KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2008, Tallinn Haldusasja nu

§ 64

on sätestatud ammendav loetelu kinnipeetavale keelatud esemetest, mille seas ei ole kaebaja poolt taotletavaid esemeid. Kaebajale on teadmata Tallinna Vangla keeldumise põhjendused. Tallinna Vangla rikkus diskretsioonireegleid, mis seisnes diskretsiooni mittekasutamises. Tallinna Vangla toimingud on vastuolulised, kontrollimatud ja ebaselged. Kaebaja sai vangla seisukohtadest teada alles vangla vastusest kohtule;

1. b)juuksuriteenust osutatakse vanglas enamasti üks kord kuus. Juukselõikusmasin on kambris vajalik, kuna kõõma tõttu soovib kaebaja juukseid lõigata tihedamini. Kuna kaebaja on kambris üksi, siis puudub juukselõikusmasinaga vigastuste tekitamise oht; 3-07-724
2. c)pikendusjuhe on kambris vajalik tee keetmiseks ajal, mil televiisor on sisse lülitatud. Televiisor hõivab pool lauast. Kuna telerit ei ole võimalik püsivalt mujale paigutada, siis tuleb teler vee keetmise ajaks laualt ära tõsta. Kambri teises seinas on topeltkontakt, kuid seal ei ole võimalik kuhugi asetada teekannu;
3. d)toaantenn on vajalik ETV teleteksti lugemiseks, kuna vangla poolt paigaldatud kaabel seda ei võimalda. Kaebaja soetas antenni koos televiisoriga komplektina, milleks tegi rahalisi kulutusi. Pikendusjuhtmest ei tulene ohtu, kuna nööridena tuleks siis käsitleda ka riietuse ja jalatsite juurde kuuluvaid paelu. Hommikused uudised teistelt kanalitelt võivad olla edastatud ajal, kui kaebaja on hõivatud jalutuskäigu või muu tegevusega, samuti on kaebaja õhtusel ajal hõivatud muu tegevusega. Ajalehti saab tellida üks kord kuus;
4. e)kaebajal ei ole toas ühtegi kotti. Isiklike asjade laos on kaks tavalist luku ja sangadega turukotti mõõtudega 100 cm x 45-50 cm. Kotid ei saa takistada kambri vaadeldavust, uksesilmast ei ole näha voodi alla. Turukottidel puuduvad taskud ja kahekordsed põhjad. Teistes vanglates lubatakse kasutada kotte. Kui riided asuvad kotis, siis saab neid kaitsta suitsetamisel tekkiva halva lõhna eest. 2. Vastustaja Tallinna Vangla leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seisukoha põhjendused olid järgmised:
5. a)vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Keelatud esemete loetelu on tulenevalt VangS § 15 lg-st 3 kehtestatud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Peale selle on VangS § 15 lg-s 4 antud vanglale volitus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid mis vastavad sama paragrahvi lg-s 2 toodud tingimustele.

§ 641

p 1 kohaselt on vanglas keelatud esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi; b) juukselõikusmasina hooletul või oskamatul kasutamisel on sellega võimalik tekitada vigastusi. Juukselõikusmasina kambris hoidmine ei ole vajalik, sest kinnipeetavale on vangla poolt tagatud juuksuriteenus; c)

§ 641

p 1 kohaselt kuulub vanglas keelatud esemete hulka nöör kui ese, millega on võimalik tekitada vigastusi. Pikendusjuhe on nööritaoline ese, mida saab kasutada samadel eesmärkidel kui nöörigi, näiteks ohustada teisi isikuid. Peale selle tekib mitme seadme üheaegsel kasutamisel ülepinge;

1. d)toaantenni kasutamine ei ole vajalik, sest igas kambris on kaabel, mille abil on võimalik telesaateid jälgida. Üleliigsed esemed kambris takistavad järelevalvetoimingute teostamist: läbiotsimist ja kambri jälgitavust;
2. e)spordi/turukotil on tavaliselt erinevad taskud, äravõetav põhi, õmblused jne, kuhu on võimalik peita erinevaid esemeid. Koti ja selles olevate asjade läbiotsimine on keerukas ja ajamahukas, mistõttu kiire ja operatiivne läbiotsimistegevus on takistatud. Põrandal, kappidel, voodite peal ja all asuvad kotid takistavad oluliselt kambri visuaalset jälgitavust. Sel põhjusel ei lubatud tulenevalt VangS § 15 lg-st 4 kaebaja kambrisse spordi/turukotti;
3. f)haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe ette toimingu sooritamise korral haldusakti vormistamist. Seega võib toimingu sooritamisest keeldumise teha teatavaks vormivabalt. Tallinna Vangla praktika kohaselt tehakse otsustus teatavaks suuliselt, reeglina teatab sellest inspektor-kontaktisik. Kinnipeetava soovil selgitatakse talle suuliselt toimingu sooritamata jätmise põhjuseid. Kui kinnipeetav soovib saada kirjalikke põhjendusi, siis tuleb tal HMS § 108 lg-st 2 tulenevalt esitada viivitamatult kirjalik nõue toimingu põhjenduste saamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 01.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:
4. a)R. Vainiku 14.02.2007 taotluse lahendamine on viidud lõpule. Taotlusest nähtub, et selle kinnitas 15.02.2007 vangistusosakonna peaspetsialist ja taotlusega on tutvunud direktori asetäitja. Asja kambrisse toomine on toiming ning taotluse blanketile tehakse minimaalsed märked ning selgitus antakse suuliselt. Haldusakti motiveerimatusele viitamine ei ole 2

§ 6ja § 7 ei nimetata kambri sisustuse osas pikendusjuhtmeid.

