KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1888 Haldusasi Alar Kaljuranna kaebus Tallinna Vangla 05.07.2007 käskkirja nr 583-d tühistamiseks Kaebaja – Alar Kaljurand Vastustaja – Tallinna Vangla Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamise kuupäev direktori Tallinna Halduskohtu 20.11.2007 otsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 20.11.2007 apellatsioonkaebus rahuldamata. otsus muutmata ja Alar Kaljuranna EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla direktori 05.07.2007 käskkirjaga nr 583-d karistati Alar Kaljuranda kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 13.7 rikkumise eest. Käskkirja põhjendused: Kinnipeetav A. Kaljurand pani 06.06.2007 kell 19.55 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav suitsetas selleks mitte ettenähtud kohas – IV sektsiooni koridoris kambri nr 51 ukse juures. Ettenähtud suitsetamiskoht asub pesemisruumis. Kinnipeetav rikkus VangS § 67 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava kohustust täita vangla sisekorraeeskirju ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 13.7, mille kohaselt suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades. Raskendava asjaoluna arvestati, et kinnipeetaval on kümme kehtivat distsiplinaarkaristust. 3-07-1888
- Alar Kaljurand esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 05.07.2007 käskkirja nr 583-d tühistamiseks. Kaebaja põhjendused: Kaebajale 08.
- – 09.06.2007 tutvustatud ettekandes oli kirjas, et kaebaja on suitsetanud selleks mitte ettenähtud kohas. Kaebaja ei ole selleks mitte ettenähtud kohas suitsetanud. Kambrikaaslane tuli suitsuruumist ja ulatas kaebajale koridoris pooliku sigareti nagu oli lubanud. Kui kaebaja hakkas sigaretiga suitsuruumi minema, helises loenduse kell. Kaebaja läks suitsuruumi ja kustutas sigareti ära. Suitsuruum on kaebaja kambri nr 51 kõrval. Vanglaametnik oleks pidanud esitama ettekanded mõlema isiku suhtes, mitte ainult kaebaja suhtes. Vaidlustatud käskkirjas oli märgitud suitsetamise kohaks pesuruum. Neljandas salgas on suitsetamisruum olemas ja selleks ei ole pesuruum. Kaebajale tutvustati käskkirja 05.07.2007, kuid käskkiri oli Tallinna Vangla poolt registreerimata ja on seetõttu seadusevastane. VangS § 6 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele. Käesoleval juhul karistatakse kaebajat vangla administratsiooni poolt fabritseeritud süüteo eest. Tallinna Vangla on rikkunud VangS §-s 8 sätestatud kinnise vangla üldtingimusi, millega on piiratud kaebaja vabadust.
- Vastustaja Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu 20.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Nagu nähtub vangla esindaja ja tunnistaja S.R seletusest, on käskkirjas ekslikult märgitud lubatud suitsetamiskohaks pesuruum, kuid nimetatud eksimus ei mõjuta käskkirja sisu ega moonuta tegelikke sündmusi. Käskkirjas on kaebajale ette heidetud, et ta suitsetas selleks mitte ettenähtud kohas. Kaebaja rikkus Tallinna Vangla kodukorra p 13.7, mille kohaselt suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas või märgistatud kohtades. Suitsetamine ei ole lubatud koridoris, kambris ega kambri juures. Kaebaja suitsetas kambri nr 51 ukse juures ehk koridoris. 2) Kaebaja seletuse kohaselt võttis ta kambrikaaslaselt kambri nr 51 ukse juures pool suitsu ja suundus suitsuruumi, kus kustutas selle ära. Ta ei jõudnud suitsetada koridoris, ammugi mitte kambris. Valvur H. Renni ettekande nr 1028 kohaselt suitsetas A. Kaljurand kambris viibides. Distsiplinaarmenetluse läbiviija S.R kinnitas kohtuistungil, et kambris nr 51 kaebaja ei suitsetanud ja see ei ole ettekandes täpne, kuid karistus määrati põhjusel, et suitsetada ei tohtinud mujal, kui suitsetamiseks lubatud kohas. Menetluse käigus selgus, et A. Kaljurand ei suitsetanud lubatud kohas, vaid liikus kambri nr 51 juurde põleva sigaretiga, mitte vastupidi. S.R kinnitas, et menetluse käigus V.I ja kaebaja väitsid, et V.I andis suitsu üle kambri nr 51 juures, kuid teised ametnikud seda ei näinud ja ei saanud kirjutada ettekannet teise kinnipeetava kohta, kuna tegutsemas nähti ainult kaebajat. S.R kontrollis menetluse käigus üle sündmused, kuulates ära kaebaja, V.I ja sündmuskohal olnud H.R ja hiljem V.G ning pidas usaldusväärseks H.R ettekannet ja seletust. 3) A. Kaljurand on ise kinnitanud, et ta viibis põleva suitsuga koridoris. Suitsetamise all laiemalt saab mõelda mitte üksnes suitsu pahvimist, vaid ka sellega seotud vahepealset tegevust. Põleva suitsu vastuvõtmine ning sellega koridoris liikumine on samuti keelatud tegevus. Kaebaja pidi arvestama, et kui ta võtab koridoris vastu põleva suitsu, võidakse teda karistada, sest suitsuruumist väljaspool ei tohi põleva suitsuga viibida. Menetluse kestel tuvastati, et kaebaja liikus suitsuruumist kambri nr 51 poole ja suitsetas. Kaebaja oleks võinud taotleda V.I ülekuulamist. 2
(5)3-07-1888 4) Usutav ei ole kaebaja väide, et karistus määrati kaebajale seetõttu, et ta oli samal päeval esitanud vanglaametnikele nõudmisi. Menetluse läbiviija oli uus töötaja ning kaebajal polnud temaga olnud sõnavahetust, mistõttu kaebaja kahtlustus on alusetu. 5) Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et distsiplinaarmenetluse materjal ei ole usaldusväärne, kuna protokoll koostati kahel korral. 14.06.2007 koostatud menetlusprotokollile kirjutas kaebaja oma seletuse 20.06.
