Tsiviilasi nr: 2-08-14109 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-14109 Tsiviilasi ÜR hagi TLja JB vastu asjaolude tuvastamise nõudes. Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised Hageja ÜR(isikukood XXX, elukoht XXX); kostjad: Tallinna JB(elukoht XXX). Menetluse liik Linnavalitsus (XXX); Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Keelduda, ÜR hagi Tallinna Linnavalitsuse ja JB vastu asjaolude tuvastamise nõudes, menetlusse võtmisest ja tagastada see koos lisadega.
- Jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Esitatud asjaolud ÜR esitas 15.04.2008.a Harju Maakohtule hagi TL ja JB vastu asjaolude tuvastamise nõudes ja hagi tagamise taotluse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuivõrd hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ÜRsoovib tuvastada asjaolusid, millede rikkumine on toimunud halduskohtumenetluses, samuti asjaolusid, et haldusakt anti välja õigusvastaselt, keeldub kohus nimetatud nõuet menetlemast. 1
(2)Tsiviilasi nr: 2-08-14109 Hageja on palunud tuvastada järgmised asjaolud, et:
- MR esitas Tallinna Linnavara Ametile dokumendid korteri asukoha õige aadressi kohta;
- Tallinna Kesklinna Valitsus erastas avaldatud korteri, XXX, ennem kui MR avaldus ÕVVTK linnakomisjonis lahendatud oli;
- 28.01.1999.a. toimus ÜR ja JB vahel korteri edasise kuuluvuse üle läbirääkimised;
- Milvi Raasmanni omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise ÕVVTK linnakomitee otsuse tühistamine toimus võltsitud arhiividokumentide ja kuritegeliku pettusskeemi toel haldusmenetluses;
- k/ü „P “ juhatuse protokollideraamatu lk-l 25 olev kanne on kirjutatud kahe juhatuse liikme osalusel;
- k/ü „P “ 09.11.1940.a. juhatuse protokolli nr 19 p 4 on teadlikult kirjutatud fiktiivsena;
- major AS liikmeosamaks on peale tema surma ülekantud uue ühingu liikme osamaksu arvele;
- 1942.a. juhatuse otsusele juurde kirjutatud kolmas koosolekust osavõtja;
- k/ü „P “ kontoriraamatutes puuduvad sissekanded, mis tõendaksid, et AS on oma ühingu liikmeõigused üleandnud ühingu liikmele HT. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kuivõrd hageja poolt esitatud nõue ei ole eraõigussuhtest tulenev nõue, ei kuulu nimetatud ka lahendamisele tsiviilkohtus. Eesmärk, mida hageja soovib saavutada, on suunatud haldusakti tühistamisele või haldusmenetluse raames teatud küsimuste uuesti läbivaatamisele, samuti sellele, et halduskohtumenetlus viidi läbi ebaõigesti. Eeldusel, et hageja vastavad eesmärgid edukalt saavutab, võiks kõne alla tulla teatud nõuete maksmapanemine üldkohtus. Hageja võib kaaluda käesolevas menetluses esitatud nõuete esitamist halduskohtusse. Kohus peab vajalikuks märkida veel seda, et tsiviilkohtumenetluses võib esitada tuvastushagi üksnes kohase õigusliku huvi olemasolu korral. Käesoleva asja raames soovib hageja tuvastada tervet rida asjaolusid, mis võivad osutuda vajalikuks haldusakti või halduskohtu otsuse muutmiseks, tühistamiseks, ümbervaatamiseks vms. Tsiviilkohtusse pöördumine saab kõne alla tulla alles peale seda, kui hageja on saavutanud kehtiva haldusakti andmise, mille raames tunnistatakse hageja omandireformi õigustatud subjektiks. Kuivõrd hetkel seda ei ole, siis ei ole hagejal kohast õiguslikku huvi, mis on tuvastushagi tsiviilkohtusse esitamise vältimatuks eelduseks. Ka sellel põhjusel tuleb käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kohus peab vajalikuks märkida, et hilisemalt tsiviilkohtu poolte pöördumisel, võib kõne alla tulla hagi perspektiivikus. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus märgib, et hilisema võimaliku tsiviilkohtusse pöördumise korral tuleb esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastav hagiavaldus, milles oleks selgesti väljendatud hagi ese (nõue või nõuded) ja selgesti väljendatud hagi alus (asjaolud, millele hageja tugineb ning mis tingivad hagi rahuldamise), menetlusosaliste puhul tuleb märkida ka nende isikukoodid või registrikoodid, määrata tuleb hagihind iga nõude kohta, selle pealt tuleb tasuda riigilõiv, hagiavaldusele tuleb lisada tõendid, millega hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada soovib jne. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis ei lahendata ka hagi tagamise taotlust. Kaupo Paal Kohtunik 2
(2)