← Eesti

3-07-143/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-143 Ha

§ 14

lg 2 kohaselt kuulutatakse enampakkumine välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes ja enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumist Kuulutus avaldati maakondlikus ajalehes „Hiiu Leht“ 24.11.2006.

§ 14lg-s 2 reguleeritud teate avaldamise viis ja enampakkumise tingimuste p 3.6.

on põhiseadusega kooskõlas. Õige pole kaebaja väide, et tal puudus võimalus osaleda enampakkumisel. Vara enampakkumise menetlus on HMS § 46 tähenduses avatud menetlus. Avatud menetluse põhieesmärk on tagada võimalikult paljudele huvitatud isikutele võimalus menetluses osaleda. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb edastada menetlusteave sellisel viisil, et huvitatud isik saaks teabega mõistlikul viisil tutvuda. HMS § 47 lg 3 kohaselt avaldab haldusorgan teate avatud menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehes. Kohalikku elu puudutavas küsimuses avatud menetluse algatamise teate võib avaldada kohalikus või maakondlikus ajalehes. Riigikohtu 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 rõhutati, et riigivara kasutusse andmisel, võõrandamisel jms tehingute tegemisel on isikul õigus nõuda vaid seda, et teda koheldaks võrdselt teiste pakkujatega, et ei piirataks tema ettevõtlusvabadust ning et riik peaks kinni normidest, mis on kehtestatud sellises situatsioonis oleva pakkuja kaitseks. AS Jetoil, kelle asukoht on Tallinn ja kes opereerib Kärdla ja Kõrgessaare tanklaid, esitas oma pakkumise õigeaegselt. Kui vastustaja oleks saatnud kaebajale personaalse kutse enampakkumisel osalemiseks, siis oleks teised ettevõtted põhjusega valda süüdistanud ebaõiges 2

