Obsah (5)

§ 532§ 539§ 536§ 551§ 552

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse tegemise aeg ja koht 06. mail 2008.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-15667 Kohtuasi TP avaldus pärimisõiguse pärimis

) sätete kohaselt.

§ 532

järgi oli pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev, seega MP surma ajal 1994.aastal toimus pärimine tsiviilkoodeksi järgi. Kui pärandajal testamendijärgseid pärijaid (

§ 539

) ei olnud, siis toimus MP kuulunud vara pärimine seaduse järgi.

§ 536

lg 1 p 1 kohaselt seadusjärgse pärimise korral olid esimese ringi pärijaiks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad.

§ 551

lg 2 kohaselt loeti pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta füüsiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või ta andis pärandi avanemise kohta notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu.

§ 552

lg 1 kohaselt pärand võidi vastu võtta ka pärast kehtestatud tähtaja möödalaskmist, kui kõik ülejäänud pärandi vastuvõtnud pärijad on sellega nõus. Pärandi vastuvõtuks kehtis kuni 01.01.1997.a kuuekuuline tähtaeg. Seega kui avaldaja ka ei andnud pärandi avanemisel notarile 6 kuu jooksul kirjalikku avaldust pärandi vastuvõtmiseks, kuid asus füüsiliselt pärandvara valitsema või valdama, siis loetakse pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Eelnevast järeldub, et kui avaldaja võttis mingi osa pärandist (st. isale kuulunud varast) vastu kasutama või valdama asumisega, siis on ta vastu võtnud kogu pärandi, sealhulgas ka EVP-d, mistõttu pärandi vastuvõtmise ennistamist avaldaja ei vajagi. Sellisel juhul tuleb pöörduda pärimisõiguse tunnistuse saamiseks pärandaja viimase elukoha järgse notari poole või esitada kohtule hagi nõudega, et kohus tuvastaks avaldaja poolt pärandi vastuvõtmise. Tuvastushagi puhul on riigilõiv 1000,00 krooni ja kostjateks pärandi vastuvõtnud pärijad. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija ja tsiviilasjas kostja pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Hagi esitatakse kostja(te) elu- või asukohajärgsele kohtule. Kohtunik: /allkiri/