lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 25. oktoobril 2007 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-20467 Hagi ese AS

§ 116

lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja leiab, et ta ei ole mingil moel rikkunud oma kohustusi. Hageja on korralikult ning tähtaegselt täitnud nii liitumis- kui ka järelmaksuga müügilepingust tulenevad kohustused: teostanud side- ja võrguteenuseid, andnud mobiiltelefonid üle kostjale kasutamiseks, lubanud telefoni garantiiremonti jne. Kostja väidab, et hageja on oma kohustusi rikkunud sellega, et ei teostanud mobiiltelefoni garantiiremonti, vaid pakkus selle asemel tasulise remonditöö tegemist. Hageja ei tunnista seda ning peab kostja väidet põhjendamatuks ja tõendamatuks. Järelmaksuga müügilepingu p.2.3 kohaselt kostja kohustub tagama lepingu kestuse ajal omal riisikol mobiiltelefoni säilimise ja sihipärase ning heaperemeheliku kasutamise. Mobiiltelefoni hävimine või kaotsiminek mis tahes põhjusel ei ole aluseks lepingu lõpetamiseks ning üheselt ei vabasta kostjat lepingujärgsete maksete tasumisest. Hageja on seisukohal, et mobiiltelefon oli rikutud kostjast tulenevatel põhjustel ja seega ei kuulu garantiiremondi alla. Kostja on olnud lepingu p.2.2 ja

1. 1 kohaselt teadlik hageja poolt pakutavate hooldus- ja garantiitingimustega ning nõustunud nendega. 08.07.
2. a tehtud remont- või hooldustöö kokkuleppel on kirjeldatud olulisemaid puudusi, mis ei võinud tekkida mobiiltelefoni heaperemehelikul ja sihipärasel kasutamisel. Kostja ei esitanud dokumente, mis tõendaksid, et mobiiltelefoni rikked ja lepingutingimustele mittevastavus olid kostjale telefoni üleandmise ajal olemas. Hageja palub mitte lugeda kostja poolt internetist hangitud inglisekeelset Siemensi mobiiltelefonide hooldus ja garantiitingimusi tõendiks. Hageja andmetel pöördus kostja 02.08.2004.a. pretensiooniga AS-i EMT Esindused poole. Pretensioon seisnes selles, et tema arvates AS EMT Esindused on müünud kostjale väidetavalt ebakvaliteetseid mobiiltelefone. AS EMT Esindused edastas mobiiltelefoni AS Mobile Wholesale hoolduskeskusesse, kus hooldusinsener tuvastas mobiiltelefonil mehaanilised vigastused (s.o aku ei pea päevagi vastu, vasakpoolne ja parempoolne nupp ei tööta ning mobiiltelefoni klapi sulgedes lülitab mobiiltelefon ennast välja), mistõttu ei kuulunud antud mobiiltelefon garantiiremondile. Mobiiltelefonile teostatakse garantii korras remonti ainult siis, kui seda on kasutatud vastavalt mobiiltelefoni kasutusjuhendile, mis antakse kaasa iga müüdud uue mobiiltelefoniga. Kasutusjuhendis on kirjas, milline kasutusviis tagab mobiiltelefoni kõige parema toimimise. Tulenevalt eelnimetatud mobiiltelefoni vigastuste iseloomust, on hageja seisukohal, et mobiiltelefon ei olnud kostjale müüdud varjatud või mõne muu puudusega, vaid need puudused on nimetatud mobiiltelefonile tekkinud selle mittesihipärasest ning mitte heaperemehelikust kasutamisest. Tõenaoliselt ei ole tegemist ka tootjapoolse toote veaga. Kui kostjal on kahtlusi toote tootjapoolsele garantiile mittevastavuse suhtes, tuli tal esitada pretensioon mitte müüjale, vaid tootjale. AS EMT Esindused oma 09.08.2004.a. kirjaga nr 1-28/04/506 pakkus kostjale saata mobiiltelefoni sõltumatu eksperthinnangu saamiseks teise Siemens mobiiltelefonide ametlikku hooldust pakkuvasse firmasse (Mobitec OLT), juhul, kui teda ei rahulda AS-i Mobile Wholesale hoolduskeskuse arvamus mobiiltelefoni mehhaaniliste vigastuste kohta. Meie teada kostja ei avaldanud soovi ega ei tellinud ise nimetatud sõltumatut eksperthinnangut. Hageja ei rikkunud kostja õigusi ega oma kohustusi, mis tulenevad eespool nimetatud lepingutest. Siin ei ole tegemist alusetu rikastumisega. Hoopis vastupidi. Kostja ei lk 4 tasunud lepingutest tulenevaid makse tahtlikult. Samuti ei loe hageja lepingut tühiseks