(8)3-07-143 konkurentsis. Riigikohtu 07.05.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-03 leiti, et demokraatlikus riigis peab isik ka ise oma informeerituse eest hoolitsema ja massimeediat jälgima. Kõigi potentsiaalselt huvitatud isikute isiklik teavitamine olnuks antud juhul küll mõjusam teabe edastamise vahend, kuid see olnuks ebamõistlikult koormav juba ainuüksi seepärast, et huvitatud isikute täpne ring ei saanud olla teada. Kuna enampakkumises oleksid saanud osaleda ka sellised äriühingud, kes veel ei opereerinud kütusetanklaid, siis ei olnud vastustajal võimalik kõikide huviliste võrdset kohtlemist tagades huvitatud isikuid enampakkumisest isiklikult teavitada. Vastustajal ei olnud põhjust pidada kaebajat vaidlusaluse Mäe tn 9 kinnistu suhtes erilist huvi omavaks isikuks, mistõttu ei olnud ka vajadust kaebajat enampakkumisest isiklikult teavitada. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-05, milles leiti, et lepingute sõlmimine, millega avalik võim annab eraõigusliku isiku kasutusse olulise avaliku ressursi, peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel, on täiendav argument selle poolt, et määruses nr 8 enampakkumisele esitatud tingimused olid seaduslikud ja võrdset kohtlemist tagavad. Käesolevas haldusasjas näib, et just kaebaja pole rahul avatud pakkumismenetluse läbiviimisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Saare Olerex AS apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Põhjendused: 1) Kohus on ekslikult leidnud, et vastustajal ei olnud põhjust pidada kaebuse esitajat vaidlusaluse kinnistu suhtes erilist huvi omavaks isikuks. Samas on ka vastustaja ise väitnud, et abivallavanem Tiivi Lipp on kaebuse esitaja aktsionäri A. Moppelit korduvalt telefoni teel enampakkumisest teavitanud ja teda sellel osalema kutsunud. Tegelikkuses helistas T. Lipp küll A. Moppelile ja teavitas enampakkumise läbiviimise kavatsusest, kuid ei teatanud enampakkumise toimumise aega. Siit nähtub, et vastustaja pidas kaebajat vaidlusaluse Mäe tn 9 kinnistu suhtes erilist huvi omavaks isikuks. Kaebuse esitaja oli vaidlusaluses haldusmenetluses taotlejaks HMS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.
  2. a pöördus OÜ Oilex Käina Vallavalitsuse poole sooviga omandada tankla rajamiseks sobiv kinnistu. Vallavalitsus selgitas, et kinnistu saab taotleja omandada vaid enampakkumise teel. OÜ Oilex esitas taotluse enampakkumise korraldamiseks. Paralleelselt enampakkumise ettevalmistamisega algatas Käina Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise menetluse OÜ Nordic Alternative Energy (OÜ-ga Oilex seotud isik, kellel oli esindussuhe OÜ-ga Oilex) ettepanekul. OÜ Nordic Alternative Energy sõlmis vallavalitsusega lepingu detailplaneeringu koostamise finantseerimiseks. AS Saare Olerex on OÜ Oilex singulaarne õigusjärglane. AS Saare Olerex tegevuskoht on kütusetankla asukohaga Käina vald, Käina alevik, Mäe tn 2, mis kuulub omandiõiguse alusel OÜ-le Oilex. OÜ-ga Oilex oli kaebuse esitaja seotud OÜ Eesti Kütus EPC kaudu, kelle ainuosanikuks oleva OÜ Antoni ja Ilmari Maja osanikud kattuvad apellandi osanikega. Tallinna Halduskohtu 16.03.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-999 rahuldati OÜ Oilex kaebus ning tühistati Käina Vallavalitsuse 12.10.2005 korraldus nr 297 „Mäe tn 9 kinnistu hoonestusõiguse müügi enampakkumise tulemuste kinnitamine“. Seega on OÜ Oilex mitme aasta vältel peale taotluse esitamist enampakkumise korraldamiseks olnud haldusõigussuhtes vastustajaga seoses Mäe tn 9 kinnistu hoonestusõiguse enampakkumisega. OÜ Oilex omandisuhete struktuurist ja selle sisulisest sarnasusest kaebuse esitajaga oli teadlik ka vastustaja. OÜ Oilex andis kaebuse esitajale Mäe tn 2 tankla/kaupluse kui ettevõtte üle Võlaõigusseaduse § 180 alusel. Alates 26.06.2006 on OÜ Oilex registreering Mäe tn 2 tankla/kaupluse opereerimiseks majandustegevuse registris kustutatud ning Käina Vallavalitsus registreeris AS Saare Olerex taotluse alusel tegevuskoha Mäe tn
  3. 30.03.2006 võttis AS Saare 3
(8)3-07-143 Olerex OÜ-lt Oilex üle kütusejäägid ning 25.05.2006 OÜ-ga Oilex sõlmitud töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes. AS Saare Olerex on alates 21.12.2007 OÜ Oilex ainuosanik. AS Saare Olerex informeeris vallavalitsust mitmel kohtumisel ning telefonivestlustes vallavalitsuse esindajatega ettevõtte üleminekust ja oma tahtest jätkata menetlusosalisena tankla rajamiseks sobiva uue kinnistu omandamise eesmärgil toimuvas haldusmenetluses. Samuti pöördus ta korduvalt enampakkumise tingimusi ja korraldust puudutavate küsimustega vallavalitsuse poole. 2) Kaebajat kui menetlusosalist tema taotluse alusel algatatud haldusmenetluses HMS § 11 lg 1 p 1 mõttes pidi vallavalitsus enampakkumisest isiklikult teavitama. Ka OÜ-d Oilex ei teavitatud enampakkumisest. Haldusakt tuleb teatavaks teha kõigile menetlusosalistele ja ka menetlusse kaasamata jäänud isikutele, keda haldusakt võib puudutada. Isegi juhul, kui ei tunnistata apellandi menetlusõiguslikku staatust taotlejana HMS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, pidi vallavalitsus nägema, et apellant on isik, kelle õigusi võib haldusakt piirata (HMS § 47 lg 2 p 2). Tegevuse majanduslike mõjutuste kaudu võib uue tankla rajamiseks hoonestusõiguse seadmine puudutada samas vallas tanklat omava ettevõtja õigusi, kuna oluliselt võib väheneda tema müügikäive. Menetlusest teavitamata oli jätmine diskretsiooniotsus. Vastustajal polnud vaja kaebajat kui puudutatud isikut välja selgitada (mille ebaotstarbekusele kohus viitab), kuna kaebaja menetluslik staatus taotlejana eeldas tema isiklikku teavitamist enampakkumisest ja selle tingimustest posti teel. Õiguslikult puudutatud isikute teavitamiseks ei ole avatud menetlus ja selle puhul toimuv teate avaldamine ajalehes piisav. Apellant ei välista võimalust, et vallavalitsus eeldas, et apellandi esindajad ei loe „Hiiu Lehte“, seevastu teadis vallavalitsus, et AS-l Jetoil on Hiiumaal kohalik esindaja – Raivo Klaas – kes jälgib „Hiiu Lehte“. Raivo Klaas kuulub Reformierakonda nagu ka vallavanem Üllar Padari. 3) Kohus ei ole põhjendanud, miks oli antud juhul tegemist avatud menetlusega. HMS § 46 lg 1 kohaselt sätestatakse avatud menetluse läbiviimise kohustus eriseadusega. Kui tegemist oli avatud menetlusega, pidanuks vallavalitsus apellanti HMS § 47 alusel teavitama. Menetluses ei järgitud HMS § 48 lg-t 1 ja §-i 49 – mingit taotlust õigusakti andmiseks tutvumiseks välja pandud ei ole ning avalikkusele pole teatatud ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaega ja võimalust. Läbi pole viidud HMS §-s 49 sätestatud toiminguid. 4)

