← Eesti

2-07-22643/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. aprillil 2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-22643 Tsiviilasi NA hagi BA vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NA(i k XXX elukoht XXX) Kostja: BA(i k XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 13.03.2008.a. RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista BAelatusraha poja IA, sünd XXX.a., ülalpidamiseks NA kasuks perioodi 01.02.2007 – 01.04.2008.a. eest summas 35.400.- (kolmkümmend viis tuhat nelisada) krooni.
  4. Välja mõista BA elatusraha poja IA, sünd XXX.a., ülalpidamiseks NA kasuks 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni kuus alates 01.04.2008.a. kuni XXX.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Käesolevas asjas poolte menetluskulud puuduvad. Juhindudes RLS § 22 lg 2 elatise nõudelt riigilõivu tasuma ei pea. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
  5. Poolte abielust, mis registreeriti XXX.a. sündis XXX.a. poeg IA.
  6. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Laps elab koos emaga. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
  7. 13.06.2007 Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt poolte alaealise lapse IA´i ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha summas 4500.- krooni tagasiulatuvalt alates
  8. aasta veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  9. 26.11.
  10. saabunud hageja seisukohas kostja vastusele (ekslikult pealkirjastatud kajana) märgib hageja, et sai 2007.a. märtsis, juulis, septembris ja novembris kostjalt lapse ülalpidamiseks tühised summad, kuid see ei olnud piisav perekonna jaoks. Sama aasta veebruaris, aprillis, mais, juunis ja augustis ei ole kostja lapsele elatist maksnud.
  11. 22.01.2008 esitatud hagiavalduse täpsustuses suurendab hageja elatise nõuet ja taotleb välja mõista kostjalt elatise kuus summas 5020.- krooni. Hageja on seisukohal, et kostja väited nagu oleks viimane andnud kogu oma töötasu kuni XXX hageja kätte, ei vasta tõele. Kostja on andnud hagejale oma töötasust 8200 krooni ainult ühel korral, s o 09.11.2007 ning see ei ole olnud laste ülalpidamiskuludeks. Kostja ei ole hagejale kunagi elatisrahasid sularahas andnud. Elatisraha on kostja maksnud hagejale järgmiselt : 31.08.2007 - 500 krooni 11.09.2007 - 3000 krooni 10.10.2007 - 1800 krooni 09.11.2007 - 1800 krooni See on kokku 7100 krooni Lisaks sellele on veel hageja pangaarvele laekunud Maksu- ja Tolliametilt ühiselt esitatud tuludeklaratsiooni alusel BA eest tulumaksu 5831 krooni. Kui kostja ei oleks ühist deklaratsiooni esitanud, ei oleks talle ka tulumaksu tagastatud.
  12. Hagiavalduses ja selle täpsustuses märgitu kohaselt ülalpidamiseks kokku 10.040.- krooni. Kulutused jagunevad - eluaseme kuludeks 1000.- krooni - toidu ostmiseks 2150.- krooni - riietele ja jalanõudele 1500.-krooni - transpordile 95 .- krooni - tervishoiule 1260.- krooni - sidekuludeks 446.- krooni - hügieenitarvetele 500.- krooni - lasteaiamaksu tasumiseks 852.- krooni ja kulub igakuiselt poolte lapse Lk 2

(7)- kulutused lapse sotsiaalsele arengule ja kultuuriüritustele (sõprade sünnipäevad, teatrikino-, kontserdi-, tsirkusepiletid, mängutuba) 1500.-krooni. Lisaks eeltoodule viib hageja väidetavalt lapse igal aastal ühele nn „soojamaareisile”, mille maksumus on 8590.- krooni ning mis jagatuna 12-le kuule moodustab täiendava summa 716.krooni kuus. Hageja jagab lapsele tehtavad kulutused pooleks ja palub kostjalt välja mõista elatist poolte alaealise lapse ülalpidamiseks summas 5020.- krooni kuus.
  1. Hageja väidetel töötab ta Tallinna Tööstushariduskoolis bioloogia õpetajana 15- tunnilise koormusega ja saab palka sealt keskmiselt 5000.- krooni. Lisaks sellele töötab hageja ka hambakliinikus stomatoloogi assistendina ning sõltuvalt töötundide arvust saab hageja sealt keskmiselt palka 2000.- krooni kuus.
