apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Maakohus on poolte seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt maakohtuga võrreldes erinevat siseveendumust.
- Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab PKS § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Maakohus on seaduse poolt nõutud asjaoludega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi.
- Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib kolleegium, et maakohus on Riigikohtu seisukohtadele tuginedes põhjendatult leidnud, et kostja poolt poja ülalpidamiseks poja arvele makstud raha ei saa pidada lapse nõuetekohaseks ülalpidamiseks. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse, kui ta on lapse ülalpidamiseks 4
(5)vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole arvestanud laste elukohtade kindlaksmääramise osas langetatud kohtulahendiga, ei ole põhjendatud. Õige on maakohtu seisukoht, et elatise maksmisel peab arvestama laste elukorralduses tegelikult valitsenud olukorda ning lähtuda ei saa üksnes poolte endi poolt hilisemate elukorralduslike otsustega formaalseks muudetud kohtulahendist. Vaidlust ei ole selles, et erinevalt laste elukohtade osas langetatud kohtulahendist, elas A P X Gümnaasiumis õppimise perioodil faktiliselt valdava osa ajast ema juures, kes tema eest sel ajal ka hoolitses. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole laste elukohtade kindlaksmääramiseks tehtud kohtulahendist juhindudes teadlikult tütre ülalpidamises osalenud. Seega on maakohus õigesti rahuldanud elatise nõude mõlema lapse osas. Hagejal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et laste huvid peavad olema elatise üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hagejal tuleb omakorda mõista, et elatise väljamõistmisel saab kohus lähtuda reeglina üksnes laste põhjendatud vajadustest, mis tähendab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka lastele tehtavate kulutuste optimeerimise võimalusega.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt väljamõistetud elatis laste ülalpidamiseks piisav ja selle maksmine ei ole kostjale üle jõu käiv. Maakohus on hinnanud kostja sissetulekuid ja varalist seisu objektiivselt ja õigesti. Üheselt paikapidavaks ei saa pidada kostja väidet, et kolmanda lapse ülalpidamiskulud muudavad tingimata majanduslike võimaluste tasakaalu kostja noorima lapse kahjuks. On küll mõistetav, et kolme lapse ülalpidamine on majanduslikult koormavam kui kahe lapse ülalpidamine, kuid kostja ei ole esitanud arvestuslikke andmeid, mille põhjal võiks väita, et maakohtu poolt määratud suuruses elatise väljamõistmisel jääb kostja kolmas laps poolte ühiste lastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Maakohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel õigesti silmas pidanud ka asjaolu, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg 1 alusel maksma kohtuotsusega väljamõistetud elatise summalt ka tulumaksu.
- Maakohus ei ole eksinud ka elatise väljamõistmise perioodi osas. Õige on kohtu seisukoht, et elatise väljamõistmiseks varasemast asjast, kui A P X Gümnaasiumisse õppima asumine, ei ole tõenduslikku alust ning seetõttu puudub põhjus selles osas hagi rahuldamiseks.
- Maakohtu otsust ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotamise osas. Kohus on õigesti lähtunud TsMS § 163 lg 2 regulatsioonist, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohtu otsusega sarnase kompromissi sõlmimise ettepanekut on arutatud 03.12.2007 toimunud kohtuistungil, kuid kostja on sellest keeldunud (t lk 116-117).
- Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele ja menetluskulude jaotusele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut ning poolte apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 5
(5)