§ 14

lg-ga 2 reguleeritud teate avaldamise viis ning enampakkumise tingimuste p 3.6 on põhiseadusega vastuolus ning tuleb jätta kohaldamata. 5) Käesoleval juhul ei olnud õiglane ja põhjendatud vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebuse esitajalt. Vallavalitsusel on olemas kompetents õigusküsimuste lahendamiseks. Valda esindas kohtus vallavanem ja vajadust advokaadi järgi ei olnud. Tegemist ei olnud küsimusega, mis oleks jäänud väljapoole tavapärast haldusorgani tegevust. Samuti ei olnud õigusabikulude kandmine tõendatud, tõenditeks ei ole poole ega tema esindaja kinnitus, et õigusabi arve on makstud. Samadel asjaoludel tuli jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks. Samuti olid väljamõistetud õigusabikulud ebamõistlikult suured. 5. AS Jetoil palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Kehtivad ja vaidlustamata on Käina Vallavolikogu otsus nr 64 ja Käina Vallavalitsuse korraldus nr 475 kui Mäe tn 9 kinnistu hoonestusõiguse seadmiseks avaliku enampakkumise korraldamist ja läbiviimist reguleerivad haldusaktid. Seega ei mõjuta Käina Vallavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr 504 õiguspärasust enam vaidlus teemal, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti menetlusnõudeid, kas enampakkumise toimumise kohta teabe avaldamine 4

