lg 5 annab võimaluse elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tõendid: abielutunnistuse ärakiri, sünnitunnistuste ärakirjad, laenulepingu nr XXX laenu tagastamise graafiku ärakiri, kapitalirendilepingu nr XXX maksete tasumise graafiku ärakiri. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni. Kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust regulaarselt, kuid ebapiisavalt. Viimati maksis kostja elatist käesoleva aasta aprillikuus 1500 krooni. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis kui kohustatud vanem teeb seda ebapiisavalt. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lõplikeks lapse vajadusteks on pooled kohtuistungil hinnanud 4750 krooni ning hageja palub kostjalt lõplikult välja mõista poolte ühisele lapsele elatis 2300 krooni + tulumaks. Kostja on nõus maksma poolte ühisele tütrele elatist 1800 krooni kuus mis on väiksem kui
-s § 61 lg 4 sätestatud alammäär. 2 Kohtule esitatud töötasu tõendi kohaselt on kostja töötasu suurus igakuiselt 12 000 krooni, millest arvatakse maha tulumaks. Nimetatud töötasu ei võimalda maksta kostjal poolte ühisele tütrele elatist igakuiselt 2300 krooni + tulumaks. Kostjal on ka teine alaealine laps NM(sünd XXX. a). Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ja pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavat last vanemaga koos elavale lapsele ega rahuldada vanemast lahus elava lapse vajadusi kostjaga koos elava lapse vajaduste arvel. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, lapse vajadusi, samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kohus ei pea põhjendatuks
lg 5 alusel vähendada elatise suurust alla miinimummäära, kuna kostja teine laps ei osutu elatise 2175 krooni maksmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatis kuulub väljamõistmisel kostjalt
a, kuna kostja täitis lapse ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt. Kostja poolt selle perioodil makstud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 575 krooni (9 x 2175 = 19 575). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 575 krooni riigilõivu 1250 krooni. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.