) § 36 lg 4 punktile 2 keeldus Eesti Haigekassa juhatus 30.03.2005 otsusega nr 92 (lisa 1 p 2) ravi rahastamise lepingu sõlmimisest T. Komlovoga ja T. Volkovaga. Keeldumise põhjendustena märgiti mõlema puhul, et nad ei osutunud valituks teiste pakkujatega võrreldes hindamise tulemusena saadud väiksema punktide summa osakaalu tõttu. T. Komlova puhul märgiti, et taotluse esitamise päeval (07.01.2005) puudus tal päevaravi tegevusluba ja uuringute osakaal teenuse mahust oli väiksem kui 20 %; T. Volkova kohta märgiti, et taotluse esitamise päeval (10.01.2005) puudus tal päevaravi tegevusluba ning teenuse kättesaadavus on tagatud teise taotluse esitaja poolt. T. Komlova ja T. Volkova vaided Haigekassa juhatuse 30.03.2005 otsuse nr 92 lisa 1 p 2 tühistamiseks jättis Haigekassa 16.05.2005 vaideotsustega rahuldamata. T. Volkova puhul märgiti vaideotsuses, et otsuses nr 92 on ekslikult jäänud märkimata keeldumise põhjusena asjaolu, et uuringute ja protseduuride osakaal FIE T. Volkova teenuse mahust on väiksem kui 20%, milline asjaolu on märgitud neuroloogia eriala lepingupartnerite taotluste hindamise tabelis. Kaebustes halduskohtule palusid T. Komlova ja T. Volkova tühistada Haigekassa 30.03.2005 otsus nr 92 neid puudutavas osas ning kohustada Haigekassat kaebajate taotlused ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks uuesti läbi vaadata. Kaebajad taotlesid põhiseadusega vastuolu tõttu jätta kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus HKS § 12 lg 1 p 2.3 ja Haigekassa Nõukogu 28.10.2004 otsuse nr 21 suhtes ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses tervishoiuteenuste osutajate vahel avaliku ressursi jagamisel piisava menetluskorra ja hindamiskriteeriumite osas õigustloova akti andmata jätmisega. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud haldusaktis tehtud viited Haigekassa Nõukogu 28.10.2004 otsusele nr 21 asjakohatud, sest sellega kehtestatud Alused on üldakt, mille andmiseks puudub Haigekassal õigus. Alused ja ravikindlustuse seadus ei taga õiglast haldusmenetlust ja piiravad tervishoiuteenuse osutajate ettevõtlusvabadust. Haigekassa pole arvestanud kõiki
lõikes 4 toodud kriteeriume, sealhulgas kindlustatud isikute vajadust ja teenuse kättesaadavust (p 1), teenuse osutajate piirarvu (p 5) ning tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajaid (p 6).
lg 4 sätestab, milliseid asjaolusid hindab Haigekassa ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja tähtaja üle otsustades, kuid sätestatu on liialt üldsõnaline õiglaseks hindamiseks ning kaalutlusruumi ulatus on ette nähtud abstraktselt. Vaidlustatud otsusest ei selgu, kuidas päevaravi tegevusloa puudumine ja uuringute ning protseduuride väike osakaal on seotud
lg 4 sätestatud kriteeriume iga konkreetse ravi rahastamise lepingu sõlmimise otsustamisel. Alustes on sätestatud, et tervishoiuteenuse osutajate piirarvu ei hinnata ja seda pole Haigekassa ka teinud. Tervishoiuteenuse osutaja keskmise koormuse näitajaid on Haigekassa arvestanud. Kaebajad said võrreldes teiste taotlejatega vähem punkte
lg 4 p 2 sätestatud kriteeriumi hindamise tulemusena, kuna neil puudus päevaravi tegevusluba ning teostatud uuringute osakaal oli madal. Päevaravi tegevusloa olemasolu oli taotluste hindamise aluseks seetõttu, et
lg 4 p 2 järgi tuleb hinnata taotlejate poolt osutatava teenuse kvaliteeti ja tingimusi, mille üheks näitajaks ongi see, kas tervishoiuteenuse osutaja on võimeline andma päevaravi. Uuringute ja protseduuride suurem osakaal näitab tervishoiuteenuse osutaja võimet määrata täpsemat diagnoosi ja põhjendatumat ravi. Vaidlusaluse otsuse nr 92 tegemisel kaalus Haigekassa kõiki olulisi asjaolusid ning otsus on tehtud ratsionaalsetel kaalutlustel ja sisuliselt õiguspärane. Tallinna Halduskohus jättis kaebused rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised: Haigekassa nõukogu otsuse nr 21 suhtes ei saa algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, sest tegemist on üksikaktiga. Üksikakti pole kaebajad vaidlustanud. Vaidlustamata haldusakt kehtib selle võimalikule õigusvastasusele vaatamata ning seda tuleb täita. Valikule kuuluvate ravijuhtude arv neuroloogia ja dermatoveneroloogia alal Narva linnas on sätestatud vaidlusaluses otsuses viidatud Haigekassa juhatuse 17.12.2004 otsusega nr 259. Selle otsusega määrati kindlaks valikule kuuluvate ravijuhtude arv Narva linnas neuroloogia alal 3207 ja dermatoveneroloogia alal 6247. Seega arvestas Haigekassa
