KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-169 Haldusasi R. T. kaebus AS Ühisteen

) § 502 lg 1 ja lg 6 ning asjaolu, et tasutud parkimisaega on ületatud 32 minutit. Kaebuse esitaja on seisukohal, et AS Ühisteenused 22.11.2007 viivistasu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et ta ei ole

§ 502

lg 1 ega selle alusel antud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 kehtestatud ``Parkimistasu maksmise korda `` (edaspidi PMK) rikkunud. Tasutud parkimisaja ületamise, antud juhul mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamise, korral viivistasu määramine 480 krooni ulatuses ei ole kooskõlas seaduse sätte ja mõttega (

§ 502lg 6, PMK p 9 p 9.1.5).

1. 26.11.2007 tasus R.T. viivistasu otsusega määratud viivistasu täies ulatuses viivistasu otsuses näidatud Tallinna Transpordiameti arveldusarvele (tlk 10). 27.11.2007 esitas R. T. vaide viivistasu otsuse täielikult kehtetuks tunnistamise ja faktiliste tagajärgede kõrvaldamise nõudes. Tallinna Transpordiamet teatas 21.12.2007 teatisega 5-4/07/4238, et Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon jättis 17.12.2007 protokollilise otsusega nr 44 vaide rahuldamata (tlk 11). Teatisest nähtuvalt jättis komisjon vaide rahuldamata põhjusel, et tasutud parkimisaega on ületatud.
2. AS Ühisteenused heidab viivistasuotsuses R. T.`le ette tasutud parkimisaja ületamist. Nimetatud asjaolu nähtub ka Tallinna Transpordiameti teatest.

§ 502lg 6 esimese lause kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas.

Nimetatud sätte teisest lausest tulenevalt kehtestab viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu täpsustatud määrad on Tallinna Linnavolikogu kehtestanud 30.01.2003 määruse nr 9 punkti 9 alapunktis 9.

1. Alapunktist nähtuvalt on rakendatavateks viivistasu määradeks 240 krooni ja 480 krooni ööpäevas. 240 kroonist viivistasu määra rakendatakse juhul, kui mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaega on ületatud, 480 kroonist viivistasu määra juhul, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt määruse punktis 4.4 sätestatule.
2. Eeltoodust järeldab kaebuse esitaja, et viivistasu määrad PMK punkti 9 alapunktis 9.1 on diferentseeritud ja sellekohase diferentseerimise aluseks on asjaolu, kas on ületatud on maksukohustuslase poolt vahetult või mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaega. Seega tulnuks AS- l Ühisteenused tasutud parkimisaja ületamise tuvastamisel selgitada, kas tegemist on maksukohustuslase poolt vahetult või mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamisega. Kuivõrd nimetatud asjaolust sõltub viivistasu määra valik, siis sellekohase asjaolu viivistasu otsuses kajastamata jätmine on kaebuse esitaja meelest käsitletav sedavõrd olulise rikkumisena, mis toob kaasa viivistasu otsuse tühistamise.
3. Võttes arvesse asjaolu, et R. T. tasus 22.11.2007 parkimise eest mobiilsideoperaatori vahendusel, siis oleks ka tasutud parkimisaja ületamise korral 480 kroonise viivistasu 2 määramine ilmselgelt vastuolus

§ 502lg 6 ja PMK punkti 9 alapunktiga 9.6.

Seega ei ole antud juhul täidetud õigusnormi faktiline koosseis. Tasutud parkimisaja ületamisega

§ 502

lg 1 p 2 mõttes ja PMK punkti 9 alapunkti 9.1.5 mõttes oleks tegemist üksnes juhul, kui isik oleks helistanud parkimise lõpetamiseks teenusnumbrile 1903, kuid pargiks tegelikult sõidukit edasi. R. T. ei ole mobiilsideoperaatorit teavitanud parkimise lõpetamise soovist. Seega pole R. T. antud juhul § 502 lg 1 p 2 ja PMK punkti 9 alapunkti 9.1.5 rikkunud. 8. Muuhulgas on AS Ühisteenused viivistasu määramisel jätnud ka tähelepanuta, et R. T. on maksnud parkimistasu aja eest, mil parkimistasu maksmise kohustus polnud

