← Eesti

3-07-213/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-213 H

) § 57 lg 1 alusel on lubatud kinnipeetaval hoida enda juures isiklikke asju, mis on vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud. Kohus leidis, et 30.04.2004 kaebajalt läbiotsimise käigus ära võetud fotod tuleb tagastada, kuna fotode äravõtmise tunnistas kohus eeltoodu põhjal õigusvastaseks ja põhjendamatuks.

§ 58lg 5 järgi võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid.

Sellest ei nähtu, et kinnipeetav ei võiks omada fotosid teistest kinnipeetavatest või vangla ruumidest. Äravõetud fotod ei ole keelatud esemed vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 2 mõttes, mis tulnuks ära võtta. Vangla ei ole vastanud kaebaja 12.04.2006 fotode tagasisaamise taotlusele. 3-06-1293

  1. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Fotode äravõtmise põhjuseks oli kahtlus, et vanglas tehtud fotod saadi ebaseaduslikul teel. Kui kinnipeetav ei tohi vanglas fotografeerida, ei saa ta ka teist kinnipeetavat seaduslikul teel jäädvustada. Kui seda tehakse, ei ole tegemist kambris lubatud fotoga. Fotode üleandmine on vastuolus ka Murru Vangla kodukorra p 30 ap 1, mille kohaselt kinnipeetaval on keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikus tarbimises olevaid esemeid või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata.
  2. Tallinna Halduskohtu 17.09.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Vastustajal säilinud andmetel pole võimalik tuvastada, missugusest ajast fotod pärinevad. 2) Kaebaja väitel oli A.S-st tehtud foto Murru Vanglas ja selle saatis posti teel A.S tuttav või sugulane jaanuaris 2006, kui A.S vabanes. A.S-st võidi foto istumas rätsepistmes voodi peal teha pikaajaliste kokkusaamiste toas, kuna seal oli fotografeerimine lubatud. Teisel fotol oli M.T seismas taksofoni juures Keskvanglas ilmselt 2001.a. Kolmandal fotol oli eluaegselt kinnipeetav A.S seismas Keskvangla spordisaalis. Teise ja kolmanda foto saatis kaebajale tuttav 2001 või 2002 alguses posti teel, kuid ta ei mäleta, kes. Teise ja kolmanda foto võisid teha ajakirjanikud või vanglat külastanud komisjonide liikmed. 3) Kaebaja seletustest nähtub, et ta ei tea, kuidas äravõetud fotod olid tehtud. Puuduvad ka tõendid peale kaebaja selgituse, kuidas ta fotod enda kätte sai.

§ 46

.1 jõustus kevadel 2003 ja sellest ajast võis hakata saatma vanglasse fotosid posti teel. Vangla ei suutnud tuvastada, missugused fotod võeti ära, kuna need jäeti äravõtmisel markeerimata. 4) Kaebaja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et sai fotod posti teel väljapoolt vanglat, kuna on väheusutav, et ta ei mäleta, kes fotosid saatis, samuti on väheusutav selgitus A.S foto saamise kohta viimase tuttava või sugulase kaudu postiga. Teist ja kolmandat fotot ei saadetud postiga, kuna vangla kinnitusel hakati lubama postiga fotode saatmist alles 2003 kevadest. Kaebaja ei täpsustanud, missuguses vanglas ta sai posti teel fotod, mida Murru Vanglas polnud enne 2003 kevadet võimalik saada. 5) Kontrollimaks, kas fotod on lubatud asjad või tuleb keelatud asjadena ära võtta, oli kaebajalt asjade äravõtmine õiguspärane. Fotod ei ole kambris igasugustel tingimustel lubatud asjadeks. Piirangud on asjade hulga osas. Ka on kaebaja leidnud asja arutamise käigus, et kambris on fotode arv piirangutega, seega nõustub kaebaja, et kambrist võib ära võtta seal üle lubatud koguse olevaid fotosid ehk mitte kõik fotod ei ole lubatud asjadeks

§ 58lg 5 mõttes.