lg 4 p 1 sätestatud kindlustatud isikute vajadust teenuse järele ja teenuse kättesaadavust. Kuna vaidlustatud otsuses nr 92 on viidatud muuhulgas ka Haigekassa juhatuse 17.12.2004 otsusele nr 259, siis on vaidlustatud otsus selles osas motiveeritud. Otsus nr 259 on avaldatud Haigekassa veebilehel ja sellele on viidatud valiku väljakuulutamisel ning kaebajad pidid selle olemasolust teadlikud olema. Haigekassa juhatuse 17.12.2004 otsust nr 259 pole vaidlustatud, mistõttu ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks see, kas valikule pandud ravijuhtude arv on põhjendatud või mitte. Alustest tuleneb piisava selgusega välja, kuidas hinnatakse
Alustes on tabeli kujul välja toodud
lg 4 asjakohane punkt, asjaoluna nimetatud punkti tekst, selgelt ja arusaadavalt välja kirjutatud nimetatud punkti nõude hindamise alused ja konkreetne hindepunktide arv. Aluste punktis 2.3 on tabeli kujul välja toodud ravi rahastamise lepingu sõlmimise üle otsustamise üldised hindamise alused ja punktis 3 on tabeli kujul välja toodud ambulatoorse eriarstiabi osutaja ravi rahastamise lepingu sõlmimise üle otsustamise hindamise alused. Kaebajad vastavate taotluste esitajatena pidi olema hindamise alustest teadlikud. Alustes on märgitud, et teenuse osutamise võimalikkust vastavalt majutuse 3
lg 4 p 4) ei hinnata mõõdetavate asjaolude puudumise tõttu ja tervishoiuteenuse osutajate piirarvu (
lg 4 p 5) ei hinnata, kuna õigusaktidega ei ole kehtestatud teenuse osutajate piirarvu. Nimetatud asjaolusid ei ole hinnatud ühegi taotleja osas ning seega ei eelista ega diskrimineeri nende asjaolude mittehindamine ühtegi taotlejat. Ülejäänud
Et Alustes on kehtestatud taotlustele antavate punktide süsteem ja täpsed kriteeriumid, mille eest kui palju punkte antakse, siis on Haigekassa tegelik diskretsiooniruum taotluste hindamisel minimaalne. Alustest tulenevalt on tagatud ka taotlejate võrdne kohtlemine taotluste hindamisel. Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamise menetlus ja kriteeriumid on reguleeritud
lg 4 punktis 2 sätestatud teenuse osutamise kvaliteedi ja tingimuste hindamise alustena on muuhulgas märgitud asjaolu, et kui tervishoiuteenuse osutajal on taotluse esitamise päeval tegevusluba päevaravi või päevakirurgia teenuse osutamiseks, siis saab ta 3 punkti, tegevusloa puudumisel saab tervishoiuteenuse osutaja 0 punkti. Selle kriteeriumi järgi said T. Komlova ja T. Volkova 0 punkti ning kinnitasid kohtuistungil, et päevaravi tegevusluba taotluse esitamise päeval neil puudus. Samuti on Aluste p 3 ja
lg 4 p 2 sätestatud teenuse osutamise kvaliteedi ja tingimuste hindamise alusena märgitud uuringute ja protseduuride osakaal erialal. Vastavalt tabelile on teenuse osutajal võimalik saada 4 punkti, kui tema poolt osutatud uuringute ja protseduuride osakaal on 20% ja enam teenuste mahust; kui on vähem kui 20%, saab 0 punkti. Eesti Haigekassa andmebaasi andmetel oli T. Volkova kandnud raviarvetele 53 uuringut/protseduuri ja 1308 ambulatoorset vastuvõttu ning seega uuringute osakaal teenuste kogumahust on 4%; T. Komlova puhul olid vastavad andmed 108 uuringut, 1242 vastuvõttu ja 119 muud teenust, seega uuringute osakaal teenuste kogumahust 7%. Seega ei saanud kumbki kaebaja saada punkte uuringute osakaalu eest. Kohtuistungil leidis T. Komlova, et Haigekassa andmebaasi andmed võivad olla õiged, sest uuringute arved saadab patsiendi uuringule saatnud arst