§ 502lg 4 kohaselt veel tekkinud, st 15 minuti jooksul alates parkimise alustamisest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja AS Ühisteenused palub Tallinna Halduskohtul kaebuse läbivaatamisel jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses.
2. Parkimise viivistasu otsus koostati 22.11.2007 seetõttu, et kaebaja kasutatav mootorsõiduk oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ilma, et sõiduki eest oleks olnud tasutud ettenähtud korras parkimistasu. Parkimistasu oli mootorsõiduki eest tasutud mobiilside operaatori vahendusel, kuid selle tasumine oli lõppenud 32 minutit enne parkimiskontrolli teostamist ja viivistasu otsuse koostamist. Nendel asjaoludel koostas parkimiskontrolör viivistasu otsuse ning märkis asjaolude lühikirjelduse lahtrisse nr 2 ``tasutud parkimisaja ületamine 32 minutit ``.
3. AS Ühisteenused on seisukohal, et viivistasu määramine eespool kirjeldatud asjaoludel toimus

§ 502

lg 1 alusel õiguspäraselt, ning seega viivistasu otsuse tühistamiseks puudub alus. Käesoleva vaidluse tinginud viivistasu otsus koostati seetõttu, et R. T. kasutatav mootorsõiduk oli pargitud ning parkimise järelevalve hetkel ei olnud tema eest ettenähtud korras tasutud parkimistasu. Seega leiab vastustaja, et

§ 502lg 1 p 1 sätestatud alused viivistasu määramiseks olid täidetud.

1. R. T. oli tasunud parkimise eest küll eelneva perioodi eest, kuid vastavalt mobiilsideoperaatori kehtestatud korrale oli tema parkimistasu maksmine lõppenud nelja tunni möödudes parkimise alustamisest. Teate tasulise parkimise lõpetamise kohta saatis mobiilsideoperaator ka enne tasulise parkimise lõppemist kaebuse esitaja mobiilile ning teavitas sellega mobiilsideoperaatori vahendusel toimuva tasulise parkimise lõppemisest. Kaebuse esitajal oli võimalus tasulist parkimist pikendada, kuid ta ei teinud seda. 32 minutit pärast tasulise parkimise lõppemisest koostatigi mootorsõiduki parkimise järelevalvet teostavate ametiisikute poolt viivistasu otsus.
2. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viidatud diferentseeritud viivistasu määr käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Täidetud oli

§ 502

lg 1 p 1 sätestatud koosseis ning selle alusel kuulus määramisele viivistasu summas 480 krooni. Väiksemas määras – 240 krooni – kuulub viivistasu määramisele olukorras, kus viivistasu kontrollimise hetkel küll tasutakse, kuid ettenähtud määrast väiksemas määras. 3 KAEBAJA SEISUKOHT VASTUSTAJA ARVAMUSE OSAS

1. Kaebuse esitaja leiab, et AS Ühisteenused 18.02.2008 vastuses väljendatud seisukohad on põhjendamatud ning vastuolus AS Ühisteenused varasema seisukohaga. Täiendava selgitusega teatab kaebuse esitaja, et jääb oma kaebuse seisukohade juurde, kuid peab vajalikuks esitada järgnevad seletused.
2. AS Ühisteenused on heitnud 22.11.2207 viivistasu otsuses ette tasutud parkimisaja ületamist 32 minuti ulatuses. Seega on viivistasu otsust võimalik mõista selliselt, et sõiduauto parkimisega on ületatud ajalimiiti, mille ulatuses parkimise õigus kehtis (mittekohane tasumine). Järelikult on AS Ühisteenused otsusega tuvastanud küll mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja (ajalimiidi) ületamise, kuid eiranud

§ 502

lg 1 p2 ja PMK punkti 9 alapunktis 9.1.5 sätestatud teokoosseisu ja selle õiguslikku tagajärge.