Lubatud asjad muutuvad keelatuteks, kui kinnipeetaval on keelatud anda oma asja teisele kinnipeetavale ja selline nõue on sätestatud (Murru Vangla kodukorra p 30 ap 1). Fotod pidid kuuluma kinnipeetavatele, kuna kaebaja ei väida, et need olid tehtud tema jaoks. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal olid just tema kirjeldatud fotod kaasa võetud teisest vanglast. Kaebaja ei olnud hoolikas kirjeldamaks, kuidas ta sai fotod enda kätte ega soovinud neid asjaolusid täpsustada ehkki see ei oleks olnud temale ülemääraselt koormav. Kui kinnipeetavat kujutatakse fotol vangla tingimustes, on foto tehtud vanglas, kus foto tegemise õigus on vaid administratsioonil või muul vanglavälisel isikul vastava loa olemasolul. Kohus ei käsitlenud pikemalt kaebaja väidet, et kinnipeetavaid oli lubatud jäädvustada pikaajaliste kokkusaamiste toas, sest kaebaja kirjeldusel ei olnud need fotod seal tehtud. Ka kokkusaamiste toas sai fotosid teha üksnes administratsiooni loal, mille kohta kaebajal puudub teave. Kui kinnipeetav siiski teeb foto, ei saa see olla lubatud asi. Kui selline asi mingil põhjusel satub ringlusesse, tuleb arvestada asja äravõtmise võimalusega. Kinnipeetav ei tohi ebaseaduslikul teel tehtud fotot saata edasi kinnipeetavale või seda vanglas üle anda, kui selline foto on ringluses, tuleb see ära võtta. Seetõttu oli kontroll põhjendatud. Kaebajal puuduvad tõendeid selle kohta, et vaidlusalused fotod oleks tehtud administratsiooni loal ja liikunud lubatud asjadena kinnipeetavalt teise kinnipeetavani. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et äravõtmine võidi teha valikuliselt, ehkki ka selle väite kontrollimine tagantjärgi ei ole võimalik. Ka ei saa kinnipeetav nõuda, et kui asja ei ole varem ära võetud või avastatud, 2

(4)3-06-1293 siis tuleks asi jätkuvalt jätta kontrolli käigus kinnipeetava kätte kambrisse. Kohus ei ole seotud teises kohtuasjas tehtud lahendiga ja selle asjaolud ei pruugi olla täpselt samasugused. Vanglas tehtud fotod ei muutu lubatavateks põhjusel, et nad saadetakse vahendatult posti teel. 6) Kui võimalusi on kaks - kas tehti fotod töötajate poolt või siis kinnipeetavate poolt ning ei leia kinnitust, et need tehti töötajate poolt ja anti üle kinnipeetavatele, siis on fotod keelatud asjadeks. Kaebaja ei tea, et fotod oleksid tehtud töötajate poolt. Kui keegi kinnipeetavatest siiski fotografeeris ja saatis fotod vabadusest hiljem vanglasse, ka siis ei tohiks need fotod olla käibes ja jääda käibele. 7)

§ 57

lg 1 alusel on lubatud kinnipeetaval hoida enda juures isiklikke asju, mis on vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud. Viidatud säte ei kinnita kaebaja õigust omada fotosid, kuna vangla vahendusel ta äravõetud fotosid ei saanud. Kui kaebajal olid fotod pikemat aega, ta ei lasknud neid ringlusse ja jättis albumisse, milles neid varem ei märgatud, ka siis ei saanud neid jätta ära võtmata, kui need seekord avastati. VangS § 68 alusel oli vanglal õigus teostada läbiotsimist ja lg 2 kohaselt läbiotsimisel leitud keelatud ese ka ära võtta ja realiseerida või hävitada. Fotode markeerimata jätmine ja hilisem oletatav kadumine ei tekita negatiivseid tagajärgi tagastamise otsustamisel. Kuna kaebajalt fotode äravõtmine oli seaduslik, ei kuulu kohustamisnõue rahuldamisele. Kaebaja ei pöördunud kohtusse põhjusel, et tema taotlusele ei vastatud kirjalikult. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. R. Vainiku apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. 1) Kohtupraktikas (Tartu Halduskohtu 24.04.2005 otsuses nr 3-374/04) on leitud, et kinnipeetaval võib olla fotosid ja tähtsust ei oma, keda need kujutavad. 2) Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega fotode saamise kohta posti teel. 3) Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, miks võeti kaebajalt ära just 3 fotot, kui tema albumis oli veel 20 vanglas tehtud fotot. 4) Kaebaja ei väitnud, et sai fotod 2001-2002 Murru Vanglas. Kaebaja kandis sel ajal karistust Keskvanglas ja saabus Murru Vanglasse alles 17.12.
  2. 5) Kohus jättis tähelepanuta, et fotosid ei võetud kontrollimiseks, sest need on hävinenud. 6) Kaebaja ei väitnud kohtus, et kambris on fotode arv piirangutega ja sealt võib üle lubatud koguse olevad fotod ära võtta.

§ 58lg 5 ei sätesta fotode lubatavat kogust.

