Obsah (7)

§ 468§ 630§ 442§ 444§ 367§ 173§ 168

2-07-23118 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2008. a, Tartu Tsiviilasja number 2-07-231

§ 468lõike 1 punkti 1 alusel viivitamatult täitmisele.

Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulud Menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

1. juunil
2. a esitas AS Hansapank Tartu Maakohtusse hagi X vastu
3. jaanuaril
4. a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-007390-EG alusel tekkinud võlgnevuse ning
5. aprillil
6. a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr 06-049240-VL alusel tekkinud võlgnevuse nõudes.
7. juuni
8. a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 8046,46 krooni, mille väljamõistmist hageja taotleb. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis põhiosa võlgnevuselt alates
9. juunist
10. a kuni põhinõuete täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagi esitamisel on
11. mail
12. a tasutud riigilõivu 2000 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja esitas
13. detsembril
14. a kohtule vastuse, milles teavitas kohut sellest, et ta on nõus võlgnevust tasuma, kuid soovib maksegraafikut, olles võimeline igakuiselt maksma 500-1000 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud.

§ 444

lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 402 ning

§ 367

, rahuldab kohus AS Hansapank hagi X vastu võlgnevuse 8046,46 krooni ja viiviste nõudes. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks. Samas nähtub asja materjalidest, et hageja on

1. märtsi
2. a teatises lepingu ülesütlemise kohta teinud kostjale ettepaneku võlgnetavate summade tasumiseks (tl 24), mida kostja aga vabatahtlikult teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud kannab kostja. Kohtunik