Obsah (6)

§ 101§ 127§ 1043§ 1045§ 1050§ 104

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-42139 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mail 2008; Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi N V hagi

) § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 11.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1050

lg 1-2 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku süü hindamisel arvestatakse muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi.

§ 104

lg 1-5 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

1. Asjas ei ole vaidlust, et hageja korter xxx elamus Kohtla-Järvel asub vahetult kostja korteri nr xxx all ja et 08.08.2007.a. avastasid nii hageja kui kostja, et hageja korteri lae ja kostja korteri põranda vahele kogunenud vesi oli imbunud köökide piirkonnas ülalt alla hageja korterisse, rikkudes seal koridoris ja köögis lae, tapeedi ja kapid. Asjas ei ole samuti vaidlust, et veeuputusega tekitati hagejale kahju kogusummas 8330 krooni (tl 3,6-9).
2. Asjas on vaieldav, kas vee kogunemine kostja korteri põranda alla, kust vesi imbus hageja korteri laeni ja sealt allapoole, tekkis kostja süül või mitte. Kostja vastuväidete kohaselt tilkus vesi kostja põranda alla üldveetorustiku ja kostja korteri veemõõturi liitumiskohast, st väljapoole korterisisest veetorustiku osas, mistõttu kostja leiab, et veelekke ja selle tagajärgede eest (põranda alla kogunenud vee imbumine hageja korterisse) tema ei vastuta, vaid kostja arvates peaks vastutama korteriühistu, kellele väidetavalt kuulub elamu veetorustiku üldpüstak.
3. Kohus loeb korteriühistu Sinivoore 11 juhataja N.V poolt 09.08.207.a. koostatud akti ja tunnistajate D S ja O B ütlustega tuvastatuks, et vesi tilkus kostja põranda alla üldise veepüstaku ja kostja korteri veearvestuseks paigaldatud veemõõturi vahelisest rikkis veetihendist. Pärast veetihendi väljavahetamist O.B poolt vee tilkumine lõppes (tl 5, 74, 76).
4. Kostja poolt esitatud aktiga 06.01.2005.a. on tõendatud, et Viru Vesi AS esindaja kontrollis ja plommis kostja juuresolekul kostja korterisse paigaldatud veemõõtja (tl 71). Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et veemõõturi paigaldamine kostja korterisse oli tehtud valesti- väära töövõtte või materjali kasutamisega.
5. Kinnistusraamatu andmetel kuulub korteriomand (registriosa 1751707), 471/36232 mõttelist osa kinnistust 3834 m² Sinivoore 11 Kohtla –Järve ja reaalosa eluruum nr xxx, mille üldpind on 47,1 m² ja kaasomandi teostamine on kitsendatud teiste korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega, kostjale. Korteriühistut 80 korteriomandite omaniku hulgas ei ole.
6. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 2 lg 1-2 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
7. Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et elamu üldise veetorustiku ja tema korteri reaalosasse jääva veetorustiku liitumiskoht ei kuulu korteriomandi reaalosasse ja selle eest peaks vastutama korteriühistu. Kohtu hinnangul võib üldpüstakute ja korterisiseste torustike liitumiskoht olla korteriomandi mõtteliseks osaks siis, kui sellest sõltuks ka teiste korteriomanike veevarustus. Kostja korteri puhul tähistab liitumiskoht korteri veevarustussüsteemi eraldamist püstakust, so elamu üldisest veevarustussüsteemist, eesmärgiga võimaldada veemõõtja kaudu korteri veetarbimist eraldi mõõta ning korterisisest veevarustust ventiili kaudu katkestada. Kuna vee sulgemine kostja korteris ei takista elamu üldist veevarustust, loeb kohus veelekke põhjustanud liitumiskoha kostja korteriomandi reaalosasse kuuluvaks.
8. KOS § 10 lg 1-2 kohaselt korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.
9. KOS § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
10. Asjaõigusseaduse § 72 lg 3 kohaselt kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteiste suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
11. Kohus leiab, et vastutus veelekke põhjustanud liitumiskoha seisukorra üle lasus eelkõige kostjal kui elamu kaasomanikul, kelle valduses liitumiskoht füüsiliselt oli. Kuna liitumiskoht asus kostja korteriomandi reaalosa piires, siis ei olnud teistel korteriomanikel või korteriühistu esindajal mingit võimalust ilma kostja nõusolekuta liitumiskoha olukorda kontrollida. Eeltoodut arvesse võttes oli kostja kohustuseks kontrollida veemõõtja ja selle liitumiskoha tihendite seisukorda, vältimaks selle võimalikest riketest tingitud kahjude tekkimist endale ja teistele korteriomanikele. Kostja ei tõendanud, et ta oleks peale 06.01.2005 kuni uputuse avastamiseni 08.08.2007.a. seda teinud või nõudnud seda korteriühistult. Korteriühistu esindaja seletas kohtus, et kostja ei ole teda korterisse lasknud. Kostja sellele vastu ei vaielnud, seletades, et töö tõttu tal ei ole olnud võimalik korteriühistu esindajat korterisse lasta.
12. Kohus ei pea asjakohaseks kostja vastuväidet, et tema korteri veemõõturi liitumispunkt määras ära ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 3 lg 1 kohaselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Lg 2 kohaselt liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. ÜVVKS §11 lg 1 kohaselt kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.
13. Eeltoodust kohus järeldab, et kostja korteris asuv veemõõtja liitumiskoht ei määra ära ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri, vaid tähistab kinnistu veevärgi siseselt kohta, millest alates on võimalik korteriomandi veetarbimist eraldi mõõta.
14. Kohtu hinnangul ei ole asjas olulist tähtsust ka asjaolul, kas korteriühistu esimehe poolt või korraldusel suleti püstaku üldine veevarustus koheselt veeuputuse avastamisel 08.08.2007.a. või mõnevõrra hiljem. Asjas ei ole vaidlust, et uputuse avastamisel 08.08.2007.a. oli hageja korter juba kahjustatud, seega oli kahju juba selleks ajaks tekkinud.
15. Kohtu hinnangul asjaolud, et kostja korterist ei olnud veeleket esmapilgul võimalik avastada ja et veelekke võimalik avastamine viibis hageja puhkuse tõttu peaaegu kuu aega, ei ole vaadeldavad asjaoludena, mis vabastaksid ta vastutusest KOS § 11 lg 3 mõttes. Kohtu hinnangul on kostja poolt veemõõturi ja selle liitumiskoha seisukoha regulaarselt kontrollimata jätmine vaadeldav hooletusena, so käibes vajaliku hoole järgimata jätmisena. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi täielikult. V Menetluskulud
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kostja kahjuks, peab viimane kandma hagimenetluse kulud ja hüvitama hagejale muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Viktor Brügel Kohtunik