3-07-708/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2007, Jõhvi 3-07-708 R.K kaebus teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvituse maksmiseks
2. mai 2007 R.K, tema esindaja Ingrid Allemann ning Lüganuse Vallavalitsuse esindajad Anne Liinak ja Maia Normak Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Tunnistada R.K distsiplinaarkaristuse korras Lüganuse Vallavalitsuse pearaamatupidaja ametikohalt vabastamine ebaseaduslikuks ja lugeda ta teenistusest vabastatuks omal soovil. 3.Mõista Lüganuse vallalt R.K kasuks välja tema kuue kuu ametipalga suurune hüvitus. Vastava konkreetse rahasumma väljaarvutamine teha Lüganuse Vallavalitsuse ülesandeks. 4.Mõista Lüganuse vallalt R.K kasuks välja menetluskulud summas 11 361,80 krooni (üksteist tuhat kolmsada kuuskümmend üks krooni ja 80 senti). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 12.03.2007 andis Lüganuse vallavanem Indrek Saluvee käskkirja nr. 2, millega ta vabastas avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 1, 2 ja 3 ning § 85 lg. 1 p. 5 tuginedes R.K vallavalitsuse pearaamatupidaja ametikohalt. Käskkirjas märgiti, et R.K jättis ajavahemiku 01.09.2006 kuni 09.03.2007 sularaha arved ja orderid vallavanemale ja 2007 jaanuari raamatupidamise aruande 1 vallavalitsusele kinnitamiseks esitamata rikkudes sellega raamatupidamise seaduse § 11, Lüganuse valla raamatupidamise sise-eeskirja punkte 3, 4.2 ja 7 ning oma ametijuhendi punkte 3.6, 3.10, 3.
3. 09.04.2007 esitas R.K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-5) ja palus, et käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta tühistataks ja mõistetaks talle välja kuue kuu keskmise palga suurune hüvis. Kaebaja leidis, et tema teenistusest distsiplinaarkorras vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 84 punktide 1, 2 ja 3 märgitud süütegude eest ei ole põhjendatud, sest teda pole varem distsiplinaarkorras karistatud, kõik esitatud süüdistused on paljasõnalised ja tõendamata ning lisaks on oluliselt rikutud ka menetlusnorme. Seejuures ta väitis, et on alates septembrist 2006 esitanud regulaarselt kõik sularaha arved ja orderid vallavanemale kinnitamiseks, raamatupidamise aruannete iga kuu
4. kuupäevaks vallavalitsusele kinnitamiseks esitamise kohustust ametijuhendist aga ei tulene. Veel märkis kaebaja, et käskkirjas pole põhjendatud, milles seisneb tema poolt väidetavalt tekitatud varaline kahju või selle tekitamise oht ega ka seda, milles seisneb väidetav vääritu tegu. Menetlusnormide osas viitas kaebaja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1, § 7 lg. 1, § 8 lg. 1, § 11 lg. 2, avaliku teenistuse seaduse § 132 lg. 2 ja haldusmenetluse seaduse § 40 tuginedes asjaoludele, et vallavanem ei võtnud temalt kirjalikku seletust ega võimaldanud ka muul viisil oma seisukohti avaldada, et töös esinenud puudustele tähelepanu mittejuhtimise ja varasemate karistuste puudumiste tõttu on võimalikest rangeima karistuse määramine põhjendamatu, et käskkiri on antud peale karistuse määramiseks ettenähtud ühekuulise tähtaja möödumist ning ei sisalda arusaamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja põhjendusi. Lüganuse Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 33) nõustuti sellega, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, teatati selle tagasiulatuvast kehtetuks tunnistamisest ning paluti kaebuse menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg. 1 p. 4 alusel lõpetada. Vastusele lisati ka Lüganuse vallavanema 20.04.2007 käskkiri nr. 21-1.1/8 (t.l. 36), mille kohaselt on vaidlustatud käskkiri alates 13.03.2007 kehtetuks tunnistatud, R.K vallavalitsuse pearaamatupidajana ametis olevaks loetud ning tehtud raamatupidamisele ülesandeks talle saamata jäänud töötasu välja arvestada ja üle kanda. 25.04.2007 esitas R.K Jõhvi kohtumajja taotluse kaebuse osaliseks muutmiseks (t.l. 37-38) märkides selles, et soovib vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, oma teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist. Ta väitis, et teenistusest vabastamise aluse muutmise nõue jäi esialgsest kaebusest välja ekslikult ning lisas, et pole algusest peale soovinud teenistusse ennistamist, vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist aga vajab enda rehabiliteerimiseks ja võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde ning esitasid kokku 12 272,80 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude. R.K kinnitas veelkord, et ei soovi ametisse naasta, põhjendas seda ebakindla olukorraga