§ 421g

1 kohaselt, sest lepingu tingimused ei kahjusta ebamõistlikult teist lepingupoolt, õiguste ja kohustuste tasakaal ei kahjusta oluliselt kostjat ja ilmselgelt vastab headele kommetele. Kuna hageja ei rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, ei saa lugeda kostjat 20.03.

1. a. sõlmitud mobiiltelefoni SIEMENS SL55, järelmaksuga müügilepingust taganenuks. Nimetatud lepingust ei ole taganetud ega seda lõpetatud, seega kostja ei ole vabastatud lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Lepingu p.2.2 kohaselt vara hävimine või kaotsiminek mis tahes põhjusel ei ole aluseks lepingu lõpetamisele ning üheselt ei vabasta ostjat lepingujärgsete maksete tasumisest. See tähendab, et vaatamata kostja vaidlusele garantiiremondi puhul, pidi ta igal juhul tasuma igakuise makse, järgides ülalnimetatud lepingu p.2.
2. Tulenevalt eeltoodust ning võttes arvesse, et kostja ei olnud lepingutest taganenud on kostjapoolsed arvutused (vastuse p.-s 5.) meelevaldsed ja alusetud. Tegemist on kolme erineva lepinguga. Ei saa ühte lepingujärgset kohustust täita teise lepingujärgse kohustuse katteks. Hageja ei tunnista kostja vastuväidet, kuna peab seda põhjendamatuks ja tõendamatuks. Hageja palub rahuldada hagi enda kasuks ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel.
3. Kostjal ei ole võlgnevusi
4. veebruaril 2001 sõlmitud liitumislepingu alusel osutatud mobiilsideteenuste eest. Kostja on tasunud kõik maksed.
5. Hagejal puudub alus esitada nõuet järelmaksuga ostetud mobiiltelefonide kohta. Kostja sõlmis
6. ja
7. märtsil 2004 EMT Esindused AS-iga kaks mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingut, kus esimese lepingu järgi ostis mobiiltelefoni SIEMENS SL55, ja teise lepingu järgi mobiiltelefoni SAMSUNG SGH-S500, . Mobiiltelefonide omandiõigus jäi omandireservatsiooni näol müüjale kuni viimase maksegraafiku järgse osamakse tasumiseni. . Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu punktist 7.1 ja võlaõigusseaduse (

) § 230 lõikest 1 tulenevalt kohustus müüja tagama müüdud asjale garantii.

§ 230

lõike 3 järgi eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Siemensi mobiiltelefoni kasutamisel ilmnes peagi rike, mille tagajärjel telefon ei töötanud. Koheselt, s.o

1. juulil 2004 pöördus kostja EMT Esindused AS-i teeninduspunkti Tallinnas Sikupilli keskuses, et anda telefon garantiiremonti. Telefon võeti vastu, asendustelefoni vastu ei antud. Mobiiltelefoni garantiiremonti üleandmise ja vastuvõtmise kohta vormistati
2. juulist 2004 Remont- või hooldustöö kokkulepe
3. Nädala pärast uurima minnes, kui kaugel on mobiiltelefoni garantiiremont, selgus, et kuna telefon on müüja väitel maha kukkunud, siis garantii ei kehti. Lisaks nõudis müüja ka mobiiltelefoni parandamise eest tasu. Seda kas võimalik kukkumine või niiskus on põhjuslikus seoses mobiiltelefoni vigadega ei põhjendatud. Mobiiltelefoni korpusel võis olla kraapse ja mõlke, kuid see ei ole aluseks asjaolule telefoni mitte töötamise kohta, millele viitas müüja, et garantii ei kehti kuna telefoni lk 5 on ebakohaselt kasutatud. Milles siis seisis telefoni ebakohane kasutamine jäigi kostjale selgitamata ja põhjendamata.

