2-01-14/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006.a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-01-14 Tsiviilasi VS(S ) hagi SS`i vastu 54 000 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. september
3. a Menetlusosalised Hageja: VS(S ) (ik XXX, aadress XX); Hageja esindaja: Helen-Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, aadress XXX); Kostja: SS (isikukood XXX, aadress XXX) RESOLUTSIOON Jätta VS(S ) hagi SS`i vastu 54 000 krooni nõudes rahuldamata. Jätta kohtukulud VS(S ) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 25.10.2006.a. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 19.01.2001 esitas hageja hagi KÜ vastu, mille seaduslik esindaja oli SS. Esialgses hagis taotleb hageja kohustada kostjat kustutama üürivõlg summas 5072 krooni. 31.01.2001.a. esitatud täpsustatud hagiavalduses palub hageja üürivõla 5072 krooni mahakandmist. 24.05.2001.a. hageja muutis oma nõuet ja määratles kogunõudena 9500 krooni, mis sisaldas nõuet üürivõla mahakandmiseks summas 5072 krooni ja 4428 krooni moraalse kahju katteks, samas suunas hageja nõude ka SSi vastu isiklikult. 24.05.2001.a. tegi Tallinna Linnakohus määruse SSi kostjana kaasamise kohta. 16.10.2001.a. istungil hageja loobus oma nõuetest KÜ vastu ja suunas kogu hagi SSi vastu. Tallinna Linnakohtu 05.11.2001.a. otsusega jäeti hageja hagi kostja vastu moraalse kahju hüvitamiseks summas 4428 rahuldamata. Antud otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2001.a. otsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2001.a. määrusega saadeti üürivõla mahakandmise nõue uueks menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ning talle jääb arusaamatuks, mida hageja soovib. Hageja ei ole -29 asuva eluruumi omanikuks. Korteri omanikuks on hageja poeg IS. Hageja on enda nimel esitanud hagi kohtusse, kuid tema õigusi ei ole kostja rikkunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi 2 lõike alusel kui isik pöördub kohtusse teise isiku õiguse või huvi kaitseks, menetleb kohus seda vaid seaduses ette nähtud juhul. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust või huvi, mille kaitseks ta hagi on esitanud. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetele on -29 korteri omanik mitte hageja, vaid IS, kes on väidetavalt hageja poeg. Kuna hageja ei ole korteriomanik, ei ole tal ka õigust hagi esitada KÜ ega korteriühistu esindaja vastu. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed. KÜS § 51 järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi. Seega kuna hageja ei ole korteriomanik, puudub seadus, mis võimaldaks temal teiste isikute õigusi või huve kaitsta. Isegi asjaolu, et VS omab IS`ilt notariaalset volikirja, ei võimalda see hagejal antud nõudega kohtusse hagi esitada, kuna vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg-le 1 on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel; mitte aga omal nimel nagu käesoleva menetluse hageja. Seega hagemisõigus on IS`il ning VS saab menetluses osaleda vaid IS`i esindajana. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kostja on küll KÜ seaduslik esindaja, kuid tema vastu isiklikult ei saa hagi üürivõla mahakandmiseks esitada. Kui nõue on esitatud ebaõige kostja suhtes, ei saa kohus ainuüksi seetõttu hagi rahuldada. Ka siis jääks hagi rahuldamata. Ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05 on viidanud sellele, et õigusliku huvita esitatud hagi puhul võib kohus teha rahuldamata jätva otsuse. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kohtukulud hageja enda kanda. Lukiina Vismann kohtunik