Haigekassale. T. Volkova kinnitas kohtuistungil, et mida rohkem uuringuid tehakse, seda kvaliteetsem on ravi, nõustudes sellega, et üheks teenuse osutamise kvaliteedi ja tingimuste näitajaks on suurem uuringute ja protseduuride osakaal. Vaidlustatud otsuses on selgitatud, et taotluste hindamisel lähtuti Alustest. Hindamise tulemusel moodustus pingerida, mille alusel selgitati välja taotluse esitaja, kellega Haigekassa sõlmib ajavahemikuks 01.04.2005 – 31.03.2008 ravi rahastamise lepingu väljakuulutatud erialal ja kohas. Leping sõlmitakse teenuse osutajaga, kes sai hinnatavate asjaolude alustest tulenevalt kõige suurema osakaalu protsendi. Kui välja kuulutatud vajadus teenuse järele ja kättesaadavus ei ole nimetatud teenuse osutaja poolt kaetud, tehakse ettepanek lepingu sõlmimiseks isikutele, kes said järgmise kõrgema osakaalu protsendi. Seega on vaidlustatud otsuses selgelt ja arusaadavalt toodud kaebajatega ravi rahastamise lepingu sõlmimisest keeldumise asjaolud. Hindamise tabelist nähtuvalt sai T. Komlova hindamisel 53 punkti ehk 88,33% maksimaalsest 60 punktist. Võitjaks osutunud OÜ Tervisekeskus Ljumam sai 100% punktidest ja oli valmis pakkuma teenust ka kõigi 6 247 (dermatoveneroloogia) ravijuhu ulatuses. T. Volkova sai hindamisel 53 punkti ehk 88,33% maksimaalsest 60 punktist. Võitjaks osutunud OÜ Almeda Kliinik sai 100% punktidest ja oli valmis pakkuma teenust 4
§-st 36 tulenevalt ei ole Haigekassa kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. Haigekassa vaidlustatud otsus ei piira kaebajate ettevõtlus- või konkurentsivabadust ega õigust osutada tervishoiuteenust võrdsetes konkurentsitingimustes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS T. Volkova ja T. Komlova apellatsioonkaebustes paluti tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldada, samuti mõista apellantide kasuks asjas kantud menetluskulud. Apellandid olid jätkuvalt seisukohal, et Alused on üldakt, mille andmiseks puudus Haigekassal pädevus. Vaidlusalusel otsusel nr 92 puudub seega õiguslik alus ja tuleb juba seetõttu tühistada. Kui Alused on üksikakt, siis on see vastuolus
Aluste vaidlustamise tähtaeg tuleb ennistada. Aluste kehtetuks tunnistamine tekitab põhiseadusega vastuolus oleva olukorra (rikutakse isikute õigust korraldusele ja menetlusele ning õigusselgusele), mistõttu taotlevad apellandis vastava olukorra põhiseadusevastaseks tunnistamist ning riigi poolt asjakohaste normide kehtestamist. Alused ja
ei taga õiglast haldusmenetlust.
eelnõu seletuskirja kohaselt ca 70 % Eesti tervishoiust rahastatakse läbi Haigekassa. Seega mõjutab riik avalik-õiguslike mehhanismide kaudu oluliselt tervishoiuteenuse osutajate ettevõtlust. Õigusvastaselt sõlmitud või sõlmimata jäetud haldusleping tervishoiuteenuse osutajaga riivab vastavas valdkonnas tegutseva isiku põhiõigusi – ettevõtlusvabadust ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Alustes sisalduvad kriteeriumid – protseduuride/uuringute arv ja päevaravi tegevusloa olemasolu/puudumine - piiravad ebaproportsionaalselt apellantide ettevõtlusvabadust ja põhjustavad ebavõrdset kohtlemist. Päevaravi tegevusloa olemasolu või selle puudumine ei ole kohane ambulatoorse eriarstiabi teenuse osutamise kvaliteeti ja tingimusi kajastav kriteerium. Asjaolu, et päevaravi teenuse osutajad investeerivad oma tegevusse rohkem raha, ei seondu teenuse kvaliteedi ja osutamise tingimustega. Ka uuringute protsentuaalne osakaal teenustest ei näita teenuse kvaliteeti ja osutamise tingimusi. Samuti ei ole Alustes põhjendatud seda, miks see protsent on just 20. Kaebajate poolt läbiviidavad uuringud on suhteliselt kallid, mille eest ei ole patsient üldjuhul nõus ise maksma. Tervishoiuteenuse osutajad, kellel ravi rahastamise leping puudub või kellega sõlmitud ravi rahastamise lepingu maht on väike, ei ole võimelised osutama teenust sama paljudele patsientidele kui need, kellel on vastav leping või kelle lepingu maht on suurem.