(8)3-07-143 kohalikus ajalehes enampakkumisel. oli kohane ning milline oli apellandi menetlusõiguslik staatus 2) Apellant ei olnud enampakkumise menetluses HMS § 11 lg 1 p 1 mõttes taotleja. OÜ Oilex
  1. a taotlus ei ole käsitatav apellandi taotlusena. Samuti polnud apellant isikuks, kelle õigusi või vabadusi võis haldusakt piirata. Apellandi võimalik majandushuvi antud piirkonnas ei too kaasa tema erilise kohtlemise vajadust ning võimalikkust, kuivõrd antud piirkonnas omavad majandushuve väga erinevad isikud, kelle ringi on võimatu kindlaks määrata. Apellant ei ole esile toonud põhjusi, miks pidi kohalik omavalitsus kohtlema teda teisiti, võrreldes teiste enampakkumisel osalemisest huvitatud isikutega. Menetluses osalevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt ning kui kohalik omavalitsus oleks teavitanud apellanti personaalselt, oleks tegemist teiste enampakkumisel osalemisest huvitatud isikute õiguste rikkumisega. 3) Vara enampakkumise menetlus on HMS § 46 tähenduses avatud menetlus. HMS § 46 lg 1 teise lause kohaselt võib avatud menetlust kohaldada lisaks eriseaduses sätestatud juhule ka muul juhul, kui see on vajalik asja lahendamiseks ega kahjusta oluliselt menetlusosaliste huve. 4) Enampakkumise läbiviimise teate avaldamine kohalikus ajalehes tagab teabe leviku parimal viisil ja antud juhul oli kooskõlas HMS § 47 lg-ga
  2. Enampakkumisest kõigi huvitatud isikute teavitamine kirja teel oleks olnud võimatu. Enampakkumise korraldamise teate avaldamine kohalikus ajalehes on kohane ja mõistlik, kuna tegemist oli kohalikku elu puudutava küsimusega ning info avaldamine sellisel viisil tagab info kõige efektiivsema leviku. Apellant omab Hiiu maakonnas kolme tanklat, kus töötavad kohalikud elanikud. Mõistlik on eeldada, et apellant, kes opereerib Hiiu maakonnas ja Käina vallas tanklaid, hangib juhul, kui ta on sellise äritegevuse laiendamise eesmärgil huvitatud kohalikele omavalitsustele kuuluvate kinnisasjade omandamisest, kohalikust ajalehest sellekohast teavet. Kolmas isik sai enampakkumisest teada samuti oma kohaliku töötaja vahendusel, kes märkas teavet enampakkumise kohta kohalikus ajalehes. Kahtlused, nagu oleks eeldatud, et apellandi esindajad ei loe „Hiiu Lehte“, ja informeeritud enampakkumisest kolmanda isiku esindajat, on põhjendamatud. 5) Kohtuistungil ei esitanud apellandi esindaja menetluskulude suuruse osas mitte ühtegi vastuväidet, va käibemaksu väljamõistmise põhjendatuse osas.
  3. Käina Vallavalitsus palub apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Enampakkumise toimumise kohta teabe avaldamine kohalikus ajalehes ei ole iseenesest vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Apellant ei ole viidanud sellele, et vallavara eeskirju kohaldati erinevate subjektide suhtes erinevalt. Seisukoht, mille kohaselt teave oleks tulnud avaldada üleriigilise levikuga ajalehes, on seadusest mittetulenev. Apellant ei olnud isik, keda oleks tulnud haldusmenetluse seaduse kohaselt enampakkumisest eraldi teavitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Vaidlus puudub selles, et enampakkumise kuulutus avaldati

§ 14

lg-s 2 sätestatud korras – vähemalt 15 päeva enne enampakkumist vähemalt ühes kohalikus ajalehes, milleks on „Hiiu Leht“ (vt ajalehe ärakiri I kd tl 81). Samuti ei ole vaidlust selles, et järgiti korraldusega nr 475 kinnitatud enampakkumise tingimuste p-s 3.6 sätestatud korda, mille kohaselt tuli korraldada enampakkumise avalikustamine vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Kaebuse esitaja väitel polnud enampakkumisest teatamine kohalikus ajalehes piisav ning teda tulnuks enampakkumisest teavitada isiklikult ja üleriigilise ajalehe kaudu. 5

(8)3-07-143 8.

§ 14

lg 2 ning enampakkumise tingimuste p 3.6 ei välista vajaduse korral avalikkuse või teatud isikute enampakkumisest täiendavat teavitamist muul moel kui neis sätetes ette nähtud. Seetõttu ei nõuaks kaebuse rahuldamine nende sätete kohaldamata jätmist. Juba seepärast ei ole asjakohane arutleda nende sätete põhiseaduspärasuse üle. Samas märgib ringkonnakohus, et Käina Vallavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr 475, millega kinnitati Mäe tn 9 kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks enampakkumise tingimused, ei ole õigustloov akt, mille kohaldamata jätmise põhiseadusega vastuolu tõttu sätestab HKMS § 25 lg

