) § 316 lg 1 alusel. Ülesütlemisavalduses palus hageja Tallinnas XXX asuva eluruumi tagastada hiljemalt 20.03.2003.a. Kuni 30.06.2002.a kehtinud elamuseaduse § 28 lg 1 kohaselt kohustus üürilepingu järgi eluruumi üürileandja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustus kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Kuni 15.07.1998.a kehtinud elamuseaduse § 37 lg 2 redaktsiooni kohaselt peab üürnik lisaks üürile eluruumi kasutamise eest tasuma kommunaalja muude talle osutatavate teenuste eest. Alates 16.07.1998.a kuni 30.06.2002.a kehtinud elamuseaduse § 37 lg 2 redaktsiooni kohaselt kuuluvad üüri sisse arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud kulud, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta: kulud üürilepingu esemeks olevate ruumide ning nende pindala osatähtsusele vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks (sh renoveerimiseks), samuti kulud vastava hoone ümbruse osa hoolduseks, tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest ja kasum, kui üürilepingus ei sätestata teisiti. Kasum võib moodustada kuni 10 protsenti üürist. Üüri arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Alates 16.07.1998.a kuni 30.06.2002.a kehtinud elamuseaduse § 37 lg 3 kohaselt peab üürnik lisaks üürile eluruumi kasutamise eest tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama nimetatud kulusid tõendavate arvetega tutvumise. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kokku 63 583,50 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt nõutakse 01.04.2004.a esitatud hagiavalduses perioodil 01.01.1996.a kuni 01.04.2001.a tekkinud võlga. Võlakaardi väljavõttest ilmneb, et nimetatud ajavahemikul on kostjalt nõutud üüri ja tasu komunaalteenuste eest kokku 39 731,95 krooni ning kostja on tasunud 14 754,25 krooni. Seega on kostja võlgnevus 24 977,70 krooni. Hageja palus välja mõista 24 977 krooni. Hageja selgituste kohaselt nõuti üüri nimetatud perioodil üüri piirmäära järgi. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 17.03.1995.a määrusest nr 15 ja Tallinna Linnavolikogu 12.11.1998.a määrusest nr 36 oli nimetatud ajal üüri piirmääraks 8 krooni ühe ruutmeetri kohta kuus. Asja materjalidest nähtuvalt nõutakse 03.10.2003.a esitatud hagiavalduses ja selle täiendustes 2001.a maist kuni 07.06.2005.a tekkinud võlga. Hageja esindaja selgituste kohaselt ei ole kostjalt alates 01.05.2001.a üüri nõutud, on üksnes nõutud tasu kommunaalteenuste eest. Asja materjalidest nähtuvalt on ajavahemikul 20.05.2001.a – 15.02.2004.a osutatud kostjale teenuseid 28 069,90 krooni eest. Kostja on selle eest tasunud 3080 krooni. Seega võlgneb nimetatud ajavahemiku eest kostja hagejale 24 989,90 krooni, kusjuures kostja võlg alates 3 20.05.2001.a kuni üürilepingu lõppemiseni 20.03.2003.a on 15 927,20 krooni ning üürilepingu lõppemisest kuni 15.02.2004.a on 9062,70 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja on tasunud osaliselt üüri ja muude temale osutatud teenuste eest, siis on kostja sellega tunnistanud kohustust tasuda üüri selle piirmäära järgi, samuti temale osutatud teenuste eest. Kostja väited, et ta ei ole arveid saanud, on paljasõnalised, kuna ta on osaliselt hagejale tasunud. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et tema korteris puudub vesi. Tõendeid ei ole ka esitatud selle kohta, et kostja oleks oma kuludega teinud remonditöid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus ajavahemikul 01.01.1996.a - 01.04.2001.a osutatud teenuste eest ning samal ajavahemikul tekkinud üürivõlg kokku summas 24 977 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus ajavahemikul 20.05.2001.a kuni üürilepingu lõppemiseni 20.03.2003.a osutatud teenuste eest summas 15 927,20 krooni. Võlgnevus summas 9062,70 krooni, mis tekkis üürilepingu lõppemisest kuni 15.02.2004.a osutatud teenuste eest, tuleb välja mõista
alusel.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et kuna kostja õigusvastaselt ei vabastanud pärast üürilepingu lõppemist eluruumi ning tarbis osutatud teenuseid, siis tuleb tal nende maksumus hagejale hüvitada. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista ajavahemikul 2004.a märts kuni 07.06.2005.a osutatud teenuse eest 13 616,60 krooni ei ole põhjendatud. Ainuüksi hageja väide, et ta on kandnud sellel ajavahemikul tulenevalt kostja poolt korteri kasutamisest täiendavaid kulusid summas 13 616,60 krooni, ei saa olla nõude rahuldamise aluseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid osutatud teenuste igakuise maksumuse kohta. Seega kuulub hageja nõue võla väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 49 966,90 krooni.
lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Vastavalt
lg 1 p 3 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Asja materjalidest nähtuvalt oli üürilepingu ülesütlemise ajal täidetud mõlemad ülalmärgitud tingimused. Seega on üürilepingu ülesütlemine olnud seaduslik.
lg 1 esimene lause sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna üürileping on lõppenud ning kostja ei ole üüritud asja hagejale tagastanud, siis on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat tagastama üüritud asi. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud 4 ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb kostjalt hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks välja mõista 3560 krooni. Kostja kutsuti osadele istungitele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks on hageja tasunud riigilõivu. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb kostjalt hagejale nimetatud riigilõivu katteks välja mõista 600 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 4160 krooni. Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.