§ 231

lg 4 punkti 1 järgi tarbijale müügi puhul eeldatakse, et müügigarantii annab ostjale õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Garantiiremonti antud telefoni kostjale ei tagastatud, ei remonditud ega ka ei asendatud. Siemensi mobiiltelefonide inglisekeelse hooldus- ja garantiitingimuste leheküljel käsitletakse aku garantiid, kus tootja kinnitab, et akut saab kasutada 6 kuud ostmisest. Leheküljel 131 annab Siemens mobiiltelefonile 24 kuulise garantii. Kostja oli sunnitud, seoses mobiiltelefoni kasutamisega tööalases asjaajamises, korraldama uue mobiiltelefoni ostmise ja sõlmima liitumislepingu AS-iga Radiolinja. Liitumisleping sõlmiti 17. juulil 2004. samal päeval soovis kostja lõpetada kehtivat liitumislepingut AS-iga EMT numbri 5109908 kasutamiseks, kuid lepingu lõpetamise vormistamisest keelduti, kuna oli võlgnevus. Kuna müüja ei taganud tootja poolset garantiid müüdud asjale, siis taganes kostja 20. märtsil 2004 sõlmitud lepingust tehes müüja esindajale 16. juulil 2004 lepingust taganemise avalduse.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lõike 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Käesoleval juhul esinesid kõik eeltoodud lepingust taganemise alused.

§ 218

lõike 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Lõike 2 järgi vastutab tarbijale müügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega vastutas müüja SIEMEN'si mobiiltelefoni lepingutingimustele mittevastavuse eest.

1. 20.03.2004 sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu punkti 3.2 järgi, juhul kui ostjapoolne rikkumine (sh maksete tasumisega viivitus) kestab kauem kui kaks kuud on müüjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda sh nõuda vara viivitamatut tagastamist. lk 6 Sellisel kujul lepingu ülesütlemise korral müüja ei ole kohustatud tagastama ostja poolt lepingu alusel tasutud makseid ning need jäävad leppetrahvina müüjale. Käesoleval juhul nõuab hageja lisaks tagastatud mobiiltelefonile ja lepingu alusel tasutud maksetele ka tasumata jäänud lepingujärgseid makseid. Kostja leiab, et sellise hageja nõude puhul on tegemist juba aluseta rikastumisega.
2. Juhul kui kohus leiab, et 20.03.2004 sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu punkti 3.2 järgi oli müüjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, siis palub kostja lugeda müüjale leppetrahvina jäävad lepingu alusel tasutud summad kostjat ebamõistlikult kahjustavaks kuna müüja ei taganud tootele (mobiiltelefonile) garantiid. Et garantii kohustusest vabaneda ajas müüja mobiiltelefoni mittetöötamise selle mittesihipärase ning mitte heaperemeheliku kasutamise põhjusel kostja süüks.

§ 42

lõike 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Antud juhul on müügilepingust tulenev leppetrahvi tingimus kostjat ebamõistlikult kahjustav ja vastab

§ 42lõikes 3 ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste loetelule.