  2. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena abielutunnistuse ja lapse sünnitunnistuse, oma palgatõendid nii endisest kui praegusest töökohast, Sotsiaalkindlustusameti tõendi riigilt saadava lastetoetuse kohta, Maksu- ja Tolliameti tõendi 2006.aastal poolte poolt deklareeritud tulude suuruse kohta, ning poolte ühise 2006.aasta kohta käiva tuludeklaratsiooni koopia, tõendid lasteaiamaksu suuruste kohta, eluaseme kulutusi tõendavad tõendid, ostutšekid mis tõendavad lapsele tehtavaid kulutusi tervishoiule ja hügieenitarvetele, ning riiete ja jalanõude ostmisele, samuti mänguasjade ja raamatute ostmisele ning kultuuriürituste külastamisele. Lisaks sellele on hageja esitanud kohtule ka tõendid, mis tõendavad tema poolt ostetud reisipaketti endale ja lapsele ning võlakirjade koopiad, mille kohaselt on hageja laenanud raha oma võlausaldajatele ning need laenusaajatelt ka tagasi saanud. Hageja poolt esitatud ajalehtede väljavõtted kinnitavad väidetavalt, et hageja on müünud oma emast järelejäänud pärandvaraks olevat vara ajalehekuulutuste kaudu., mille eest on hageja pangakontole laekunud ka raha. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  3. Kostja nõustub sellega, et peab lapse ülalpidamiseks elatist maksma, kuid ei nõustu hageja poolt nõutava elatise suurusega. Kostja ei nõustu ka sellega, et elatis tuleks temalt hageja kasuks välja mõista alates 2007 veebruarist, sest kostja väidetel elasid hageja ja kostja ühise perena kuni XXX.a. Kogu töötasu andis kostja oma väidetel kuni selle ajani hageja kätte, tema pani selle raha oma pangakontole. Peale selle kandis kostja oma väidetel hageja pangakontole elatist 2007.a septembrikuus summas 3000.- krooni..
  4. Kostja on seisukohal, et hageja poolt nimetatud igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks on ülepaisutatud. : Ülepaisutatuteks peab kostja - lapse kulutusi eluasemele ja leiab, et tulenevalt asjaolust, et XXX asuvast korteriomandist kuulub pool hagejale ja teine pool hageja isale, kes samuti korteris elab, ning kommunaalteenuste eest tuleb nimetatud korteris maksta keskmiselt 1500.krooni kuus, saab poja osa sellest olla 500.- krooni, mitte rohkem; - kulutusi toidule summas 2150 krooni ning leiab, et arvestades sellega, et laps on 3aastase ning käib lasteaias, piisab koduseks toidu ostmiseks lapsele 700.- kroonist kuus; - kulutusi tervishoiule summas 1260.- krooni kuus, samuti hügieenitarvetele summas 500.- krooni kuus ning leiab, et nendeks kulutusteks on kokku piisav 1000.- krooni kuus; Lk 3
(7)- - sidekulusid. Kostja nõustub, et laps vaatab kaabeltelevisioonist multifilme ja tema jaoks kutsutakse telefoni teel välja arst, kuid selliste kulutuste peale kulub kokku 150.- krooni kuus, mitte 446.- krooni nagu märgib hageja; kulutusi riietele ja jalanõudele summas 1500.- krooni kuus ning arvab, et arvestades lapse vanust peaks sellest piisama 600.- st kroonist; kulutusi kultuuriürituste külastamiseks, sest hageja käib lapsega lasteetendustel 3-5 korda aastas ning pilet maksab nendele 80-120 krooni. Seega kulub kultuuriüritustele iga kuu 100 krooni, mitte rohkem. Hageja poolt märgitud kulutusi lapse transpordile ei pea kostja üldse põhjendatuks, sest kuni 6-aastasele lapsele on transport tasuta. Samuti ei pea kostja põhjendatuks hageja poolt esialgses hagis märgitud kulutusi lapse koolikohustuse täitmiseks, sest laps ei käi koolis, vaid lasteaia nooremas rühmas, kus ei valmistuta kooliks, lasteaiamaks on aga 600 krooni. Ka hageja poolt märgitud väidetavaid kulutusi lapsega reisile minekuks ei pea kostja põhjendatuks hageja poolt märgitud summas, sest saadaval on tunduvalt odavamate hindadega reise laste jaoks.
  1. Kostja väidetel töötab ta AS-is A ning brutotöötasu on tal 12 472.- krooni kuus. Sellest rahast kulub tal enda tarbeks väidetavalt 10.555.- krooni. Kostja elab väidetavalt koos emaga, annab emale elamiskuludeks igakuiselt 1000.- krooni ja maksab ka poole kommunaalkuludest ning tarbitud elektrist. Allesjäävast 2187.- kroonist on kostja väidetavalt nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks 2000.- krooni. Kohtuistungil oli kostja nõus sõlmima hagejaga kompromisslepingu selle kohta, et maksab lapsele elatist 3000.- krooni kuus.