7) Kohus leidis, et kaebaja ei tõendanud, et tal olid just nimelt tema kirjeldatud fotod kaasa võetud teisest vanglast. Kaebajale on arusaamatu, mil moel ta pidanuks seda tõendama. 8) Vastupidiselt kohtu väitele, nagu kaebaja ei oleks olnud hoolikas kirjeldama fotode enda kätte saamist, kaebaja kirjeldas kõigi 3 foto saamist. Samuti kirjeldas kaebaja üksikasjalikult fotodel kujutatud isikute riietust ja olustikku, kus ruumis ja kes viibis ja mis tal seljas oli. 9) Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja 12.04.2006 fotode tagastamise taotlusele ei vastatud. 10) Kohus märkis ekslikult, et kaebaja kirjeldusel ei olnud fotod tehtud kokkusaamistoas. 24.04.2007 kohtuistungi protokolli

  1. leheküljel väitis kaebaja, et foto nr 1 A.S-st oli tehtud pikaajaliste kokkusaamiste toas. Sama väitis protokolli
  2. leheküljel vastustaja esindaja.
  3. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustus kohtu põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajalt kolme vanglas tehtud foto äravõtmine oli õiguspärane ja nende tagastamiseks ettekirjutuse tegemise taotlus põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust lõpptulemusena õige halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3

(4)3-06-1293
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel olulist tähtsust, kellelt ja millal kaebaja vanglas tehtud fotod sai ning kui palju oli tema albumis läbiotsimise ajal fotosid. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus pikemalt kaebaja sellekohaseid väiteid ja etteheiteid kohtule.
  2. Vangla sisekorraeeskirja § 58 sätestas kuni 11.02.2007 kehtinud redaktsioonis kinnipeetavale lubatud asjade loetelu ja § 59 nägi samal ajal ette, millised asjad on kinnipeetavale lubatud erandkorras vangla direktori loal. Kinnipeetavale lubatud asjade loetelus ei olnud nimetatud fotoaparaati, videokaamerat ega mobiiltelefoni. Kinnipeetaval ei olnud võimalik ka erandkorras taotleda luba omada vanglas fotoaparaati, videokaamerat ega mobiiltelefoni. Seegi oli kinnipeetavatel Vangla sisekorraeeskirja alusel keelatud omada fotoaparaati, videokaamerat ja mobiiltelefoni, millega oleks olnud võimalik jäädvustada vangla ruume ja olustikku ning kaaskinnipeetavaid. Ka alates 01.02.2007 rakendatava Vangla sisekorraeeskirja §-s 641 on loetletud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja asjade hulgas fotoaparaadid ja videokaamerad (p 11) ning mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta (p 10). Fotoaparaadi, videokaamera ja mobiiltelefoni omamise keeld kehtis ja kehtib ka kinnipeetavatega vanglas kokkusaamisele lubatud isikute suhtes.
  3. Kaebaja kinnitas nii haldus- kui ka ringkonnakohtus, et kõik äravõetud fotod olid tehtud vanglas. Samas puudusid kaebajal nii andmed kui ka tõendid kinnitamaks äravõetud fotode tegemist vangla administratsiooni poolt või administratsiooni loal. Ehkki vangla sisekorraeeskirja § 58 lg 5 kohaselt võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid, ei saa mitte igasuguseid fotosid pidada lubatud esemeteks. Kuna fotoaparaadi omamine ei ole vanglas lubatud, on kaebaja fotod tehtud ebaseaduslikult. Ebaseaduslikult tehtud fotod on saadud ebaseaduslikul teel sõltumata sellest, kas need tegi kaebaja ise või hankis ta need teiste isikute vahendusel. Seega leidis halduskohus õigesti, et kui kinnipeetaval on vanglas fotod, mis on tehtud vanglas ilma vangla administratsiooni loata, tuleb need kinnipeetavalt ära võtta kui keelatud asjad.
  4. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja väidet vangla poolt kaebaja 12.04.2006 fotode tagastamise taotlusele vastamata jätmise kohta, vaid märkis, et 12.04.2006 taotlusele vastamata jätmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks ehk taotlusele vastamata jätmist ei ole käesolevas kaebuses eraldi vaidlustatud. See on ka õige, sest kõnealuses kaebuses taotletakse Murru Vanglale fotode tagastamiseks ettekirjutuse tegemist, mitte vastust taotlusele.
  5. Seoses kaebaja viitega Tartu Halduskohtu 24.01.2005 otsusele haldusasjas nr 3-374/04 märkis halduskohus õigesti, et kohus ei ole seotud teises kohtuasjas tehtud lahendiga ja asjaolud ei pruugi nendes olla samasugused.
  6. Neil põhjendustel jääb R. Vainiku apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaevatav halduskohtu otsus muutmata. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.