(Perekonnaseaduse) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.
lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Pooled ei vaidle lapse VK`i põlvnemise nõude osas. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr XXX alusel on 99,99994%-i tõenäosusega lapse isa DG. Tuginedes ekspertiisiaktile saab hagejat pidada XXX. a sündinud VK`i isaks. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohtule esitatud töötasu tõendi kohaselt on kostja netotöötasu suurus igakuiselt ca 6000 krooni ning see ei võimalda maksta kostjal poolte ühisele tütrele elatist 3000 krooni kuus. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, lapse vajadusi, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus.
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad
Kohus tuvastas VK`i põlvnemise kostjast
Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning vanema ülesanne on täita oma kohustused lapse ülalpidamisel. Seega kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates põlvnemise tuvastamisest, s.o alates 30.10.2007. a.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub vastuhagis kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 22 500 krooni (9 x 2500 = 22 500). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 22 500 krooni riigilõivu 1500 krooni. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.