  2. Apellatsioonkaebuses ei esitata väiteid vaidlusalusest enampakkumisest üleriigilises ajalehes teavitamise vajalikkusest. Ringkonnakohus märgib, et Hiiumaal kütusetanklaid käitava ettevõtja, kelleks on kaebuse esitaja (vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja käitas vaidlusaluste haldusaktide andmise ajal Hiiu maakonnas kolme tanklat, millest üks asub Käina vallas Käina alevikus), huvide kaitseks oleks ülemäärane nõuda kohalikult omavalitsuselt tankla rajamiseks maa kasutusele andmise enampakkumisest üleriigilise ajalehe kaudu teavitamist. Enampakkumise teadete avaldamine üleriigilises ajalehes võinuks teenida nende potentsiaalsete enampakkumisel osaleda soovijate huve, kellel seni Hiiumaal majandushuvid puuduvad. Selliste ettevõtjate hulka mittekuuluva kaebuse esitaja õiguste kaitse seisukohalt oleks asjakohatu ja üleliigne arutleda, kas ettevõtjaile võrdse juurdepääsu tagamiseks avalikele enampakkumistele on õiguslikult nõutav selliste teadete avaldamine lisaks kohalikule ajalehele ka üleriigilise levikuga teadaannetes.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku ja vastustaja seisukohaga, et võrdse kohtlemise põhimõte välistas mõne ettevõtja eraldi teavitamise kavandatavast enampakkumisest. Enampakkumisel osalemise vastu vallale teadaolevalt huvi tunda võivate ettevõtjate eraldi teavitamine enampakkumisest teenib legitiimset eesmärki, et vald saaks oma vara kasutusele andmisest võimalikult suurt tulu. Mõistlik on arvata, et suurema osavõtjate arvu puhul võib enampakkumise tulemus enampakkumise läbiviija jaoks kujuneda soodsamaks. Et kõiki potentsiaalseid enampakkumisel osalejad ei teavitata võrdselt, on paratamatu, sest enampakkumise läbiviija ei suuda ette näha kõiki võimalikke enampakkumisel osalejaid. See on enampakkumisel osalejate erineva kohtlemise mõistlik põhjus. Isikute mõistlikul põhjusel toimuv erinev kohtlemine on lubatav. Eeltoodust ei tulene samas ühelegi enampakkumisest potentsiaalsele osavõtjale nõudeõigust, et teda enampakkumisest isiklikult teavitatakse.
  4. Kaebuse esitaja väitel tulenes tema enampakkumise teavitamise kohustus HMS § 62 kohaselt tema HMS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusosalise (haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik e. taotleja) staatusest või siis HMS § 47 lg 2 p-st 2, mille kohaselt teatatakse avatud menetluse algatamisest posti teel isikule, kelle õigusi võib menetluses antav haldusakt piirata.
  5. Kaebuse esitaja väitel on ta enampakkumise läbiviimist
  6. a taotlenud OÜ Oilex eriõigusjärglaseks, sest OÜ Oilex on temale üle andnud samas alevikus Mäe tn 2 asuva tankla/kaupluse kui ettevõtte. Ringkonnakohus ei kahtle kaebaja väites, et OÜ Oilex on temale Käina alevikus Mäe tn 2 asuva tankla/kaupluse üle andnud, kuid leiab, et see asjaolu ei oma käesolevas asjas tähtsust. Ettevõtte üleandmine ei omistanud kaebuse esitajale OÜ Oilex staatust Mäe tn 9 kinnistu kasutusele andmise taotlemise menetluses. OÜ Oilex staatust nimetatud menetluses ei saa pidada VÕS § 180 lg 2 kohaselt üleantavasse ettevõttesse kuuluvaks „ettevõtte majandamisega seotud ja selle 6

