← Eesti

2-08-17244/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-17244 Tsiviilasi K K hagi K K vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxx-xx xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Heldin Vahtra (elukoht xxxxxx xxx xxx-xx xxxxx xxxxxxx). Kostja K K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2008.a. RESOLUTSIOON Välja mõista KKlt KK kasuks alates hagi esitamisest s.o. 01.jaanuarist 2008 igakuiselt kolm tuhat kuussada kolmkümmend

(3630)krooni elatusraha tütar R K (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus K K kanda jätta hageja menetluskulud. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord 2 Kui kostjal oli kohtuistungile tulemata jätmiseks mõjuv põhjus, siis on tal TsMS § 415 lg 2 kohaselt õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast, esitada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) avaldus menetluse taastamiseks s.o kaja. Asjaolud ja kohtu seisukoht Hagist nähtub, et pooltel on ühine laps- xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. sündinud tütar R K. Poolte abielu on lahutatud Tallinna Linnakohtu
  1. märtsi
  2. aasta otsusega, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja ka elatis tütre ülalpidamiseks
  3. maist 1994 ¼ osas kostja sissetulekust, kuid mitte väiksemas kui 1/6 osas minimaalpalgast. Seega on hetkel elatise suuruseks vähemalt 1087 krooni. Hageja väitel kulub lapsele ühes kuus 6050 krooni, millest 1200 krooni eluasemekulud, 2000 krooni kulutused toidule, 200 krooni kulutused transpordile, 100 krooni sidekulud, 100 krooni kulutused tervishoiule, 200 krooni kulutused hügieenitarvetele, 50 krooni kulutused koolikohustuste täitmisele, 700 krooni kulutused riietele ja jalanõudele, 400 krooni kulutused trennile, 600 krooni kulutused ekskurssioonidele ja laagritele ning 500 krooni muudele üritustele. Hageja kasvatab lisaks poolte ühisele lapsele ka teist tütart, kes on raske puudega. Hageja sissetulekuteks on töötasu ca 4000 krooni kuus, lastetoetus 600 krooni kuus ja teise lapse invaliidsustoetus 1260 krooni kuus. Eeltoodu alusel palub hageja elatist suurendada ja kostjalt välja mõista elatise summas 3630 krooni
  4. jaanuarist
  5. Kostja ei ole kohtuistungile tulnud ega hagile vastanud. Hagiavaldus ja kohtukutse on kostja aadressil vastu võetud 20.mail 2008.a. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et antud juhul on küllaldane alus teha tagaseljaotsus vastavalt TsMS § 410 ja hagi rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja soovib elatist 3630 krooni kuus lapse kohta. Kuna kostja seisukoht hagi kohta puudub, siis ei ole kohtul alust määrata elatist teistsuguses summas. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui kohustatud isik ei ole selle aja sees lapse ülalpidamisest osa võtnud. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.jaanuarist 2008.a. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohust tagaseljaotsuse omal algatusele viivitamatult täidetavaks. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.