1. Kuna müüjapoolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel taganes kostja lepingust, tasaarvestas kostja mobiiltelefoni SIEMENS'i eest tasutud summa mobiiltelefoni SAMSUNG'i eest tasumisele kuuluva summaga. Kostja tasus müüjale mobiiltelefoni SIEMENS'i ostmisel sissemakse 1990 krooni ja järelmakse graafikujärgsed 4 kuu (märts, aprill, mai ja juuni) maksed 4x 325 krooni = 1300 krooni. Kokku tasus kostja müüjale 3290 krooni SIEMENS'i mobiiltelefoni eest. SAMSUNG'i mobiiltelefoni eest on kostja tasunud sissemakse 699 krooni ja 4 kuu maksegraafikujärgsed maksed 4x 269 krooni. Kokku tasus kostja 1775 krooni. SAMSUNG mobiiltelefon maksis koos käibemaksuga 3927 krooni. SAMSUNG'i mobiiltelefoni eest jäi tasuda 3927-1775- 2152 krooni. Kostja tasaarveldas SIEMENS'i mobiiltelefoni eest makstud summa 3290 krooni SAMSUNGI mobiiltelefoni eest tasumisele kuuluva summaga järgmiselt 3290-2152- 1138 kooni. Seega kuulub müüja poolt tagastamisele 1138 krooni. Lisaks eeltoodud summale ka
2. märtsil 2006 ja
3. juunil 2006 tasutud summad 405,90+1491,61= 1897,51 krooni Kokku on kostja müüjale enam tasunud 1138+1897,51= 3035,51 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja palub asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et müüja on hoopis temale võlgu. Kostja taotleb läbi kohtu hagejalt väljavõtet kõigi mobiiltelefonide SIEMENS'i ja SAMSUNG'i eest alates
4. aasta märtsist tasutud summade kohta , mis kinnitaks kostja poolt esitatu õigsust, kuna kostja on osa summasid tasunud sularahas. Eelöeldust tulenevalt palub kostja: . Jätta hagi rahuldamata.
5. Menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja poolt kantud menetluskulud. lk 7 Kostja on seisukohal, et hageja on oma vastuse ja seda täiendava vastusega ning juurde esitatud korduvate lisadega kostja ülekoormanud ning segadust tekitanud õigeaegselt mitte esitatud tõendite lisamisega hagiavalduse juurde. Hagiavaldusest ega hageja vastus(t)est kusagilt ei selgu, et AS Elioni Esinduse ja EMT Esindused AS-i nõuded oleks loovutatud hagejale. Selle asemel on märgitud hageja (AS EMT) vastavate tehingute sõlmijaks. Nimetatud nõuete loovutamise ärakirjad on esitatud hoopis viimase 20.07.2007 kohtule saadetud vastuse lisas, mis on aluseks üldse nõude esitamisel. Kostjale jääb arusaamatuks, mis on nende korduvate tõendite esitamise mõte, mis on juba hagiavaldusele lisatud. Järeldada võib siit üht, hageja soovi koormata kohus ja kostja materjalidega üle ja seeläbi eksitada kohut otsuse tegemisel. Hageja vastus(t)est jääb kõlama seisukoht, et kostja on ise süüdi, et kirjutas alla lepingule, kus (k)ostja on nõus müüja poolt pakutavate vara hooldus- ja garantiitingimustega. Sisuliselt on nimetatud tingimuste kohaselt välistatud igasugune garantii mobiiltelefonile. Näiliselt oleks nagu tagatud garantiiremont, kuid kui tuleb garantiiremonti teha, siis leiab hageja mitmetele lepingu punktidele viidates ja samuti ka varasema mobiiltelefoni mittetöötamise näitele tuginedes seda mitte võimalik olevat. Et süüdi on hoopis kostja, kes ei ole lugenud läbi hooldus ja garantiitingimusi. Olgugi, et eelmise mobiiltelefoni näitel oli mittetöötamise põhjus milleski muus. Oma 12.04.2007 vastuskirjas leiab hageja „et ta ei ole mingil moel rikkunud oma kohustusi". Ta on isegi „lubanud garantiiremonti jne.". Hageja väidab, et EMT Esindused AS edastas mobiiltelefoni AS-i Mobile Wholesale hoolduskeskusesse, kus hooldusinsener tuvastas mobiiltelefoni mehaanilised vigastused. Vastavat eksperthinnangut aga kostjale esitatud ei ole, mistõttu kostjal puudub võimalus esitada vastav seisukoht. Küll on aga kostjale alles 20.07.2007 esitatud ärakiri EMT seadme väljastusaktist, millest nähtub kirjeldus: „defekteerimine korpusel kukkumisjäljed, garantii ei kehti“. Kostja leiab, tuginedes Võlaõigusseaduse § 42 lõigetele 1 ja 2, et nimetatud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu on kostja kahjuks oluliselt rikutud. Hageja poolt väidetavaid kukkumisjälgi telefonil ei saa kuidagi seostada aku vastupidavusega (mitte päevagi). Aku eeldatavast oluliselt kiirem tühjenemine ehk aku energiamahtuvus ei saa kuidagi seotud olla telefoni väidetava kukkumisega ega kriimustustega. Hageja ei ole tõendanud, mismoodi on väidetav kukkumine põhjuslikus seoses telefoni aku mittetöötamisega. Samuti on hageja leidnud endal mugav olevat laiendada sama põhjendust (väidetavat kukkumist) telefonil ilmnenud ka teistele probleemidele. Hageja väidab, et korpusel esinesid kukkumisjäljed ja seetõttu garantii ei kehti. Hageja ei ole põhjendanud, milliste faktiliste andmete alusel jõuti järeldusele, et telefoni vigastuse on põhjustanud aparaadi kukkumine. Mobiiltelefonil esinenud vead tekkisid telefoni tavalise kasutuse käigus. Telefoni vead ilmnesid kolme ja poole kuu jooksul, arvates toote ostmise päevast (20.03.2004).