1. Kaebuse esitaja arvates on põhjendamatu AS Ühisteenused püüd anda 18.02.2008 vastuses viivistasu otsusega tuvastatud asjaoludele uus hinnang. AS Ühisteenused on jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja pole jätnud parkimistasu käesoleval juhul maksmata. Parkimistasu ettenähtust vähem tasumine leidis aset üksnes mobiilsideoperaatori poolt kehtestatud ajalimiidi tõttu. Pelgalt asjaolust, et mobiilsideoperaator on saatnud 13.41 teate ajalimiidi lõppemise ja 13.48 teate ajalimiidi ületamise kohta, ei saa teha järeldust selles, et teave limiidi suurendamise vajaduse kohta jõudis nimetatud kellaaegadel ka kaebuse esitajani ja et tal oli sellest tulenevalt võimalus parkimise ajalimiidi pikendamiseks. Kaebuse esitaja väidab, et kui tal oleks olnud võimalik nimetatud teadetega õigeaegselt tutvuda, siis oleks ta ka ajalimiiti suurendanud.
2. Põhjendamatu on AS Ühisteenused 18.02.2008 vastuses käsitlus, mille kohaselt rakendatakse viivistasu diferentseeritud määra (240 krooni) üksnes olukorras, kui viivistasu kontrollimise hetkel küll tasutakse, kuid ettenähtust väiksemas määras. See käsitlus ei tulene

§ 502lg 1 p 2 ega PMK punkti 9 alapunktist 9.1.5.

Mobiilsideoperaatori kaudu ebaõige tariifi alusel tasumise korral on kohtud asja eripärast tulenevalt leidnud, et olemuselt lähimaks ja kohaldamisele kuuluvaks saab lugeda

§ 502lg 1 p 2 nimetatud alust.

Kohtud on leidnud, et formaalselt määratletud teokoosseis mobiilsideoperaatori kaudu ebaõige tariifi alusel tasumise korral küll puudub, kuid see ei välista maksuõigusliku tagajärje saabumist. Eeltoodust tulenevalt on meelevaldne väita, nagu hõlmaks

§ 502

lg 1 p 2 ja PMK punkti 9 alapunktis 9.1.5 sätestatud teokoosseis üksnes mobiilsideoperaatori kaudu ebaõige tariifi alusel tasumist. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud sätetega on hõlmatud parkimistasu mistahes mittekohane tasumine, kui parkimistasu maksmine on toimunud mobiilsideoperaatori vahendusel. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt ja tuleb seetõttu rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised:
2. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et 22.11.2007 kell 13:47 katkes kaebuse esitajal parkimise eest tasumine automaatselt, kuna täitus parkimistasu arvestusele kehtestatud ajalimiit; 14:20 viivistasu otsuse koostamise hetkel kaebuse esitajal parkimistasu makstud ei olnud.
3. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas asjaolu, et kaebuse esitaja ei lõpetanud ise parkimise eest tasumist, vaid see toimus automaatselt, saab olla viivistasu otsuse tegemise aluseks; samuti selle üle, kas viivistasu määr tasutud parkimisaja ületamisel saab olla 480 krooni. 4
4. Asja lahendamise seisukohalt on määrava tähtsusega see, et kaebuse esitaja ei olnud hetkel, kui viivistasu otsus koostati, parkimise eest tasunud: parkimise eest tasumine oli lõppenud 32 minutit enne vaidlusaluse viivistasu otsuse koostamist. Vastavalt

§ 502

lõikele 1 teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (viivistasu otsuse), kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt

§ 501lõikes 41 sätestatule.

Kaebuse esitaja argumendid, mis puudutavad mobiilsideoperaatori poolt parkimistasu arvestamise ühepoolset katkestamist, ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Kaebuse esitajal on võimalik valida, kas osta parkimise kuukaart, ühekordne parkimispilet või tasuda parkimise eest mobiilsideoperaatori vahendusel. Loomulikult saab kaebuse esitaja valida ise endale mobiilsideoperaatori. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitajal sõlmitud mobiilsideteenuse osutamise leping Elisa Mobiilsideteenused AS-ga. Kui kaebuse esitaja leiab, et mobiilsideoperaator on temaga sõlmitud lepingut rikkunud ja/või kaebuse esitajale kahju tekitanud, on tal võimalus esitada mobiilsideoperaatori vastu hagi Harju Maakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaebuse esitaja ja mobiilsideoperaatori vaheline tsiviilõigussuhe ei puuduta AS-i Ühisteenused ja ei mõjuta viivistasu otsuse koostamist. 22. Kohus leiab aga, et kaebuse esitajal on õigus selles, et talle määratud viivistasu ei oleks pidanud olema mitte 480, vaid 240 krooni.

