lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. (
Kohus saadab põlvnemise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. (
Hagiavalduse asjaolud. Harju Maakohtule 15.10.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada, et RM põlvneb kostjast. Hageja tutvus kostjaga 1991 aasta suvel, suhtlemine tihedamalt oli kolm kuud, alaliselt koos ei elanud. Kostja väidete järgi oli ta vaba, kuid hiljem selgus, et tal on naine ja laps. Hageja ei soovinud last kaotada, kostja lubas aidata. Hiljem on olnud juhuslikke kohtumisi linnas. Hageja soovib elatisraha 2506 krooni igakuiselt poja ülalpidamiseks. Kostja kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud, pidas võimalikuks kohtuekspertiisi tulemusega nõustuda. Kostja ei esitanud vastuväiteid elatisraha nõudele. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik ja võimalik, märgib kohus selle asjaolu ekspertiisimääruses.
lg 1 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, lg 2 tuleneb, et põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus on määranud asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks DNA ekspertiisi, esitades eksperdile küsimuse, kas XXX.a. sündinud RM põlvneb VM`ist (isikukood XXX.) Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ekspertiisi läbiviimiseks vajalike toimingute tegemiseks osalesid ekspertiisis avaldaja MA, RM ja VM. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr XXXkohaselt leiab ekspert, et DNA analüüsi tulemuste põhjal kostja isadus RMi suhtes ei ole välistatud ning VM saab väga suure tõenäosusega olla RM bioloogiline isa. Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et RM´i põlvnemise osas VM`ist ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud hagi põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Hageja on esitanud elatisraha nõude lapse ülalpidamiseks, mis on 2506 krooni. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 2506 krooni, mis on elatise miinimumsummaks. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Elatisraha tuleb välja mõista alates kohtuotsuse tegemise päevast 06.05.2008, mil kohus teeb lahendi lapse põlvnemise kohta. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, kohus võib teise lõike kohaselt kulud jagada erinevalt kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda, mis puudutab elatise riigilõivu väljamõistmist riigituludesse. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagi esitamisel riigilõivu põlvnemise nõudelt ning kandnud menetluskulu, tasudes ekspertiisi eest. Kohus leiab, et kulud tuleb jätta osaliselt kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.