Seega on kostja, kui laste A, E, A-O isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kostja ei ole nõus vabatahtlikult tasuma
ga kehtestatud elatise miinimummäära. Hageja ei tööta. Vanema lapse ülalpidamiskohustused on kehtestatud
ga. Nimetatud seadus sätestab elatise suuruse muutmise tingimused kui ka elatusraha suuruse. 2007.a on 1800.- kr
järgi ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Seega ei pea hageja tõendama laste peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt välja mõista elatise miinimummääras.
lg 6 p 3 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja poolt elatise tasumine 500.- kr ühe lapse kohta, on vastuolus lapse huvidega. Samas arvestab kohus, et kostja sissetulek on minimaalne, kostja töötasu suurus on ca 4053,50 kr kuus. Kostjal on kokku 7 alaealist last.. Seega vähendab kohus väljamõistetava elatise suurust alla 1800.- kr. Kostja on töövõimeline. Seetõttu kostja viide töötasu väiksusele ei ole aluseks temalt elatise väljamõistmiseks ainult 500.- kr ühe lapse kohta. Tal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1000.- kr kuus ühe lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.