vallas ja selgitas, et ilma arvete igakuise kontrollimiseta poleks saanud maavalitsusele esitada aruannet. Ingrid Allemann märkis, et vabastamise põhjus ei võimaldanud kaebajal uue töökoha saamiseks edukalt kanditeerida ning lisas, et tekitatud kahju seisneb tervisehäires ja heaolu languses. Lüganuse vallavanem Anne Liinak ütles, et ei nõustu kaebaja nõuetega, kuna tahab teda tööle tagasi. Samas oli ta aga seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest kaebaja süütegu pole üldse uuritud, tal ei olnud eksimusi, mis saanuks kaasa tuua teenistusest vabastamise ja kindlasti polnud tegemist kahju tekitamise või selle ohuga ega ka vääritu teoga. Seejuures ta märkis, et dokumentidel puuduvad allkirjad ka praegu, mis viitab sellele, et endine vallavanem jättis need sihilikult andmata. Maia Normak lisas, et kaebajal polnud varasemaid karistusi, temalt ei võetud seletust ja vallavanem pidi arvete ja orderite mitteesitamisest varem teadlik olema. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusaluse käskkirja kohaselt on R.K Lüganuse Vallavalitsuse pearaamatupidaja ametikohalt vabastatud avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 1, 2, 3 ja § 85 lg. 1 p. 5 alusel. Nimetatud seadusesätted määratlevad distsiplinaarsüütegudena teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täimise, ametiasutusele süülise varalise kahju tekitamise või niisuguse kahju tekkimise ohu süülise loomise ja üldtunnustatud kõlblusnormide, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega vastuolus oleva või ametnikku või ametiasutust diskrediteeriva süülise teo ja kehtestavad üheks ametnikule määratavaks distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise. Avaliku teenistuse seaduse § 87 sätestatu kohaselt tuleb ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldada töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse sätteid. Selle seaduse § 11 lg. 2 kohustab distsiplinaarkaristuse määramise kohta vormistatavasse dokumenti märkima süüteo toimepanemise aja, süüteo kirjelduse ning karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Sama seaduse § 6 lg. 1 ja 2 on sätestatud tähtajad, millede jooksul üldse võib distsiplinaarkaristust määrata. Lisaks kehtivad haldusmenetluses ka üldised põhimõtted, millede kohaselt tuleb kirjalikku haldusakti kirjalikult põhjendada kas haldusaktis endas või selles viidatud eraldi dokumendis. Põhjendustes tuleb ära näidata haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka kõik kaalutlused, millest haldusorgan või ametiisik haldusakti andmisel lähtus. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt ja peab seetõttu vastama kõigile eelnimetatud nõuetele. R.K kohta koostatud käskkirjas on küll olemas viited käskkirja andmise õiguslikule alusele, kuid puudub piisav faktiliste asjaolude kirjeldus ning vähimalgi määral pole ära märgitud, kas üldse ja mida täpselt on vallavanem karistuse määramisel kaalunud. Faktiliste asjaoludena on käskkirjas kirjeldatud ainult avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 1 tunnustele vastavat süütegu, mis lubab ametnikku sama seaduse § 118 lg. 2 kehtestatu kohaselt vabastada ainult siis, kui tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtuistungil esitatud kinnituste kohaselt aga pole R.K varem distsiplinaarkorras karistatud (t.l. 60). Lisaks on osade dokumentide esitamise osas möödas ka karistuse määramise 1 kuuline tähtaeg. Teiste süütegude osas ei selgu, kuidas ja millise konkreetse varalise kahju karistatu vallavalitsusele tekitas või millise kahju tekkimise ohu ta lõi, millise ja kuna sooritatud vääritu teo ta toime pani, kuna ja millistel asjaoludel need süüteod vallavanemale teatavaks said, kas ja kuidas on tuvastatud süü ning millistel põhjustel valiti just see karistusliik. Kuna teenistusest vabastamine on üldse kõige rangem distsiplinaarkaristus, mida saab ametnikule määrata, on selle kohaldamise kohta antud käskkirja vajalik erilise hoolega põhjendada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg. 6 sätestatu kohustab kohut lisaks kaebaja õiguste rikkumise ja vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse tuvastamisele kontrollima kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud direktsiooni piire ja eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti, milline ei sisalda piisavaid faktilisi asjaolusid ega üldse mingeid kaalutlusi, pole kohtul võimalik kontrollida. Mittekontrollitav haldusakt aga on igal juhul õigusvastane ja rikub tema adressaadi õigusi. Kõigest