(8)3-07-143 majandamist teenivaks asjaks, õiguseks või kohustuseks või ettevõttega seotud lepinguks“. Õigus esitada taotlus Käinas Mäe tn 9 asuva kinnistu hoonestusõigusega müügi läbiviimiseks ja osaleda sellekohasel enampakkumisel ei sõltunud tankla omamisest samas alevikus.
  1. Viide HMS § 47 lg 2 p-le 2 ei ole samuti asjakohane. Esiteks ei ole vara võõrandamise avalik enampakkumine avatud menetlus haldusmenetluse seaduse mõttes. Teiseks pole kaebuse esitaja isikuks, kelle õigusi võinuks Käina Vallavolikogu 25.10.2006 otsus nr 64 Mäe tn 9 kinnistu hoonestusõiguse võõrandamiseks enampakkumise korraldamise kohta piirata. Riigikohtu 01.10.2002 määruses nr 3-3-57-02 (p 14), millele kaebuse esitaja on viidanud, on leitud, et asudes maad enampakkumisel erastama, peab pädev haldusorgan kontrollima, kas kolmandatel isikutel võib olla enampakkumise suhtes vastuväiteid ning kahtluse korral puudutatud isikuid informeerima, võimaldades neil esitada nii vastuväiteid haldusmenetluses kui ka vajadusel pöörduda kohtusse. Kaebuse esitaja olukord ei ole võrreldav viidatud lahendis toodud isiku omaga, kes soovis enampakkumisele pandud maad ostueesõigusega erastada. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ja kohtule pole ka äratuntav, et kaebuse esitajal võiks olla õigus esitada vastuväiteid selles osas, et Mäe tn 9 kinnistu hoonestusõigus võõrandataks avaliku enampakkumise korras ja kaebuse esitajal endal võiks mingist haldusõigussuhtest tulenevalt olla õigus omandada see vara muul viisil ja alusel kui avalik enampakkumine.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse esitajal oli võimalus saada enampakkumisest ja selle toimumise ajast teada enne enampakkumise teate kohalikus ajalehes avaldamist muul viisil. Vastustaja väitel (I kd tl 71) teavitas abivallavanem T. Lipp kaebuse esitaja aktsionäri (50 % aktsiate omanikku) Antti Moppelit enne enampakkumise väljakuulutamist enampakkumise läbiviimise kavatsusest korduvalt telefoni teel, kutsudes enampakkumisel osalema, A. Moppel vastanud, et „nad“ ei soovi enampakkumisel osaleda. Kaebuse esitaja ei ole A. Moppeli ja valla esindaja vahelisi enampakkumise teemal toimunud telefonivestlusi eitanud, vaid väitnud üksnes seda, et T. Lipp ei teatanud enampakkumise läbiviimise aega. Samas ei ole kaebuse esitaja väitnud, et A. Moppeli küsimusele, millal enampakkumine toimub, oleks vastamast keeldutud või A. Moppeli taotlus enampakkumise läbiviimise korral kaebuse esitajat enampakkumisest eraldi informeerida oleks jäetud rahuldamata.
  3. Seega ei rikkunud Käina Vallavolikogu 20.12.2006 korraldus nr 504 kaebuse esitaja õigusi.
  4. Käina Vallavalitsus esitas halduskohtus taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt, mis kohtukulude nimekirja ja arve kohaselt (I kd tl 156-157) koosnesid esindaja kuludest 10 000 krooni. Halduskohus luges menetluskulude nimetatud summas tasumise tõendatuks ning pidas esindajatasu põhjendatud suuruseks 7 000 krooni. Apellant leiab, et menetluskulude väljamõistmine ei olnud üldse põhjendatud, kuna tõendatud ei ole nende kulude tasumine ning vallal puudus vajadus välise õigusabi järele. Kohtuistungi protokollist (I kd tl 192) nähtuvalt kinnitasid nii vallavalitsuse seaduslik esindaja vallavanem Ü. Padari kui lepinguline esindaja A. Koitver, et arve on makstud. Kaebuse esitaja esindaja märkis, et „sisulises osas ei ole menetluskuludele vastuväiteid“. Eeltoodud asjaolu ei saa pidada faktilise väitega – arve on tasutud – tingimusteta ja selgesõnaliseks nõustumiseks omaksvõtu tähenduses (TsMS § 231 lg 2). Käina Vallavalitsus ei ole ka apellatsiooniastmes vastuseks kaebuse esitaja väitele, et arve tasumine ei ole tõendatud, esitanud arve tasumist kinnitavaid tõendeid (pangakonto väljavõte). Riigikohtu praktikas on korduvalt asutud seisukohale, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud (vt 12.10.2006 otsus nr 3-3-1-48-06, p 17, 25.03.2008 otsus nr 3-3-1-5-08 p 18) ning ainuüksi advokaadi kinnitus, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (vt 25.03.2008 otsus nr 3-3-1-5-08 p 18). 7
