) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja I jättis lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt
lg 1 on hagejal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kostjalt viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjad ei vaidle viivise arvestusele vastu, vaid paluvad selle tasumisest vabastamist. Käeolevas asjas ületab viivise summa põhivõlga. Riigikohus on 14.06.2005 kohtuotsuses nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käeolevas asjas on hageja poolt tõendamata põhivõlast suuremas ulatuses kahju olemasolu. Kostjatel tulnuks viivise vähendamise taotlemisel tõendada erandlikke asjaolusid ning viivise ebaproportsionaalsust. Kohus võtab lisaks arvesse, et tegemist ei olnud tarbijale müügiga. Hageja on arvestanud viivist 0.15 % päevas, mis kohtu arvates ei ole ebamõistlikult suur viivisemäär. Kuna kostjad ei ole tõendanud viivise väljamõistmata jätmiseks või vähendamiseks erandlikke asjaolusid, kuulub hageja viivise nõue rahuldamisele põhivõla suuruses, s.o 31 635.80 krooni.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole lepingupooled kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Küll aga on kokku lepitud käendatava summa maksimumsummas, milleks on 150 000 krooni. Sellest tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 63 271.60 krooni, millest põhivõlg 31 635.80 krooni ja viivis 31 635.80 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hageja nõude suuremas ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 95 % ulatuses kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate enda kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse 3 asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.