- Asjas on veel teine menetlusprotokoll, millega on kaebaja tutvunud 03.07.2007, kuid protokolli sisu ei ole muutunud, kaebaja sai sellest lisateavet, et asi saadeti otsustamiseks ning kaebaja ei ole soovinud midagi juurde selgitada. Tagantjärele ei ole võimalik kontrollida, kas V.G 28.06.2007 ettekanne esitati protokolli tutvustamisel kaebajale. S.R ja vastustaja esindaja kinnitasid, et V.G ettekande näol on tegemist lisaettekandega, mis koostati lisainformatsiooni saamiseks. Antud juhul ei olnud sellisel infol õiguslikke tagajärgi, kuna vahetult sündmuses osalenud valvuri ettekanne on olemas. Videosalvestuste uurimisel selgus, et kaamerat ei ole võimalik paigaldada nii, et oleks hõlmatud kaamera all toimuv. Menetlusmaterjalis ei esine vastuolusid. 6) Menetlust ei muuda õigusvastaseks see, et S.R kogenematusest väljastas kaebajale direktori allkirjaga käskkirja, millel puudus number. S.R väljastas vea avastamisel korrektse ärakirja põhjusel, et kaebaja saaks esitada vaide, mitte et takistada kaebajal vaide esitamist. 7) Kaebaja oli kohustatud VangS § 67 p 1 kohaselt täitma vangla sisekorraeeskirju, kaebajale olid teada vangistust reguleerivad õigusaktid, s.h Tallinna Vangla kodukord. Vangla tingimustes korrale mitteallumine on raske rikkumine, kuna korra järgimisega tagatakse julgeolek ja sisekord vanglas. Julgeolekut ei tohi ohustada ka seeläbi, et suitsetatakse selleks mitte ettenähtud kohas. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et ei ole arusaadav, kuidas sooviti teda suunata seaduskuulekale käitumisele. Kaebaja isikut ja varasemaid kehtivaid karistusi arvestades leidis vangla õigesti, et kinnipeetav ei ole kergesti suunatav ja leebemad karistused ei ole mõjunud. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Alar Kaljuranna apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. 1) Käskkiri on seadusevastane, kuna oli eelnevalt registreerimata. Kaebaja sai registreeritud käskkirja ärakirja alles 08.08.
- 2) Ettekanne ei ole vormistatud korrektselt, kuna juures viibinud valvur A. Petuhhovi nimi on asendatud V.G nimega. Seega ei teadnud H.R ise ka, kes tema kõrval viibis sündmuse tunnistajana. 3) H. Renni ettekandes on märgitud, et kaebaja suitsetas kambris. Samas on S.R esitanud vastuolulised väited: vanglaametnikud olevat öelnud, et kaebaja suitsetas kambris; kaebaja tuli suitsuruumist suitsuga koridori; kaebaja suitsetas ukse peal. Kaebaja andis 14.06.2007 seletuse ning nad läksid koos V.I-ga S.R juurde ja V.I ütles S.R-le, et tema andis kaebajale ukse juures pooliku suitsu. Vastustaja oleks pidanud võtma kirjaliku seletuse ka V.I-lt. 4) Distsiplinaarmenetluse protokoll on koostatud samal päeval, kui kaebaja seletuse andis, millest järeldub, et menetlust ei viidudki sisuliselt läbi, vaid järeldused tehti üksnes 06.06.2007 ettekande põhjal. Samuti on arusaamatu asjaolu, et protokoll on koostatud 14.06.2007, kuid seletus V.G-lt on võetud alles 28.06.