(8)3-07-143 Kuna advokaadibüroo Koitver OÜ 20.02.2007 arve nr 02-02 tasumine pole tõendatud, ei olnud nimetatud arvel näidatud menetluskulu väljamõistmine kaebuse esitajalt põhjendatud.
  1. AS Jetoil esitas halduskohtus taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 11 800 krooni, mis kohtukulude nimekirja (I kd tl 151-152) ja lisatud dokumentide (advokaadibüroo Leppik ja Partnerid tõend 01.03.2007 arve nt 187-N tasumise kohta summas 11 800 krooni I kd tl 153, arve nr 187-N I kd tl 155) kohaselt koosnevad esindajatasust. Pangakonto väljavõte (I kd tl 154) tõendab nimetatud summa tasumist kolmanda isiku poolt. Halduskohus mõistis nende dokumentide alusel välja menetluskulu summas 10 000 krooni. Apellatsioonkaebust selles osas, mis puudutab menetluskulude väljamõistmise taotluse osalist rahuldamata jätmist, halduskohtu otsuse peale esitatud ei ole. Kaebuse esitaja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks osas, millega menetluskulu kolmanda isiku kasuks välja mõisteti. HKMS § 92 lg 7 kohaselt oli kolmandal isikul õigus nõuda enda kantud menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Väljamõistetud summat ei saa pidada põhjendamatult suureks.
  2. Apellatsiooniastmes pole vallavalitsus esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust.
  3. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebuse esitaja esitanud menetluskulude nimekirja. Apellatsioonkaebusele on lisatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 80 krooni tasumist tõendav pangakonto väljavõte. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust, millega kaebus rahuldatakse, puudub alus nimetatud menetluskulu väljamõistmiseks vastaspoolelt.
  4. Apellatsiooniastmes on kolmas isik AS Jetoil esitanud taotluse kaebuse esitajalt menetluskulude summas 14 160 krooni väljamõistmiseks. Taotlusest (II kd tl 105-106) ja advokaadibüroo Leppik ja Partnerid 01.11.2007 arvest nr 656-N (II kd tl 109) nähtuvalt seisneb menetluskulu esindajatasus. Esindaja osutatud teenuse kirjelduse kohaselt seisneb töö õigusabis ja juriidilistes konsultatsioonides kokku 6 tundi, (sh kirjaliku vastuse koostamine apellandi esialgse õiguskaitse taotlusele 1,5 tundi ja kirjaliku vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 4,5 tundi). Menetluskulu nimetatud ulatuses kandmist tõendab AS Hansapank pangakonto väljavõte (II kd tl 108). Apellant palus taotluse rahuldamata jätta, leides, et kolmanda isiku taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks tuleb jätta samadel asjaoludel rahuldamata kui vastustaja kulude väljamõistmise taotlus (vajaduse puudumine haldusvälise õigusabi järgi). Samuti leidis apellant, et õigusabikulud on ebamõistlikult suured ning nende väljamõistmine sellises ulatuses takistab põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamist. Apellandi väide kolmanda isiku taotluse rahuldamata jätmisest samadel alustel vastustaja taotlusega jääb arusaamatuks. Vastustaja ei ole esitanud apellatsiooniastmes kohtukulude väljamõistmise taotlust. Teiseks ei saa kolmanda isiku puhul, kes ei ole avaliku halduse kandja, tõusetuda küsimust „haldusvälise õigusabi“ vajalikkusest. Ringkonnakohtu hinnangul pole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks ebaõiglane või ebamõistlik HKMS § 92 lg 10 mõttes. Vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks HKMS § 93 lg 5 mõttes peab ringkonnakohus asja mahtu ja keerukusastet arvestades 10 000 krooni. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.