2-05-18120/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. detsember 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-18120 (endine number 2/254-24707/05) Tsiviilasi NL(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi SL(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2007.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Igor Bulgakov Kostja SL Kostja lepinguline esindaja Irina Kadõševitš Tõlk Margarita Krestinova RESOLUTSIOON
3. Hagi abielu lahutamiseks rahuldada. 1.1 Lahutada NL ja SL vahel XXX Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX 1.2 Jätta SLle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks T.
4. Hagi ühisvara jagamiseks rahuldada järgmiselt: 2.1 Jätta Tallinnas, XXX asuv korteriomand nr 3 SL omandisse ja kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX omanikuna SL (isikukood XXX). 2.2 Jätta Tallinnas, Tallinnas, XXX asuva korteriomand nr 75 SL omandisse. 2.3 Jätta elamumaa XXX külas Harju Maakonnas NL omandisse. 2.4 Jätta sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX NL omandisse. 2.5 Välja mõista NL rahaline hüvitis 202 150 krooni SL kasuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Asjaolud 14.10.2005 esitas NL hagi SL vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Poolte abielu sõlmiti XXX, abielust on sündinud XXX poeg A. Poolte faktilised abielusuhted lõppesid kaks aastat enne hagi esitamist ja pooled elavad eraldi. Poeg elab kostja juures ning hageja maksab Tallinna Linnakohtu 03.12.2004 otsuse alusel elatist. Abielu lahutamise võimatuse Perekonnaseisuameti kaudu tingis asjaolu, et pooltel on eriarvamus ühisvara jagamises. Ühisvara palub hageja jagada järgmiselt: jätta kostja omandisse korteriomand XXX ja XXX kogumaksumusega 1 400 000 krooni ning hageja omandisse korteriomand XXX ja suvila XXX külas XXX vallas kogumaksumusega 1 400 000 krooni. Kostja vastuväited 09.01.2006 vastas kostja, et tunnistab hagi osaliselt. Abielulahutuse nõuet tunnistab kostja täies ulatuses. Samas kuulub ühisvara hulka rida vallasasju, mis kuuluvad samuti jagamisele. Tõele ei vasta hagiavalduses märgitud vara maksumus. 17.02.2006 täiendas kostja vastust ja tõi esile rida vallasasju, mis täiendavalt kuuluvad ühisvara hulka. Samuti esitas kostja oma nägemuse vara maksumusest. Teiste hulgas tõi kostja esile ühisvara hulka kuuluva Garaažiühistu XXX osaku hageja nimele väärtusega 100 000 krooni. Täiendavad seisukohad esitas kostja ka 18.08.
5. Kohtu põhjendused Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr 1915 (tl 7). Poolte abielust on XXX sündinud poeg A (t lk 13), kes on käesoleval ajal täisealine. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled on abielulahutamise osas ühel meelel. Seetõttu leiab kohus, et abielu kuulub lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le
6. Kostja soovis abielu lahutamisel abielueelset nime T. PKS § 18 lg-te 3 ja 5 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Pooled soovivad jagada järgmist ühisvara: korteriomandid XXX, XXX, XXX, kinnistu XXX külas XXX vallas, sõiduauto XXX ja XXX, liikmemaks XXX GARAAžIÜHISTUS. Rohkem ühisvara käesolevas kohtumenetluses pooled jagada ei soovi. Vastavalt PKS § 14 lg 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. Pooled on ühel meelel, et abielusuhted lõppesid 2003a augustis. Seega määrab kohus ühisvara koosseisu kindlaks selle aja seisuga. Ühisvara väärtuse määrab kohus kindlaks otsuse tegemise aja seisuga. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on hageja kantud Tallinnas, XXX asuva korteriomandi nr 3 omanikuna kinnistusraamatusse (t lk 8). AS VK eksperthinnangust nr 19206 nähtub, et nimetatud korterioamandi turuväärtuseks on hindamise hetkel, s.o 27.10.2006 – 900 000 krooni (t lk 67-78). Pooled on nõus, et antud korteriomandi väärtus on 900 000 krooni ning see jääb kostjale. Kohus nii ka määrab. Kuivõrd kohus jätab korteriomandi kostja omandisse, tuleb vastav kanne ka kinnistusraamatus teha. 2 Kostja on kantud Tallinnas, XXX asuva korteriomandi nr 75 omanikuna kinnistusraamatusse (t lk 10), AS VK eksperthinnangust nr 19406 nähtub, et nimetatud korterioamandi turuväärtuseks on hindamise hetkel, s.o 31.10.2006 – 815 000 krooni (t lk 91-102). Pooled on üksmeelel, et antud korteriomandi väärtus on 815 000 krooni ja see jääb kostjale. Kohus nii ka määrab. Kinnistusraamatust nähtub, et hageja on kantud Harju Maakonnas XXX vallas XXX külas asuva elamumaa omanikuna kinnistusraamatusse (t lk 9). AS VK eksperthinnangust nr 193-06 nähtub, et nimetatud korterioamandi turuväärtuseks on hindamise hetkel, s.o 31.10.2006 – 870 000 krooni (t lk 79-90). Kohus on antud kinnistu turuhinna määramiseks korraldanud kordusekspertiisi. Vastavalt AS PK eksperthinnangule nr 070207-11023-401 on nimetatud kinnistu turuväärtuseks 900 000 krooni (t lk 155-171). Kostja on omalt poolt esitanud ka 04.09.2007 ekspertarvamuse 1860907TH, mille on koostanud AS RK Vahenduse hindamisosakonna juhataja MT ja hindaja TH ning mille kohaselt on kinnistu turuväärtus 1 100 000 krooni (t lk 188-193). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 2 alusel arvestab kohus seda tõendit kui dokumentaalset tõendit. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja leiab, et antud kinnistu väärtus on 870 000 krooni, kostja leiab, et kinnistu väärtus on 1 100 000 krooni. Kohus, hinnates tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub järgmisele seisukohale. Kohtul ei ole alust kahelda hinnangute andmise õigsuses ning eksperdiarvamuse aluseks olevate tähtsust omavate materjalide arvestamises. Antud küsimuses on läbi viidud 2 ekspertiisi, mis on jõudnud ligilähedasele seisukohale. Seetõttu osutab tõendite kogum, et antud kinnistu hind 870 000 – 900 000 krooni, mitte aga 1 100 000 krooni. Kohus määrab elamumaa hinnaks 900 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistu jääb hageja omandisse. Hageja on kantud Tallinnas, Pärnu mnt 453A asuva korteriomandi nr 27 omanikuna kinnistusraamatusse (t lk 11). AS VK eksperthinnangust nr 196-06 nähtub, et nimetatud korterioamandi turuväärtuseks on hindamise hetkel, s.o 30.10.2006 – 1 215 000 krooni (t lk 113-124). Pooled paluvad korteriomandi jätta hageja omandisse ning on nõus vara väärtusega 1 215 000 krooni. Kohus nii ka otsustab. Poolte vahel on vaidlus, kas liikmemaks XXX GARAAžIÜHISTUS kuulub ühisvara hulka või mitte. Garaažiühistu XXX tõendist nähtub, et hageja kui garaažiühistu liikme valduses on garaažiboks nr 220 (t lk 25). Garaažiühistu XXX 10.04.2006 tõendist nähtub, et hageja vend A L on garaažiühistu liige ning garaažiboksi nr 220 kasutaja alates 30.01.2006 ning enne seda oli garaažiühistu liige alates 24.05.1999-07.08.
7. Garaaž ja erastatud maa on garaažiühistu omand. Osa hindamist rahalises väärtuses teostatud ei ole (t lk 32). Harju Maakohtu 06.07.2007 määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-06-35904 on kohus kinnitanud kompromissi, mille kohaselt NL vormistab A L nimele liikmelisuse garaažiühistus XXX ilma selle eest tasu saamata (t lk 181-182). Kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja on teostanud igakuulisi makseid summas 150 krooni „XXX“ alates 16.10.2005 kuni 16.03.2006 (t lk 4448). AS VK eksperthinnangust nr 195-06 nähtub, et nimetatud garaažiühistu XXX osaku turuväärtuseks on hindamise hetkel, s.o 31.10.2006 – 95 000 krooni (t lk 103-112). Hageja on seisukohal, et liikmemaks garaažiühistus ei ole poolte ühisvara, kostja leiab, et tegemist on ühisvaraga. Kohus määrab ühisvara koosseisu kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga. Abielusuhted lõppesid 2003a augustis. Garaažiühistu XXX tõendist nähtub, et sellel ajal oli ühistu liige A L. Liikmelisus võõrandati hagejalt tema vennale 07.08.2000, millal käesoleva vaidluse pooled olid abielusuhetes. Seetõttu ei saa kohus pidada garaažiühistu liikmemaksu ühisvaraks. Kohus lükkab kõrvale Garaažiühistu XXX tõendi (t lk 25), kuna liikmelisuse küsimus on tõusetunud XXX, mitte XXX garaažiühistus, nimetatud tõendile on 3 alla kirjutanud AM, kuigi registriandmete kohaselt on XXX GARAAžIÜHISTU juhatuse liige VM ning samuti on tõend ebatäpne kuivõrd ei ole märgitud aega, millal tõend on antud ning millise aja kohta väide, et hageja on garaažiühistu liige, käib. Kostja poolt 150 krooniste maksete tegemine XXX GARAAžIHISTULE ei muuda hagejat ühistu liikmeks. Kohus jätab liikmemaksu ühisvara hulgast välja. Hageja on sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXXomanik (t lk 12). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse XXX vastusest järelepäringule nr XXX nähtub, et hageja on sõiduauto XXXregistreerimismärgiga nr XXXomanik alates XXXja sõiduauto XXXregistreerimismärgiga nr XXXomanik alates XXX(t lk 41). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse XXX päringu vastusest nr XXX nähtub, et hagejale kuulunud sõiduki XXX registreerimismärgiga nr XXX osas on XXX teostatud omanikuvahetus (t lk 65). Kostja peab mõlemat sõiduautot ühisvaraks, hageja peab ühisvaraks vaid sõiduautot XXX. Kohus nõustub kostja positsiooniga kuna sõiduauto XXX on võõrandatud pärast abielusuhete lõppemist, s.o abielusuhete lõppemise ajal oli antud vara olemas ja kuivõrd on see vara omandatud abielu jooksul, tuleb seda vara pidada ühisvaraks. Hageja hindab sõiduauto XXX väärtuseks 4 300 krooni ja XXX turuväärtus puudub. Kostja leiab, et sõiduautode maksumus on vastavalt 15 000 krooni ja 20 000 krooni. OÜ AG poolt 29.10.2007 teostatud eksperthinnangutest A7-0658 ja A7-0659 nähtub, et sõiduauto XXX turuväärtus on 29.10.2007 4 300 krooni ja sõiduautol XXX turuväärtus puudub (t lk 200). Sõidukite väärtuse hindamisel nõustub kohus hagejaga kuna hageja on oma hinnagu tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid. Kohus määrab sõiduauto XXX väärtuseks 4 300 krooni. Pooltel puudub vaidlus, et see sõiduauto tuleb jätta hageja omandisse. Sõiduauto XXX puhul ei ole võimalik enam rääkida omandiküsimustest kuna sõiduk ei kuulu enam kummagi abikaasa omandisse. Selle sõiduki puhul saab rääkida vaid ühisvara hulka kuuluva asja väärtusest võõrandamise hetkel. Nimetatud fakti kohta tõendid puuduvad. Tõend on esitatud selle kohta, et käesoleval ajal ei ole sõidukil enam turuväärtust. Kohus peab võimalikuks aga arvestada ka selle tõendiga kuivõrd selles tõendis on märgitud, et nimetatud sõiduauto oli viimati ekspluatatsioonis aastal
8. Seetõttu on põhjust arvata, et ka selle võõrandamise hetkel puudus sõidukil turuväärtus. Vastupidine on tõendamata. Kohus määrab sõiduauto XXX väärtuseks 0 krooni. Kokku on kohus tuvastanud ühisvara summas 3 834 300 krooni. PKS § 19 lg 1 alusel jagatakse ühisvara võrdselt. Sama paragrahvi
9. lõige sätestab ühisvara võrdse jagamise põhimõtte erandid: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Hageja palub kõrvale kalduda võrdse jagamise põhimõttest XXX ja XXX asuvate korteriomandite suhtes. Need korteriomandid erastasid poolte vanemad ja sisuliselt kinkisid need pooltele. Kinkimine jäi aga nõuetekohaselt vormistamata. Kuna aga pooled ei soetanud vahendeid nimetatud korterite soetamiseks, ei peaks kohus kompensatsiooni nende korteriomandite eest välja mõistma. Kostja palub ühisvara jagada võrdsuse põhimõttest lähtudes. Kohus nõustub kostjaga kuna hageja väited on tõendamata ega kvalifitseeru PKS § 4 19 lg 2 järgi. Kohus jagab ühisvara võrdsuse põhimõttest lähtudes. Poolte vanemate tegevus enne poolte ühisvara tekkimist ei võta poolelt õigust võrsele osale ühisvarast. Seega on ühel poolel õigus ühisvarale summas 1 917 150 krooni. Hagejale jääb vara väärtusega 2 119 300 krooni ja kostjale 1 715 000 krooni. Seega peab hageja kostjale tasuma hüvitiseks 202 150 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Antud hagi on esitatud mõlema poole huvides, kohus on nõustunud või ümber lükanud mõlema poole seisukohti. Seetõttu peab kohus õigeks jätta kohtukulud TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) järgi mõlema poole enda kanda. Meelis Eerik Kohtunik 5