- See asjaolu tõendab, et distsiplinaarkaristus on kaebajale fabritseeritud H.R poolt kättemaksuks 06.06.2007 toimunud konflikti eest. Arusaamatu on seegi, miks koostati kaks distsiplinaarprotokolli. 5) Käskkirjas märgiti suitsetamiskohaks pesuruum, kuigi suitsuruum ja pesuruum on eraldi ruumid. 6) Kaebaja ei nõustu käskkirja põhjendusega, et kaebaja seadis oma käitumisega ohtu vangla julgeoleku. S.R väitis kohtuistungil, et mõlemad vanglaametnikud olid koridori lõpus kambri nr 51 juures tegevust fikseerimas. Seega seadsid julgeoleku ohtu hoopis vanglaametnikud, kes jätsid sündmuse toimumise ajal salka tuleva peavärava valveta. 3
(5)3-07-1888 7) Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et videosalvestuselt ei ole näha kambrit nr
- Kamber nr 51 peab olema videosalvestiselt nähtav, arvestades kaamera nurka.
- Vastustaja Tallinna Vangla jäi halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme ega ole rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Asjaolu, et kaebajale väljastati esialgu registreerimisnumbrita käskkiri, ei ole oluline vormipuudus. Eksimuse ilmnemisel väljastati kaebajale registreerimisnumbriga käskkiri 08.08.
- Et nimetatud vanglapoolne eksimus ei mõjutanud asja otsustamist, siis ei saa seda pidada oluliseks rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua käskkirja tühistamise (haldusmenetluse seaduse § 58).
- H. Renni 06.06.2007 ettekandes on asendatud juures viibinud valvur A. Petuhhovi nimi V.G nimega, kuid see ei mõjuta H.R seletuse usaldusväärsust muus osas. Tegemist on inimliku eksimusega, mis parandati distsiplinaarmenetluse käigus ega saanud mõjutada asja otsustamist. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel vastavate normide järgimine kannab tõe väljaselgitamise eesmärki. Ringkonnakohtu arvates ei ole vanglaametnikud menetluse läbiviimisel menetlusreeglite vastu eksinud ja on ära kuulanud ja hinnanud mõlema poole seisukohad. Kaebajale kahel korral distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamine ei ole tema õigusi rikkunud ning V.G-lt seletuse võtmine peale distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist ei anna alust kahtlustada vanglat süüteo fabritseerimises. Kaebajat on karistatud tegevuse eest, mille ta ise omaks on võtnud.
- Kaebaja väidab, et vanglaametnike väited on vastuolulised ning kindlaks pole tehtud koht, kus kaebaja suitsetas. Kaebajaga ei saa nõustuda. Vaidlusaluses käskkirjas on tuvastatud, et kaebaja suitsetas koridoris kambri nr 51 ukse juures. Selle, et kambri nr 51 uksel vahetas põlev sigaret omanikku, on kaebaja ise omaks võtnud. H.R-le, kes oli koridoris, võis paista, et kaebaja väljus kambrist põleva sigaretiga ning ta võis nähtust teha järelduse kambris suitsetamise kohta. Kaebaja ja H.R ütlusi kõrvutades on usaldusväärselt tõendatud, et kaebaja viibis põleva sigaretiga koridoris. Kuna suitsetamiseks ettenähtud kohaks vanglas on selleks eraldi ettenähtud ruum ja kaebaja oli väljaspool seda ruumi, põlev sigaret käes, on süüteo toimepanemine tõendatud ning täiendavate tõendite kogumine pole vajalik. Kes kaebajale sigareti ulatas ja millisel eesmärgil, ei ole seejuures tähtis. Kaebaja väited ja taotlused täiendavate tunnistajate ja videosalvestise vaatamiseks tuginevad ekslikule arusaamale, et üldkasutatavates ruumides võib süüdatud sigaretiga piiramatult ringi kõndida ning üksnes suitsu allatõmbamiseks peab suitsetamisruumi minema. Suitsetamist keelava normi eesmärgiks on lisaks vangla julgeolekule (süüdatud sigareti järelevalveta jätmine suvalisse ruumi võib põhjustada tulekahju) ka suitsetaja kaaskinnipeetavate tervise kaitse. Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. On üldteada, et suitsetamine ei ohusta üksnes suitsetaja enda, vaid ka temaga samas ruumis viibivate isikute tervist. Ka nimetatud põhiseadusliku õiguse valguses toimis vangla administratsioon 4
(5)3-07-1888 õiguspäraselt teiste kinnipeetavate õiguste kaitsel, suunates kaebajat distsiplinaarkaristuse abil õiguskuulekale käitumisele. 16. Eeltoodud põhjustel puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 5
(5)