sellest on praegu ametis olev vallavanem ilmselt aru saanud, sest 20.04.2007 välja antud käskkirjas nr. 21-1.1/8 (t.l. 36) on ta leidnud, et ametist vabastamist kaasa toov süütegu puudub ja karistuse tühistanud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg. 1 p. 4 kehtestatu lubab kaebuse menetluse kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamise korral küll lõpetada, kuid ainult juhul, kui kaebuse esitaja huvi selle läbivaatamiseks ei ole põhjendatud. R.K menetluse lõpetamisega ei nõustu ja põhjendab seda nii enda rehabiliteerimise kui ka võimaliku kahju hüvitamise nõudega. Mõlemad põhjendused on 3 igati arvestatavad tuvastamisnõude rahuldamise alused, sest vaieldamatult rikub ilma põhjuseta määratud distsiplinaarkaristus ametniku mainet ja võib teatud asjaoludel kaasa tuua ka kahju tekkimise. Kaebaja ametist vabastamise fakti ja põhjuste ajakirjanduse vahendusel avalikkusele teatavaks tegemise (t.l. 47 ja 48) ja vallavanema 20.04.2007 käskkirjas (t.l. 36) üksikasjalike põhjenduste puudumise tõttu on rehabiliteerimise soovil olemas ka täiesti reaalne alus. Avaliku teenistuse seaduse § 135 lg. 1 ja 2 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnik õigustatud nõudma vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja teenistusest vabastamise aluse muutmist, samuti on tal õigus loobuda ennistamisest ja nõuda hüvituseks oma kuue kuu ametipalka. Antud juhul on Lüganuse vallavanem küll lugenud R.K ametis olevaks, kuid teinud seda ilma temalt kindlat nõusolekut saamata (t.l.60) ja teadmisega, et halduskohtu menetluses on kaebus, kus selle esitaja on väljendanud teenistusse ennistamisest loobumise soovi (t.l. 1-5). Teenistusse ennistamisest loobumise võimaluse on seaduseandja ette näinud selleks, et ebaseaduslikult vallandatud ametnik ei peaks naasma ametiasutusse, kus on teda ebaõigesti koheldud, vastav hüvitis aga kannab talle tekitatud kahjude ja ebamugavuste korvamise eesmärki ja on täiel määral rakendatav ka käesoleva juhtumi lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt on R.K täiendatud nõuded täies ulatuses põhjendatud ja kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 ja avaliku teenistuse seaduse § 160 lg. 4 alusel rahuldamisele. Kuna kaebaja ei soovi enam Lüganuse Vallavalitsuses teenistusse asuda, tuleb tema teenistusest vabastamine õigusvastaseks tunnistada, lugeda ta omal soovil vabastatuks ning mõista hüvitisena välja kuue kuu ametipalk. Hüvitise konkreetse suuruse kindlaksmääramise kohustuse paneb kohus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 3 alusel Lüganuse Vallavalitsusele. Lüganuse vallal tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt hüvitada kaebajale ka õigusabi ja postiteenuse eest tasumisega kantud ja dokumentaalselt tõendatud menetluskulu (t.l. 5357). Seejuures vähendab kohus menetluskulude nimekirjas (t.l. 49) märgitud summa suurust kohtuistungile kulutatud aja osas 45 minuti ulatuses ja tegelikku kohtumenetlusse mittepuutuva kompromisslepingu koostamise osas 1 tunni ulatuses. Seega on põhjendatud õigusabi ulatus 12 tundi ja summa koos käibemaksuga 800 krooni suuruse tunnitasu puhul 11 328 krooni, millele lisandub 33.80 krooni suurune postikulu (51-52). Kuna riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 1 järgi on teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise kaebused riigilõivu tasumisest vabastatud ja sama seadustiku § 11 lg. 1 ja § 15 lg. 1 p. 1 kohaselt saab R.K enammakstud riigilõivu tagasi taotleda, pole mingit alust tema poolt tasutud 80 krooni suurust riigilõivu (t.l. 6 ja 50) välja mõista Lüganuse vallalt. Seega jääb hüvitamisele kuuluva menetluskulu lõplikuks summaks 11 361, 80 krooni. 4 Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 12.06.2008 Riigikohtu määruse alusel, millega otsustati jätta Lüganuse Vallavalitsuse kassatsioonkaebus menetlusse võtmata Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2008 otsusega nr. 3-07-708 otsustati: 1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2.Täiendada Tartu Halduskohtu
5. mai 2007 otsuse punkte 2 ja 3, lugedes R.K teenistusest vabastatuks omal soovil alates 13.03.2007 ning välja mõistes Lüganuse vallalt R.K kasuks kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, millest on maha arvatud väljamakstud töötasu 7141.50 krooni. 3.Muus osas jätta Tartu Halduskohtu
6. mai 2007 otsus muutmata. 4.Välja mõista Lüganuse vallalt R.K kasuks menetluskulud 6726 krooni (kuus tuhat seitsesada kakskümmend kuus krooni). Raili Randlane Kohtunik 5