lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-st 100, § 101 lg-le 1, palus AS EMT mõista HH & SS OÜ-lt välja arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 5 528,14 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel on 22.02.2001 liitumislepingu alusel mobiilsideteenuse osutamise eest esitatud arved hagejale tasutud, mille kohta esitas maksekorralduste väljatrükid. Kostja sõlmis 17.07.2004 liitumislepingu Radiolinja Eesti AS-ga ja soovis hagejaga sõlmitud liitumislepingut lõpetada, kuid lepingu lõpetamisest keelduti võlgnevuse tõttu. Hagejal ei ole õigust nõuda mobiiltelefonide järelmaksu, kuna 20.03.2004 järelmaksuga müügilepingu alusel ostetud mobiiltelefon Siemens SL55 oli ebakvaliteetne ega vastanud lepingutingimustele. Siemensi mobiiltelefoni kasutamisel ilmnes peagi rike, mille tagajärjel telefon ei töötanud. 08.07.2004 viis kostja telefoni garantiiremonti, kuid hageja (müüja) ei taganud müüdud asjale pooltevahelise lepingu p-s 7.1 ja
§-s 230 ettenähtud 2 müügigarantiid. Hageja väitis, et garantii ei kehti, kuna kostja on mobiiltelefoni ebakohaselt kasutanud (korpusel kukkumisjäljed).
lg 4 p 1 kohaselt tarbijamüügi puhul eeldatakse, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Garantiiremonti antud telefoni kostjale ei tagastatud, ei remonditud ega ka asendatud. Eeltoodud asjaoludel kostja taganes 20.03.2004 sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust
Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu p 3.2 kohaselt, juhul kui ostjapoolne rikkumine (sh maksete tasumisega viivitus) kestab kauem kui 2 (kaks) kuud, on müüjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, sh nõuda vara viivitamatut tagastamist. Sellisel kujul lepingu ülesütlemise korral müüja ei ole kohustatud tagastama ostja poolt lepingu alusel tasutud makseid ning need jäävad leppetrahvina müüjale. Kostja hinnangul on pooltevahelise müügilepingu p-s 3.2 sisalduv leppetrahvi kokkulepe kostjat ebamõistlikult kahjustav ja tüüptingimusena
Kostja on mobiiltelefoni Siemens SL55 hagejale tagastanud ning tasaarvestanud Siemens SL55 eest osamaksetena tasutud summa 3 290 krooni mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 ostuhinnaga 3 927 krooni. Kuna mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 osamaksetena oli kostja eelnevalt tasunud 1 755 krooni, siis võlgneb hageja kostjale 1 138 krooni. Lisaks eeltoodud summale on kostja tasunud hagejale 24.03.2006 405,90 krooni ja 28.06.2006 1 491,61 krooni. Kokku on kostja müüjale enam tasunud 3 035,51 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi 25.10.2007 otsusega ja mõistis HH & SS OÜ-lt AS EMT kasuks välja võla 5 528,14 krooni. Pärnu Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt kuulub hagi rahuldamisele
Kostja rahalised kohustused hageja ees tulenevad 22.02.2001 sõlmitud mobiiltelefoniside liitumislepingust ja 22.03.2004 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust. Pooled sõlmisid 22.02.2001 liitumislepingu nr 10408, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Lepingut sõlmides võttis kostja endale vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p-le 3.2.2 kohustuse tasuda õigeaegselt teenuste arved. 22.03.2004 sõlmis kostja EMT Esindused AS-ga mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel omandas mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 hinnaga 3 927 krooni. Järelmaksulepingu p 5.1 järgi võttis kostja endale kohustuse tasuda omandatud vara eest järelmaksu 269 krooni kuus AS EMT esitatud arve alusel, millel järelmaks näidatakse eraldi arvereana. Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistas järelmaksulepingu järgset võlgnevust summas 3 927-1 775 = 2 152 krooni. EMT Esindused AS on nõude loovutanud hagejale (tl 77). Hageja esitatud arved nr B04056518436 summas 1 053,80 krooni; nr B04066600788 summas 1 459,25 krooni ja nr V04076823811 summas 4 912,80 krooni – kokku 7 425,65 krooni, on kostja jätnud tasumata. 28.07.2004 esitas hageja kostjale sellekohase võlanõude (tl 16). Pärast võlanõude esitamist on kostja tasunud kokku 1 897,51 krooni (tl 41 ja 42), mida hageja nõude esitamisel ka arvesse võttis. See tähendab, et maksmata on hageja nõutud summa 5 528,14 krooni. Kostja esitatud AS Hansapank tõendi kohaselt tehti viimane ülekanne kostja kontolt AS EMT arvele 20.05.2004 ehk enne eelnimetatud arvete esitamist 31.05.2004, 3 30.06.2004 ja 28.07.
