lõike 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kui väita, et ATS § 120 on kehtetu algusest peale, siis tulenevalt
lõikest 5 omavad õiguslikku kaitset vaid need, kes vabastati viimase kolme aasta jooksul. Seega diskrimineeritakse jätkuvalt neid endisi ametnikke, kes vabastati enne
lõike 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada halduskohtusse kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. A.Paabut on kaebuse maavanema korralduse õigusvastasuse kindlaks tegemiseks esitanud seda tähtaega järgides, seega on kaebus tähtaegne ja lubatav. Põhiseaduse § 152 lg 2 sätestab, et Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Põhiseadus jätab aga lahtiseks selle, kas seadus tunnistatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras kehtetuks ex tunc (algusest peale) või ex nunc (tuleviku jaoks) ehk kas tagasiulatuvalt või edasiulatuvalt. Esimesel juhul ei omanda õigusakt õigusjõudu, seda pole de jure kunagi olemas olnud, teisel juhul lakkab algselt õigusjõu omandanud õigusakt kehtimast kohtuotsuse jõustumisest alates. Põhiseaduse § 149 lg 4 järgi kehtestab kohtumenetluse korra seadus. Kohtumenetluse kord hõlmab ka kohtuotsuste jõustumise korda. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 58 lg 2 kohaselt jõustub otsus selle kuulutamisest. Riigikohus on varasemates otsustes rõhutanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjades tehtud otsustel pole tagasiulatuvat jõudu (otsused nr 3-4-1-5-00; 3-4-1-10-00; 3-4-1-8-02, 3-3-1-59-03). Nii on Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr 3-3-1-64-04 märkinud selgelt, et põhiseadusevastaseks tunnistatud üldaktid ja neile tuginevad üksikaktid pole põhiseadusevastasuse tõttu tühised, s.o kehtetud algusest peale. Kuid Riigikohtu halduskolleegium on oma 19.06.2007 otsuses nr 3-3-2-107 antud seisukohta muutnud ja seda tulenevalt 1.01.2006 jõustunud TsMS § 702 lg 2 p 7, mille järgi on kohtulahendi teistmise aluseks ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti võis selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas.
lg 2 (kehtib alates 01.09.2006) sätestab, et halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks on tsiviilkohtumenetluses sätestatud teistmise alused. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 19.06.2007 otsuses seisukohale , et kohtulahendite teistmise võimaluse andmisega on seaduseandja selgelt rõhutanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsusel võib olla tagasiulatuv jõud. Teistmine oleks mõeldamatu, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsusel oleks vaid ex nunc toime. Seega ei saa kategooriliselt väita, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjades tehtud otsustel ei saaks olla tagasiulatuvat jõudu. Kui varasemat kohtulahendit saab teistida põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse alusel, ning mis tähendab, et sellisel kohtuotsusel on tagasiulatuva jõud varem tehtud kohtulahenditele, siis saab samal alusel vaidlustada ka varem välja antud halduse üksikakti. Kuid A.Paabut ei ole oma kaebuses taotlenud mitte maavanema korralduse kehtetuks tunnistamist ( mis võrdub ATS § 160 lg 3 järgi seadusevastaseks tunnistamisega), vaid selle Õigusvastaseks tunnistamist. Seega tuleb lahendada küsimus, kas hilisemalt 4 põhiseadusevastaseks tunnistatud üldakti alusel välja antud üksikakt on samuti põhiseadusevastane ehk õigusvastane. Põhiseaduse § 3 lg 1 on sätestatud põhimõte, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. ATS § 120 on Riigikohtu otsuse järgi põhiseadusega vastuolus selle kehtestamisest alates. Põhiseaduslikkuse järelevale kolleegium on oma otsuses kokkuvõtvalt märkinud, et „Seega pole üldise võrdsuspõhiõiguse riive mõistlikult ega asjakohaselt põhjendatud ja tegemist on meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega, mistõttu on ATS § 120 lg 1 ja sellega seotud normid vastuolus PS § 12 lg-ga 1." Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud üldakti alusel antud halduse üksikakt on samuti põhiseadusevastane ehk õigusvastane. Antud juhul on ATS § 120, mis võimaldas ametnikke teenistusest vabastada vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks, põhiseadusevastasus tuvastatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu poolt. Kaebuse esitaja on ametist vabastatud just selle põhiseadusevastase õigusnormi alusel antud üksikaktiga, mis tähendab, et kaebuse esitaja on vabastatud õigusvastase haldusaktiga. Tulenevalt eeltoodust kuulub kaebus rahuldamisele ja kohus tunnistab Tartu maavanema 20.12.2004 korralduse nr 145-p õigusvastaseks. Kohtu seisukoha muutmiseks ei anna põhjust ükski vastustaja poolt esitatud vastuväidetest. Asjaolu, et kaebuse esitaja teenistusest vabastamist koheselt ei vaidlustanud, ei tähenda, et ta sellega ka kindlasti nõustus. Nagu märgitud, oli kaebuse esitajal õigus korralduse õigusvastasuse kindlakstegemist taotleda kolme aasta jooksul, millest on ka kinni peetud. Kuidas ja milliste asjaolude alusel jõuab kaebaja järeldusele, et tema õigusi on haldusaktiga rikutud, ei oma kaebeõiguse juures tähtsust. See, et isik mõistab üksikakti põhiseadusevastasust alles pärast üldakti põhiseadusevastaseks tunnistamist, ei saa võtta temalt kaebeõigust. Antud küsimused võivad olla olulised kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel. Vastupidiselt vastustajale on kohus seisukohal, et kaebuse rahuldamine ei ole vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Vastustajal ei ole saanud millegi alusel tekkida usaldust või veendumust, et tema haldusakte ei ole võimalik vaidlustada. Antud juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud ainult teda puudutava haldusakti. Kui palju on ATS § 120 kehtimise ajal ametnikke vabastatud, ei ole antud juhul oluline, kuna antud kohtulahend nendele mingeid täiendavaid õigusi ei anna. Kaebuse esitaja on taotlenud kantud menetluskulu 80 krooni väljamõistmist vastustajalt.
Kuna kohus kaebuse rahuldab, kuulub vastustajalt kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv summas 80 krooni kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele. Eda Muts kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.