§ 218

lõike 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Analoogiliselt

§ 218

lõike 2 teise lausega, kus tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui lk 8 selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega, annab ka mobiiltelefoni tootja (oma inglisekeelsete hooldus- ja garantiitingimuste lehekülgedel 130 ja 131, mis on lisatud kostja 31.01.2007 vastuse juurde Lisas 2) 6 kuulise garantii nii mobiiltelefoni akule kui ka klahvistiku ning korpuse füüsilisele kulumisele ja 24 kuulise üldgarantii kogu mobiiltelefonile. Kostja esitas EMT Esindused AS-ile nõude 08.07.2004. Internetis avaldatud vaidlusaluse Siemensi mobiiltelefoni hooldus- ja garantiitingimused on ainuke tootjapoolne garantii tagamise otseallikas tootele. Kostja palub kohtul nimetatud garantiitingimuste väljavõtteid arvestada tõendina. Müüja kohustus on tagada, et toote garantiitingimused oleksid eesti keeles. Kostjal ei olnud eestikeelseid toote garantiitingimusi võtta. Kuna hageja keeldus põhjendamatult telefoni garantii korras parandamisest või asendamisest, siis oli kostjal õigus

§ 116

lg 1 alusel taganeda lepingust ja

§ 189lg 1 alusel nõuda telefoni eest tasutud maksete 3290 krooni tagastamist.

Mobiiltelefon on hagejale tagastatud. Koheselt peale taganemisavalduse esitamist esitas kostja 02.08.2004 hagejale ka tasaarvestusavalduse, mille kättesaamist tõendab hageja vastus sellele 17.08.2004 nr 128/04/540. Võlaõigusseaduse § 186 järgi on võlasuhte lõppemise aluseks ka tasaarvestus. Kostja arvates ei olnud täiendava ekspertiisi korraldamine põhjendatud kuna see oleks tekitanud võrreldes telefoni parandamisega mõlemale poolele ebamõistlikke kulutusi. Hageja väide, „et ta püüdis korduvalt võtta kostjaga ühendust talle telefoni tagastamiseks" ei ole põhjendatud. Kui hageja oleks tahtnud telefoni tagastada, siis oleks ta võinud selle saata kostjale postiga, mida ta aga ei teinud. Seega selline kostja väide ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et telefon ei vastanud lepingutingimustele ning tal oli

§ 222lõike 1 ja § 230 lõike 1 alusel õigus nõuda asja parandamist või asendamist.

Hageja väide, et „kostja poolt maksmata jäänud arvetes toodud summades on arvestatud tasu nii võrguteenuse kui ka kolme mobiiltelefoni järelmaksu eest" ei vasta tõele. Kostja ostis EMT Esindused AS-ilt järelmaksuga kaks mobiiltelefoni mitte kolm. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 8lg.