Üldtingimuste p 5.16 kohaselt pretensiooni esitamine ei vabasta lepingujärgsete maksete tasumisest. Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu p 7.1 allkirjastamisega nõustus kostja vara hooldus- ja garantiitingimustega ning kinnitas, et on tingimustega tutvunud. Sama lepingu p-dest 2.4, 2.5, 3.2 ja 8 tulenevalt peab kostja hüvitama vara väärtuse, kui ta ei suuda tagastada vara või ei ole seda kasutanud lepingus ettenähtud korras, s. t sihipäraselt ja heaperemehelikult lepingu p-s 2.3 sätestatud tähenduses. Kostja peab hüvitama mobiiltelefoni Siemens SL55 väärtuse, kuna tema tegevuse tagajärjel sai telefon kahjustusi, mis ei võimaldanud müügigarantiid enam rakendada. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige, kuid põhjendav osa kuulub osalisele tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tasaarvestuse tegemiseks peaks nõue tuginema vaidlusalusel lepingul. Tasaarvestuse tegemiseks õigusliku aluse annab
.
lg 1 järgi, kui kaks isikut( tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega ei pidanud tasaarvestuse avalduses olev nõue tuginema pooltevahelisele lepingule. Ka on ekslik maakohtu seisukoht selles, et järelmaksulepingu järgi tehtud maksete vaidlustamiseks tulnuks esitada vastuhagi. Kolleegium leiab, et vastuväidete olemasolu korral ei ole vajalik esitada vastuhagi. Küll on aga õige see maakohtu seisukoht, et tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu ei ole kostja tõendanud. Toimiku materjalide kohaselt pöördus kostja 02.08.2004 hageja poole avaldusega tasaarvestuse tegemiseks ning 09.08.2004 kostja selgitas, et tasaarvestuse tegemiseks puudub alus, kuivõrd mobiiltelefoni Siemens SL 55 vigastus oli tingitud hageja poolt kasutusjuhendi mittetäitmisest. Järelmaksuga müügilepingu punkti 2.3. kohaselt kostja kohustus tagama lepingu kestuse ajal omal riisikol mobiiltelefoni säilimise ja sihipärase ning heaperemeheliku kasutamise. Kuivõrd kostja oma süüd mobiiltelefoni rikkes ei tunnistanud, siis pakuti hageja poolt võimalust sõltumatu eksperthinnangu saamiseks mobiiltelefonide ametlikku hooldust pakkuvast äriühingust. Toimikust ei ilmne, et kostja oleks soovinud seda võimalust kasutada, et välja selgitada Siemens SL 55 tehnilise rikke põhjus ( t.lk.89-90). Kostja ei ole esitanud tõendit, mis oleks ümber lükanud hageja väite järelmaksuga müügilepingu punkti 2.3 rikkumise kohta tema poolt. Apellandi väidetel ei saanud ta selgust, miks ei kehti garantii ka akule. Maakohus on otsuses põhjendanud, et kostja valduses olevale mobiiltelefonile ei laienenud garantii tervikuna, kuivõrd kostja ei käsitlenud mobiiltelefoni heaperemehelikult, telefoni korpusel olid mõlgid. Hageja on hagimenetluses põhjendanud, miks akule garantii ei laienenud. AS Mobile Wholesale hoolduskeskus tuvastas mobiiltelefonil mehhaanilised vigastused, mis ei võinud tekkida heaperemehelikul ja sihipärasel kasutamisel, mistõttu ei kuulunud ka aku garantii alla. Kostja mobiiltelefoni aku ei pidanud päevagi vastu ning see oli seotud mobiiltelefoni rikkega. 5 Seega ei leidnud tõendamist see asjaolu, et kostjal oli rahaline nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega. saaks TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et hageja on nõude õiguslikku alust ja selle suurust tõendanud, kuid kostja oma vastuväited ei ole tõendanud. Maakohus tuvastas, et kostja kohustus tasuda mobiilside teenuste ja mobiiltelefoni eest tuleneb pooltevahelisest 22.02.2001 liitumislepingust ja 22.03.2004 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust. Seega on maakohtu seisukoht põhjendatud, et
Hageja poolt esitatud arvetest 31.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.