Pikendusjuhet on lihtne kasutada teise isiku või enda vigastamiseks. Samuti saab vangla julgeolekut ohustava tegurina arvestada olukorra tekkimist, kus mitme pikendusjuhtme kasutamisel võimendatakse üle elektrilahenduse tehnilised võimed. Kaebaja ei ole sedavõrd hõivatud, et ei saaks paigutada telerit ümber, kui soovib keeta vett. Kinnipeetavale on tagatud võimalus keeta vett ja jälgida telerit ning ülemääraseks piiranguks ei saa lugeda seda, kui ta ei saa neid tegevusi teha üheaegselt. Kaebaja saab teha avalduse, mille alusel otsustatakse, kas on võimalik kasutusele võtta ka teine seinakontakt;

1. f)juukselõikusmasina lubamine kambrisse ei ole võimalik, kuna seda saab kohandada asjaks, mis on ohtlik kinnipeetavale või teistele isikutele. Juuksuriteenust saab kaebaja enda sõnul kasutada kord või paar kuus, mis on piisav. Kõõmaprobleemiga tuleb kaebajal pöörduda arsti poole. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Rene Vainiku apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
2. a)õige ei ole kohtu järeldus, et taotlus on vangla administratsiooni poolt lahendatud. Kaebajale ei ole suuliselt ega kirjalikult selgitatud, miks talle ei lubata vaidlusaluseid esemeid; 3

§ 641

sätestatud keelatud esemete hulgas ei ole spordikotti, juukselõikusmasinat, pikendusjuhet ega toaantenni;

1. c)õige ei ole kohtu väide, et kinnipeetavatel on palju asju. Kinnipeetavate asjade kogukaal on limiteeritud, mis on hetkel 50 kg. Ainuüksi teler kaalub juba 8 kg;
2. d)kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, et spordikott aitab paremini säilitada asju, seda enam, et kapiuksed ei ole korralikult suletavad. Väide keelatud esemete kottidesse peitmise kohta on alusetu, kuna kaebaja kottidest ei ole kunagi keelatud esemeid leitud. Samuti ei takista kotid läbiotsimist. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas spordikott takistab läbiotsimist. Kaebajat solvav on kohtu seisukoht, et kaebaja võiks kaaluda suitsetamisest loobumist. Suitsetamine on kaebaja vaba tahe;
3. e)kohus ei ole põhjendanud, kuidas on toaantennist võimalik valmistada ohtlikke esemeid ja kuidas antenn risustab kambrit. Isegi kui kaebaja sooviks öösel telerit vaadata, ei ole selleks vaja toaantenni. Paljasõnaline on kohtu väide, et infot saab ajalehtede ja raadio vahendusel. Kaebajal ei ole raadiot ja ajalehti ei väljastata. Praeguseks puudub Tallinna Vanglas ka TV3 teletekst ja kaebaja ei saa vaadata saatekava;
4. f)kohus ei põhjendanud, kuidas ja kellele võib tekitada vigastusi pikendusjuhtmega. Kaebajal ei ole 11 aasta jooksul vanglas esinenud ühtegi kallaletungi või vägivallakatset;
5. g)kohus jättis põhjendamata, kuidas saab juukselõikusmasinaga tekitada ohtliku olukorra. 5. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Isiklike asjade mittelubamist kinnipeetava kambrisse ei otsusta vangla haldusaktiga. Isiklike asjade väljastamine vangla laost on reguleeritud

§ 61

lõikes 4, mille kohaselt asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Seega on asjade laost väljastamise puhul tegemist haldustoiminguga. Halduskohus märkis õigesti, et toimingu sooritamisest keeldumist ei pea haldusorgan igal juhul kirjalikult kinnitama ja põhjendama. Kirjalik põhjendus tuleb esitada toimingu sooritamist taotlenud isikul. Käesolevas asjas on vastustaja vähemalt kohtumenetluse käigus selgitanud, miks soovitud asjade lubamine kambrisse ei ole lubatud. Kolleegiumi arvates ei ole seetõttu põhjendatud vastustaja kohustamine apellandi avalduse uueks läbivaatamiseks. 7. Halduskohus viitas õigesti VangS § 15 lõigetele 2 ja 4, mis annavad aluse keelata kinnipeetavale ka selliste asjade omamist kambris, mis ei ole

s loetletud. Asjade keelamine täiendavalt viidatud loetelus nimetatutele on lubatav ja nõutav juhul, kui need esemed ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Nende asjaolude olemasolu tuleb hinnata igal üksikul juhul eraldi, võttes arvesse konkreetsest taotletavast asjast lähtuvat ohtu. Ohu olemasolul ei tohi vangla asja kinnipeetavale lubada. 8. Juukselõikusmasina ebaõige kasutamise korral on võimalik sellega peavigastuste tekitamine kolleegiumi arvates ka ilma seda ümber kohandamata. Ringkonnakohtu istungil selgitas vastustaja esindaja õigesti, et juukselõikusmasinal olev juhe on samuti ohtlik inimese julgeolekule. Olukorras, kus vanglas on tagatud piisav juuksuriteenus, ei ole sellise seadme kasutamiseks ega valdamiseks kinnipeetaval vajadust. Halduskohus märkis õigesti, et üks kord kuus juuksuris käimine on piisav ning terviseprobleemide korral on võimalik ravi osutamine teistsugusel viisil. 4