KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märtsil 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2171 Haldusasi I. K. ’i kaebus H

) §-de 9 ja 10 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed.

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

§ 69

lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Vastavalt eeltoodud sätetele on kaebaja aadressil X xx jäätmevaldajaks

tähenduses. 20.

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt § 66 lõigetele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo.

§ 67

lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Vastavalt

§ 69

lõikele 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. 5 21. Eelnimetatud regulatsiooni sisu aitab selgitada

seletuskiri, mis ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid).“ Eeltoodud sätetest ja neile seletuskirja poolt antud selgitustest saab kohus järeldada, et seaduse eesmärgiks oligi teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks kõigile jäätmevaldajaile tiheasutusaladel ning seda otse seadusest tulenevalt. 22. Kuna X xx asuv suvila on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, loeti kaebuse esitaja

alusel X xx aadressil korraldatud jäätmeveoga liitunuks aastaringselt.

1. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on eelkõige liita kõik jäätmete tekitajad jäätmeveo süsteemiga ning seeläbi vähendada peremehetute jäätmete teket linna ja selle lähiümbruse avalikul territooriumil. Nimetatud eesmärk on kohtu hinnangul kantud ülekaalukast avalikust huvist.
2. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda

§ 69

lg 4 alusel, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada sellega, et taotleja jäätmete käitlus ei tohi sattuda vastuollu jäätmeseaduse nõuetega. Seetõttu pole taotluse rahuldamiseks alust juhul, kui asjas kogutud andmed ei võimalda piisava kindlusega veenduda, et taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine ei too kaasa jäätmekäitlemise nõuete rikkumist. Haldusorgan ongi tulnud kaebuse esitajale vastu ja, seadmata kahtluse alla kaebuse esitaja kinnitusi selle kohta, et X xx suvilat kasutatakse vaid juulikuus, lugenud kaebuse esitaja nimetatud aadressil korraldatud jäätmeveoga liitunuks vaid 2008 juulikuus. 25. Kohus märgib, et ilmselt viibivad vähesed inimesed aastaringselt kogu aeg samal aadressil: ikka käiakse puhkustel nii Eestis kui välismaal, tööasjus lähetustes, viibitakse haiglas jne. See ei anna aga alust nende asjaolude ilmnemisel igakordselt

§ 69lg 4 kohaldamise taotlemiseks.

Kaebaja taotleb praktiliselt alalist vabastust korraldatud jäätmeveoga liitumisest, mis

§ 69lg 4 alusel ei ole kohtu hinnangul üldse võimalik.

Kaebaja liikuv eluviis ainuüksi selleks alust ei anna. Kaebaja avalduse rahuldamine ongi võimalik mingiks konkreetseks perioodiks, mida haldusorgan on (kohtu hinnangul kaebuse esitaja huve maksimaalselt võimalikul moel arvestades) teinud. 26. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja viibib 2008 juulikuus aadressil X xx. Seega on X xx kaebuse esitaja viibimiskoht juulikuus ja kaebuse esitaja kinnitab ka ise, et seal tekib viibimise ajal olmejäätmeid. Kaebuse esitaja väidab, et tal on samal ajal võimalik viia nimetatud aadressil tekkiv olmeprügi teisel aadressil asuvasse prügikonteinerisse. Kohus leiab, et kui vastustaja oleks nimetatud argumentidel jätnud kaebuse esitaja X xx aadressil sootuks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, peaks vastustaja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks lugema jäätmeveoga mitteliitunuks ka isikud, kes kinnitavad, et nad ei vaja oma elukohas prügikonteinerit, kuna neil on võimalus viia tekkiv olmeprügi näiteks oma töökohta, sõbra, 6 sugulase või naabri prügikonteinerisse. Kohus ei sea kahtluse alal seda, et kaebuse esitaja 2008 juulikuus tõepoolest suudaks viia tekkiva olmeprügi konteineritesse ja ei viskaks seda mitte ettenähtud kohtadesse. Oluline on see, et kui haldusorganid hakkaksid tegema erandeid

-s selgelt sätestatud põhimõttest, et igas majapidamises (iga isiku viibimiskohas) peab olema prügikonteiner ja seda peab regulaarselt tühjendama, tekitaks see keskkonna saastatuse ohu, kuna kaoks ülevaade sellest, kas ka tegelikkuses prügi konteineritesse viiakse. Üldteada on asjaolu, et levinud on jäätmete toimetamine loodusesse, mis oluliselt reostab keskkonda. Sellised reostajad saavad olla vaid isikud, kelle majapidamisest ei viida regulaarselt prügi ära (või tehakse seda liiga harva). Selle tõttu ongi vaja järgida

nõudeid kohustusliku prügiveo kohta väga rangelt. Kohus leiab, et vastustaja on kohelnud kaebuse esitajat isegi väga leebelt, kuna võib ju eeldada, et väljaspool korralist puhkust viibib kaebuse esitaja X xx aadressil vähemasti suvekuudel nädalalõppudel.

1. Kohus märgib veel, et jäätmekäitluses on oluline läheduse põhimõte, mis on sätestatud jäätmeseaduse §-s 32: jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. See põhimõte toetab haldusorgani põhjendusi, miks kaebuse esitaja peaks tekkinud olmejäätmed ladestama puhkusekuul oma viibimiskoha prügikonteinerisse.
2. Puutuvalt kaebuse esitaja väidetesse, et peale ohtlike jäätmete, pakendite, paberi, klaasi ja plasttaara jäätmekogumispunktidesse ja vastavatesse konteineritesse transportimist ei jäägi eriti midagi üle suvila juures olevasse konteinerisse viskamiseks, leiab kohus, et nimetatud väited ei ole asjakohased. Selliseid argumente saaksid esitada kõik isikud sõltumata sellest, kas kõne all on ajutise või alalise peatumispaiga prügikonteineri vajalikkus. Kui isik leiab, et olmeprügi tekib vähe, ongi võimalik tellida prügivedu vaid korra kuus ja väikeses konteineris, mitte näiteks korra nädalas.
3. Seega on vastustaja õigustatult ja põhjendatult keeldunud kaebajale loa andmisest korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks 2008 juulikuuks.
4. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 jäävad kaebaja menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Kadriann Ikkonen kohtunik 7