1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 76lg.

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on

1. veebruaril 2001 sõlminud liitumislepingu /t.l. 9/, mille kohaselt hageja osutas kostjale mobiilside teenust. Lepingut sõlmides võttis kostja endale vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p. 3.2.2 kohustuse tasuda õigeaegselt teenuste arved.
2. märtsil 2004 sõlmis kostja AS Elion Esindusega mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, millega omandas mobiiltelefoni SAMSUNG SGH-S500, . Järelmaksulepingu p. 5.1 järgi võttis kostja endale kohustuse tasuda omandatud vara eest järelmaksu AS EMT esitatud arve alusel, millel järelmaks näidatakse eraldi arvereana, 269.- krooni kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab oma järelmaksulepingu järgset võlgnevust summas 3927-1775 = 2152.- krooni. lk 9 EMT Esindused on nõude loovutanud hagejale /t.l. 77/. Hageja esitatud arved B04056518436 summas 1053,60 EEK, B04066600788 summas 1459,25 EEK ja V04076823811 summas 4912,80 EEK kokku 7425,65 on kostja jätnud tasumata.
4. 2004 esitas hageja kostjale sellekohase võlanõude /t.l. 16/. Peale võlanõude esitamist on kostja tasunud kokku 1897,51 krooni /t.l. 41 ja 42/. See tähendab, et maksmata on hageja poolt nõutud summa 5528,14 krooni.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja poolt esitatud arved, kokku summas 5528,14 krooni, on kostja jätnud tasumata, mistõttu hageja nõue võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Kostja on püüdnud siduda

2. 2004 sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingut hageja poolt esitatud nõudega ja teostanud ise tasaarvestuse. Kuna hageja nõue ei tugine nimetatud lepingul ja kostja ei ole oma vastunõude olemasolu tõendanud, leiab kohus, et tasaarvestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Pooled on, nagu nähtub dokumentidest /t.l. 62/, pidanud läbirääkimisi tasaarvestuse üle, kuid ei ole jõudnud kokkuleppele, sest EMT Esindused AS ei pidanud põhjendatuks kostja poolt tasutud summade hüvitamist, põhjusel, et eksperdi arvates ei olnud kostja ise telefoni käsitlenud heaperemehelikult, mistõttu garantii telefonile ei kehtinud. Kostja on ka ise tunnistanud, et telefoni korpusel olid mõlgid. Kostja poolt esitatud AS Hansapank tõendi /t.l. 40/ kohaselt tehti viimane ülekanne kostja kontolt AS EMT arvele
4. 2004, e. enne eelnimetatud arvete esitamist
6. 2004,
8. 2004 ja
11. Peale nimetatud arvete esitamist on kostja maksnud hagejale 1897,51 krooni, mida hageja nõude esitamisel ka arvesse võttis. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et vastavalt hagi aluseks olevatele lepingutele ja üldtingimustele on kostja kohustatud maksma kasutatud teenuste ja saadud kauba eest. Isegi juhul kui leping oleks lõpetatud ei vabasta see kostjat varasema võlgnevuse maksmisest. Kohtu hinnangul on esitatud hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kostja väited ülemäära suure viivisenõude kohta ei ole asjakohased , sest hageja ei ole esitanud viivisenõuet. Vaidlustamaks
13. 2004 sõlmitud järelmaksulepingu järgi tehtud makseid, oleks kostja pidanud esitama vastuhagi, mida ta antud juhul teinud ei ole. Ka ei ole kostja oma nõude olemasolu tõendanud. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks teeb kohus hageja taotlusel määruse peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: Külli Mõlder lk 10 Märkused:
14. 16.04.2008 Tallinna Ringkonnakohus otsustas:
15. Tühistada Pärnu Maakohtu
16. oktoobri 2007 otsus põhjenduste osas ringkonnakohtu otsuses olevatel põhjendustel. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
17. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi HH & SS OÜ kanda.
18. kohtuotsus jõustus 26.juunil 2008.