§ 502lg 6 esimese lause kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas.

Nimetatud sätte teisest lausest tulenevalt kehtestab viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu täpsustatud määrad on Tallinna Linnavolikogu kehtestanud 30.01.2003 määruse nr 9 punkti 9 alapunktis 9.

1. Alapunktist nähtuvalt on rakendatavateks viivistasu määradeks 240 krooni ja 480 krooni ööpäevas. Kohus ei saa nõustuda vastustajaga selles, et summas 240 krooni kuulub viivistasu vastavalt volikogu määrusele määramisele olukorras, kus viivistasu kontrollimise hetkel küll tasutakse, kuid ettenähtud määrast väiksemas määras. Volikogu määruse punkt 9 sätestab viivistasu määramise juhud, milleks on muuhulgas alapuntki 9.1.
2. kohaselt parkimistasu maksmata jätmine, alapunkti 9.1.
3. kohaselt tasutud parkimisaja ületamine, ja alapunkti 9.1.
4. kohaselt mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamine. Volikogu määruse alapuntki 9.
5. kohaselt on viivistasu määr määruses punktides 9.1.1, 9.1.2, 9.1.3 ja 9.1.4 nimetatud juhtudel on 480 krooni ööpäevas. Viivistasu määr punktis 9.1.5 toodud juhul on 240 krooni ööpäevas. Kohtule ei ole mõistetav, miks on Tallinna Linnavolikogu otsustanud, et mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimistasu ületamisel on viivistasu määr väiksem, kuid ometi nähtub see volikogu vastavast määrusest üheseltmõistetavalt. Seega puudus vastustajal alus kaebuse esitajale 480-krooni suuruse viivistasu määramiseks. Kohus tühistab selles osas vaidlustatud viivistasu otsuse. Kaebuse esitajal on seega kohustus tasuda viivistasu määras 240 krooni. Et asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja viivistasu juba määras 480 krooni tasunud (internetipanga makse väljatrükk tlk 10), tuleb vastustajal kaebuse esitajale 240 krooni tagastada.
6. Lõpetuseks märgib kohus, et asjaolu, et kaebuse esitaja on maksnud parkimistasu aja eest, mil parkimistasu maksmise kohustus polnud

§ 502

lg 4 kohaselt veel tekkinud, st 15 minuti jooksul alates parkimise alustamisest, ei oma kaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust.

1. Kaebuse esitaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 580 krooni väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on tegemist 500 krooni ulatuses õigusabi kuludega ja 80 krooni ulatuses tasutud riigilõivuga. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt (50 protsendi ulatuses), on alus menetluskulude vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmiseks 50 protsendi ulatuses taotletavast summast. 5 Seega tuleb esiteks mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja pool tasutud riigilõivust: 40 krooni.
2. Kohus leiab, et kaebuse esitaja õigusabikulud tuleb jätta välja mõistmata, kuna kaebuse esitaja esindaja H. K: ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. TsMS § lõige 1 loetleb juhud, mil isikul on õigus olla esindaja kohtus. Selleks võib olla advokaat; isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava; prokurist; menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa või muu isik, kui tema õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Kohtusse 28.01.2008 laekunud kaebuse oli allkirjastanud H. K:, märkides, et ta on R. T. volitatud esindaja. Kaebusele oli lisatud ka volikiri (tlk 14). Kohtu konsultant helistas peale kaebuse kohtusse jõudmist H. K:ele ja selgitas TsMS § 218 lõikes 1 märgitud esindamise õigust andva dokumendi esitamise vajadusest. H. K: esindamise õigust andvat dokumenti ei esitanud, küll aga esitas R. T. kohtule 09.03.2008 kinnituse (tlk 32), milles teatab, et kõik H. K:e allkirjastatud menetlusdokumendid on koostatud tema teadmisel. Sellest tulenevalt aktsepteeris kohus H. K:e tehtud toiminguid kaebuse esitaja toimingutena. Küll aga leiab kohus, et H. K:e osutatud õigusabi kulutusi vastustajalt välja mõista ei saa, kuna ta ei ole vandeadvokaat, ta ei ole esitanud õigusteaduse omandamise kohta kõrgkooli diplomit. Seega jäävad õigusabikulud summas 500 krooni kaebuse esitaja enda kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6