Obsah (4)

§ 76§ 108§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-18657 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108

lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 5. Viisise nõude rahuldas kohus osaliselt. Võlanõuete loovutamise lepingu p 8.1 kohaselt on OÜ-l Lilto Inkasso õigus nõuda kliendilt viivist lepinguga fikseeritud maksete tasumise tähtaegadest mittekinnipidamisel 0,2% tasumisega hilinenud summalt päevas. Hageja arvestuse kohaselt on kostja viivitanud komisjonitasu maksmisega 1095 päeva, mille eest palub kostjalt välja mõista 6570 krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole oma õiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 2003, kuid hagi esitas ta 2006.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 162

lg 1 sätestab, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivise nõue on ebamõistlikult suur ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla ulatuses s.o 3015,77 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused 6. Kostja palub kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus mõistis välja viivise 3015,77 krooni ja jättis menetluskulud tema kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta nõue rahuldamata ja jätta poolte esimeses kohtuastmes kantud menetluskulud nende endi kanda. Kohus on hinnanud vääralt tõendeid ja juhindunud ebaõigesti pooltevahelisest võlanõuete 2 loovutamise lepingust. Kohtuotsuse järeldused on vastuolus tulu- ja käibemaksuseadusega, sest apellandi poolt komisjonitasu maksmisel vastavalt lepingule oleks tal tulnud tasuda riigile tulumaksu, mida arve alusel tasumisel ei tuleks teha. Leping ei asenda arvet. Kuna apellant ei ole taotlenud viivise vähendamist, on kohtuotsus ebaõige, sest apellant taotles maakohtus viivise väljamõistmata jätmist

§ 113lg 6 alusel.

1. Kohtuotsus on ebaõige menetluskulude jaotamise osas. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tulnuks kohaldada TsMS § 163 lg 1, mitte TsMS § 162 lg
2. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja kaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus hageja nõuded rahuldas.
5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
6. Maakohus on õigesti juhindunud hagi rahuldamisel võlanõuete loovutamise lepingu nr 35 pst 6.2 ja p-st 8.
7. Komisjonitasu 3015,77 krooni väljamõistmise osas ei ole apellant otsust vaidlustanud. Otsust on vaidlustatud osas, milles kohus mõistis kostjalt välja viivise 3015,77 krooni. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja leidnud, et

§ 76lg 1 kohaselt tuli kostjal kohustus täita vastavalt lepingule.

Kostja komisjonitasu hagejale ei tasunud, rikkudes sellega lepingu p-s 6.2 kokkulepitud kohustust. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb kostjal

§ 113lg 1 kohaselt tasuda võlausaldaja nõudmisel viivist.

Apellandi väide, mille kohus vähendas hageja poolt nõutud viivise suurust, kuigi hageja seda ei taotlenud ja rahuldas viivise nõude osaliselt, ei riku kostja õigusi. Hageja ei ole viivisenõude osalist rahuldamist vaidlustanud. Pooled on viivise suuruses eelnimetatud lepingu p-s 8.1 kokku leppinud ja viited tulu-, käibemaksu- ja raamatupidamisseadusele ei ole asjakohased lepingu täitmisega seotud vaidluse lahendamisel. 12. Apellant vaidlustas kohtuotsuse menetluskulude jaotuse osas ja pidas ebaõigeks menetluskulude tema kanda jätmise TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohtuotsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada ja juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele, s.t kostja kanda tuleb jätta menetluskulud ¾ ja hageja kanda ¼ osas. Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 3