3-08-581/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2008, Jõhvi 3-08-581 J.S kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada J.S kaebus. 2.Kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust teostama kõik xx asuva ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud hiljemalt kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 3.Mõista Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt J.S kasuks 2440 (kahe tuhande neljasaja neljakümne) krooni suurune menetluskulu. 4.Narva-Linnavalitsuse võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 12.08.1999 esitas J.S avalduse xx asuva maa ostueesõigusega erastamiseks (t.l. 33). 27.10.1999 korraldusega nr. 281 (t.l. 34) määras Narva-Jõesuu Linnavalitsus xx ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 720 m
2. Tartu Halduskohtus 29.06.2007 koostatud ja 08.09.2007 jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-07-237 (t.l. 4-7) tunnistati J.S õigust xx asuva maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. 26.03.2008 esitas J.S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-2) ning palus et NarvaJõesuu Linnavalitsust kohustataks xx asuva ehitise teenindusmaad ostueesõigusega erastama. Kaebaja väidete kohaselt tegi ta 20.02.2008 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele järelepärimise haldusasjas nr. 3-07-237 jõustunud kohtuotsuse täitmise kohta ja sai 10.03.2008 vastuseks teate, et 10.01.2008 on algatatud ehitise sundvõõrandamise protsess. Kaebaja leidis, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus on tegevusetu ja rikub tema õigust saada maa omanikuks maareformi seaduse alusel ning lisas, et sundvõõrandamise protsessi algatamine on vastuolus kinnisasja sundvõõrandamise 1 seadusega ega ole ostueesõigusega erastamise toimingute mittesooritamise õiguslikuks aluseks. Jõhvi kohtumajja 06.05.2008 edastatud täiendavas seletuses (t.l. 25-26) märkis J.S, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus pole teda sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest teavitanud ning on sellega rikkunud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 10 lg. 3 ja haldusmenetluse seaduse §
3. Veel viitas ta maareformi seaduse § 22 2 lg. 1 tulenevale kohaliku omavalitsuse kohustusele sooritada maa erastamise eeltoimingud ja „Maa ostueesõigusega erastamise korras“ sisalduvale eeltoimingute loetelule. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l.14-16) paluti kaebus rahuldamata jätta ning märgiti, et 27.10.1999 vastu võetud korraldus on jõus ja seega pole kaebajat ostueesõigusega erastamise õigusest ilma jäetud. Samas märgiti aga ka, et tegemist on muinsuskaitse all olevas pargis asuva ehitisega ja sundvõõrandamise menetlus algatati eesmärgiga see likvideerida. Vastuses leiti, et linnavalitsust ei saa kohustada maa ostueesõigusega erastamiseks, kuna erastamise korraldajaks on Ida-Viru Maavalitsus ning lisati, et erastamistoiminguid on võimalik läbi viia juhul, kui sundvõõrandamise taotlus jääb rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Maa ostueesõigusega erastamise alused ja kord on kehtestatud maareformi seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. J.S õigus erastada ostueesõigusega xx asuv maaüksus tuvastati Tartu Halduskohtu kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-07-237 (t.l. 4-7). Kuna kohtuotsus on jõustunud ja Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistab oma vastuses (t.l. 14-15) kaebaja õigust maad ostueesõigusega erastada, puudub kohtul vajadus arutleda selle õiguse olemasolu üle. Maareformi seaduse § 222 lg. 1 kohaselt korraldab maa erastamist küll maavanem, kuid samas sättes on sõnaselgelt kehtestatud ka see, et seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud maa erastamise eeltoimingud tuleb teha kohalikul omavalitsusel. Linnavalitsuse täpsed kohustused maa ostueesõigusega erastamisel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ punktides 13 kuni
4. Kehtestatust tuleneb muuhulgas, et linnavalitsusel tuleb avada maa ostueesõigusega erastamise toimik, määrata kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurus, piirid ja sihtotstarve, selgitada välja erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused, tellida katastriüksuse moodustamise toimik ja edastada see maakatastri pidajale registreerimiseks, võtta vastu maa ostueesõigusega erastamise olulisi tingimusi fikseeriv otsus ja esitada ostueesõigusega erastamise toimik erastamise korraldajale. Kõige sellega hakkama saamiseks on linnavalitsusele antud kolm kuud arvates maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisest ning see tähtaeg saab pikeneda üksnes juhul, kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel. J.S esitas maa ostueesõigusega erastamise avalduse 12.08.1999 (t.l. 33), Tartu Halduskohtu kohtuotsus, milles leiti, et õigusaktidest tulenevad põhjused maa ostueesõigusega erastamisest keelduda puuduvad ja tunnistati tema õigust xx ehitise juurde maad ostueesõigusega erastada jõustus 08.09.2007 (t.l. 7). Seega on maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpetamise tähtaeg käesolevaks ajaks juba ammu möödunud. Ühegi temast mitteoleneva viivituse põhjuse olemasolu pole Narva-Jõesuu Linnavalitsus halduskohtule aga väitnud ega tõendanud. Asjaolu, et 10.01.2008 on ta esitanud siseministrile taotluse xx asuva ehitise sundvõõrandamiseks (t.l. 10), ei ole asjakohane ega piisav alus jätta maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud tegemata. Seda eelkõige seetõttu, et maareformi seadus ei näe vastavat võimalust ette. Lisaks esitati taotlus linnavalitsuse enda algatusel ja alles siis, kui eeltoimingute tegemiseks antud kolme kuu pikkune tähtaeg oli juba möödas. Tähendust omab ka see, et Siseministeerium on taotluse 18.02.2008 koostatud kirjaga nr. 7.2-95/339 (t.l. 20) tagasi lükanud, sest see ei sisalda kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 11 lg. 1 p. 5 ja lg. 2 p. 3 kohaseid põhjendusi ja lisasid. Narva-Jõesuu Linnavalitsus pole kohtule väitnud ega 2 tõendanud seaduse nõuetele vastava taotluse esitamist ja seda ei kinnita ka Siseministeeriumi kodulehel avalikuks kasutamiseks kättesaadav dokumendiregister, mille kanded viitavad hoopis sellele, et eelnimetatud kirja väljastamisega on taotlus lõpuni käsitletud. Eeltoodust tulenevalt on J.S kaebus põhjendatud, sest Narva-Jõesuu Linnavalitsus on ilma selleks õiguslikku alust omamata viivitanud tema avalduse lahendamiseks vajalike maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel. Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg. 7 kohaselt ei ole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega, seega saab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 2 alusel rahuldada vaatamata asjaolule, et kaebaja pole oma nõude sõnastamisel teinud vahet erastamisele ja selleks vajalike eeltoimingute tegemisele kohustamise vahel. Narva-Jõesuu Linnavalitsust tuleb kohustada need sooritama ning seaduseandja poolt ettenähtud kolm kuud on selleks otstarbeks igati piisav ja mõistlik tähtaeg. Kaebuse esitamisel tasuti kaebaja nimel Rahandusministeeriumi vastavale kontole 80 krooni suurune riigilõiv (t.l. 3). OÜ Imerge Grupp OÜ sularahaarve nr. 2008112 (t.l. 31) kinnitab 2360 krooni suurust kulu õigusabiteenusele. Seega tuleb Narva-Jõesuu Linnavalitsusel hüvitada halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt J.S-le kokku 2440 krooni suurune menetluskulu, tema enda võimalikud kulud jäävad sama sätte alusel hüvitamata. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 20.06.2008 Raili Randlane Kohtunik 3