Obsah (4)

§ 657§ 654§ 652§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-2346 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Mare Kõlvart Tsiviilas

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub Tallinnas, Vilmsi 31 asuv õigusvastaselt võõrandatud vara. Elamu tagastamise ajal kasutas selles korterit nr 6 kostja, kelle üürilepingu pikenemist reguleerib ORAS § 12¹ ja ES § 32 ja §
2. Omandireformi käigus tagastati vara endistele omanikele tasuta ja vastukaaluna nägi seadusandja ette omanike kohustuse taluda teatud aja jooksul piiranguid tagastatud vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel.
3. Hageja esitas novembris 2004 kostjale teate „tähtajatu üürilepingu ülesütlemine (üürileandja ülesütlemisavaldus e. mittepikenemise teade), milles ta teatas, et ütleb üürilepingu üles ja ei pikenda seda alates 20.03.2005 põhjusel, et üürnik on korduvalt jätnud täitmata oma lepingujärgse kohustuse tasuda üüri. Teates on viited VÕS § 310 lg-le 2 ja VÕS §-le 329 (t.lk 60). Üürniku jaoks oli üürileandja teatis mõistetav kui üürilepingu erakorraline ülesütlemine ja kuna üürnikul üürivõlga ei olnud, ei olnud tal ka vajadust ülesütlemist teates viidatud ja seaduses sätestatud korras vaidlustada ülesütlemise aluse puudumise tõttu. Maakohus tuvastas õigesti, et sellise teate esitamisega vaidlusalune üürileping ei lõppenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tõendatuks tuleb lugeda ES § 32 lg-s 2 sätestatud olukord, milles kumbki pool enne üürilepingu lõppemist ei teavitanud teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest ja see pikenes viieks aastaks, s.o kuni 20.03.2010, kuna pooled ei ole vabatahtlikult teisiti kokku leppinud.
4. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka osas, milles kohus tuvastas, et kostja on lepingujärgsed kohustused üürnikuna hageja ees täitnud. Tal puudub üürivõlg, mille väljamõistmist hageja nõudis. Et hageja notari poolt edastatud üüri hoiustamisteadet kätte ei saanud, siis seda riisikot kannab ta ise ja kaebuse väited, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud hoiustamisest viivitamatut teatamist, ei ole esitatud tõenditega kooskõlas. Arvestades eeltoodut, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

§ 173kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

U.Loonurm I.Nõmm M.Kõlvart 5