ega muudest õigusaktidest ei tulene, et Haigekassa võiks jätta hindamata mõne
Kohustamiskaebuse rahuldamise võimatuse puhul paluvad apellandid tuvastada, et Haigekassa keeldumine sõlmida apellantidega 01.04.2005 kuni 31.03.2008 ajaperioodiks raviteenuse rahastamise leping, oli õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamise taotluse lisamine on tingitud kohtumenetluse oodatust pikemast kestvusest ja kohustamiskaebus ei pruugi kohtuvaidluse lõppedes olla enam asjakohane. Eesti Haigekassa kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Alused on üldkorraldus, mida kasutab Haigekassa tervishoiuteenuse osutajate poolt ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks esitatud taotluste hindamisel. Aluste vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja ennistamise taotlust pole halduskohtule esitatud. 5
§-s 36 toodud kahe kriteeriumi mittehindamine on põhjendatud mõõdetavate asjaolude puudumisega. Nende kriteeriumide hindamata jätmine ei mõjuta lõpptulemust. Apellantide taotlusi ei saa uuesti läbi vaadata ning uue valiku läbiviimine ja uute ravi rahastamise lepingute sõlmimine pole võimalik, sest 2005. a konkursi alusel on lepingud juba sõlmitud ja täidetud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.07.2007 otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata, muutes osaliselt esimese astme kohtu otsuse põhjendusi. Riigikohus rahuldas 16.01.2008 otsusega T. Komlova ja T. Volkova kassatsioonkaebused osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel ringkonnakohtus jäid apellandid oma varasemate seisukohtade juurde ning rõhutasid, et kõnealustes eriarstiabi valdkondades ei olnud päevaravi tegevusloa ja uuringute osakaal asjakohasteks kriteeriumiteks teenuse kvaliteedi hindamiseks. Eesti Haigekassa vaidles jätkuvalt apellatsioonkaebustele vastu ning leidis, et vaidlusalune otsus nr 92 on sisuliselt õiguspärane. Kaebajad ei esitanud ühtegi individuaalset õiguspära, mida nende puhul oleks pidanud arvesse võtma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt HKMS § 34 lg-le 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Käesoleval juhul oli esimese astme kohtus vaidluse esemeks Eesti Haigekassa juhatuse 30.03.2005 otsuse nr 92 lisa 1 p 2, millega Haigekassa Viru osakond keeldus
lg 4 p 2 alusel ravi rahastamise lepingu sõlmimisest dermatoveneroloogia erialal FIE T. Komlovaga ja neuroloogia erialal FIE T. Volkovaga, ning kaebajate nõudeks oli tühistada viidatud otsus neid puudutavas osas ja kohustada Haigekassat kaebajate taotlused ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks uuesti läbi vaadata. Kaebajad ei ole esimese astme kohtus Haigekassa juhatuse 17.12.2004 otsust nr 259 vaidlustanud, mida tõdes ka halduskohus apelleeritud otsuse punktis 58. Seetõttu ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta Haigekassa juhatuse 17.12.2004 otsuse nr 259 vaidlustamiseks kaebetähtaja ennistamise ja selle tühistamise nõuete kohta, mis esitati ringkonnakohtule esmakordselt pärast Riigikohtu poolt asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Ringkonnakohus, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades ka apellantide poolt asja uuel läbivaatamisel esitatud täiendavaid põhjendusi ja tõendeid, leiab, et T. Volkova ja T. Komlova apellatsioonkaebuste rahuldamiseks pole alust. Esimese astme kohtus oli menetlusosaliste vahel vaidlus kõigepealt selle üle, kas Haigekassa nõukogu 28.10.2004 otsus nr 21 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamise asjaolude hindamise alused“ (milles nähakse muuhulgas ette erinevat liiki tervishoiuteenuste rahastamise lepingute üle otsustamise asjaolude hindamise alused) on üld- või üksikakt. Esimese astme kohtu seisukoha järgi on tegemist üksikaktiga. Riigikohus leidis käesolevas asjas 16.01.2008 tehtud lahendis nr 3-3-1-81-07, et Alused on haldussisene akt (halduseeskiri), milles sätestatu omandab ka haldusest 6
ja Aluste pinnalt ning otsustakse nendega lepingu sõlmimine või mitte sõlmimine. Riigikohtu seisukoha järgi on selliste kaalumisreeglite kehtestamine eelkõige haldusele enesele suunatud halduseeskirja vormis iseenesest põhjendatud ning Haigekassa veebilehel avaldamisega oli sellega tutvumise võimalus ka tagatud. Veel märkis Riigikohus, et halduseeskiri ei tohi kaalumist takistada ega välistada, halduseeskirja kohaldades peab järgima võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet ning põhjendatud juhtudel ja konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades peab haldusel olema õiguspärase kaalutlusotsuse saavutamiseks võimalus ka halduseeskirjas sätestatud piire ületada. Seega ei ole ringkonnakohtus enam vaidlust Aluste õigusliku olemuse üle. Kaebajate väide esimese astme kohtus oli, et vaidlusaluse haldusakti andmisel ei ole arvesse võetud kõiki asjaolusid, mida tulnuks
lg 4 kohaselt arvesse võtta (so pole arvestatud punktides 2 (teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused), 4 (teenuse osutamine võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele), 5 (tervishoiuteenuste osutajate piirarv) ja 6 (tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad) nimetatud asjaolusid ning et kõikide kriteeriumite mittearvestamine toob kaasa ettevõtlusvabaduse õigusvastase piirangu. Halduskohus asus õigele seisukohale, et punktides 2 ja 6 märgitud asjaolusid on arvestatud ning punktis 5 nimetatud asjaolu ei saanud vaidlustatud akti andmisel arvesse võtta. Ka ringkonnakohus leidis samas asjas 06.07.2007 tehtud otsuses, et
lg 4 punktides 2, 4 ja 6 nimetatud asjaolusid on arvestatud ning et punktis 5 sätestatud asjaolu ei saanud arvestada, sest tervishoiuteenuse osutajate piirarvu arvestamise võimalusi pole loodud. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et kui kriteeriume arvestamata jättes pole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja arvestamata jätmisel on ka ratsionaalne põhjendus, st pole mõõdetavaid ega võrreldavaid näitajaid kehtestatud, ei too kriteeriumite mittearvestamine kaasa ettevõtlusvabaduse õigusvastast piirangut ega muuda otsustust õigusvastaseks. Apellandid ei ole ka asja ringkonnakohtus uuel läbivaatamisel näidanud, mil viisil oleks teenuse osutajatele piirarvu kehtestamine võinud mõjutada asja otsustamist. Vastavalt
lg 4 punktile 2 on teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused üheks asjaoluks, mida ravi rahastamise lepingu sõlmimisel arvestatakse, ning vaidlusaluse otsuse nr 92 lisa 1 p 2 järgi said mõlemad kaebajad nimetatud punktis sätestatud asjaolu hindamise tulemusena väiksema tulemuse summa. Aluste punkt 3 järgi on
lg 4 p 2 märgitud asjaolu hindamise aluseks päevaravi tegevusloa olemasolu ning uuringute ja protseduuride osakaal. Apellantide väide oli ja on, et dermatoveneroloogia valdkonnas ja neuroloogia valdkonnas ei olnud päevaravi tegevusloa olemasolu ja uuringute osakaal asjakohased kriteeriumid teenuse kvaliteedi hindamiseks. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga ning on seisukohal, et tegemist on asjakohaste kriteeriumitega ning vastustaja on nimetatud kriteeriume rakendanud õiguspäraselt ega eksinud kaalutlusotsuse tegemisel. Riigikohus nõustus kõnealuses lahendis nr 3-3-81-07 ringkonnakohtuga selles, et nii päevaravi tegevusloa nõude kui ka uuringute ja protseduuride osakaalu kriteeriumi arvestamine ravi rahastamiseks lepingupartneri leidmisel ei ole iseenesest asjakohatu, kuna need moodustavad ühe osa tervishoiuteenuse kvaliteedist. Apellantide poolt ringkonnakohtule asja uuel läbivaatamisel esitatud Sotsiaalministeeriumi koostatud dokument „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine Eestis“ ning Haigekassast sõltumatu erikomisjonide poolt koostatud dermatoveneroloogia ning neuroloogia erialade arengukavad vastupidisele seisukohale asumiseks põhjust ei anna. „Dermatoveneroloogia eriala arengukava aastani 2015“ punkt 2.1.2 kohaselt osutatakse dermaotoveneroloogilist arstiabi 1) statsionaaris, 2) päevaosakonnas (sealhulgas Narvas 9 voodikohta), 3) haiglaväliselt; punktis 2.3.2 sedastatakse päevaravi planeerimise 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.