  2. . Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja maksekorraldused millega kostja oma palgatõendi AS-st A , oma pangakonto väljavõtte, oma sünnitunnistuse ja ema pensionitunnistuse koopia, KÜ M arve 13.septembrist 2007.a., AS EE arve, ema kohta koostatud ehhokardiograafia 2003.aastast, lapse lasteaiamaksu arve ja maksekorralduse, millest nähtub, et selle on tasunud kostja ema. Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  4. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
  5. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 14 osundatud seadusesättest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Lk 4
(7)Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks 10.040.- krooni, kostja on seisukohal, et lapse ülalpidamiskulud on hageja poolt ülepaisutatud. Hinnates hageja poolt kohtule esitatud tõendeid mis tõendavad poolte alaealisele lapsele tehtavaid kulutusi, asub kohus seisukohale, et hageja on tõepoolest osaliselt üle paisutanud lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused. Kohus peab põhjendatud lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi järgmistes summades: - eluasemekulu 700.- krooni, arvestades kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, s.o. KÜ M arvete koopiaid ja AS EE arveid ning hageja seletust mille kohaselt jääb hageja koos pojaga elama kahekesi korterisse XXX, Tallinnas; - toit 1500.- krooni, arvestades asjaoluga, et laps käib tööpäevadel lasteaias, kuid, et laps vajab kasvamiseks täisväärtuslikku toitu ja, et toiduainete hinnad on pidevalt kallinenud ja jätkuvalt kallinemas; - tervishoiule ja hügieenile summas 1000.- krooni arvestades arstide soovitust teha lapsel läbi kuuridena vesiravi ning osta lapsele tallatoed tulenevalt lapse tervislikust olukorrast; - sidekulu 150.- krooni, arvestades asjaoluga, et laps on alla 4 aastane ning ei kasuta iseseisvalt veel telefoniteenust; - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavaid kulutusi summas 800.- krooni, arvestades asjaoluga, et laps vajab spetsiaalseid ortopeedilisi jalanõusid ning et laps kasvab kiiresti ja vajab seetõttu sageli uusi riideid ja jalanõusid; - lasteaiamaksu summas 852.- krooni, mida tõendavad esitatud arved lasteaiamaksu suuruse kohta ja teade selle muutumise kohta alates 2008.aastast; - lapse arendamiseks tehtavaid kulutusi summas 600.- krooni, mis seisnevad lapsele nii raamatute kui ka mänguasjade ostmises, samuti kultuuriürituste külastamises ning ka välisreiside tegemises. Kohus nõustub kostjaga, et transpordikulusid alla 4-aastasel lapsel ei ole. Kui lapse ema ostab omale kuukaardi, et kasutada ühistransporti ja sõidab seal koos lapsega, ei ole see lapse, vaid lapse ema enda kulu, mida lapsele väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei saa. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, ülalpidamiskuluks kuus on 5602.- krooni. et poolte alaealise lapse põhjendatud 16. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju peab kumbki vanem sõltuvalt oma varanduslikust olukorrast lapse ülalpidamiskuludest kandma. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid: - hageja palgatõend TT, mille kohaselt on tema palga suuruseks olnud 2007.a. septembrist kuni novembrini 11.600,60 krooni kuus, mis jagatuna kuude lõikes moodustab summa 3866,86 krooni, - hageja palgatõend OÜ-st LH, mille kohaselt on hageja töötasu suuruseks olnud seal 2007.a. novembris ja detsembris kokku 4680.- krooni, mis jagatuna kuude lõikes moodustab summa 2340.- krooni, - poolte pangakontode väljavõtted; - poolte ühine tuludeklaratsioon 2006.aasta kohta; - kostja palgatõend, mille kohaselt oli tema töötasu suuruseks kuus 2007.a. märtsist kuni augustini 80.832.- krooni, mis jagatuna kuude lõikes moodustab summa 13.472.- krooni. Lk 5
(7)Arvestades kõigi eelpoolnimetatud tõenditega, milliste kohaselt tuleb asuda seisukohale, et kostja sissetulek on peaaegu poole suurem kui hageja sissetulek, samuti sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et poolte abielust sündinud poja IA ülalpidamiseks kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis hageja kasuks summas 3500.- krooni. Kohus on seisukohal, et mõlemal vanemal, s.o. nii hagejal kui ka kostjal on kulutused enda elatamiseks, mis ei tähenda aga seda, et see vabastaks neid oma laste ülalpidamiskulude tasumisest. Ka kostja väide, et ta annab elamiseks raha oma emale, kellega ta koos elab, ja võtab osa kommunaalkulude tasumisest, on loomulik, sest kostja ema ei pea oma täiskasvanud ning töövõimelist poega ülal pidama. Ometigi ei tähenda see, et tulenevalt nimetatud kulutustest ei peaks kostja kandma oma lapse ülalpidamiskulusid vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
  1. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  2. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-157-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-1-7-
  3. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 31.09.2007 -500.- krooni 11.09.2007 – 2000.- krooni 10.10.2007 – 1800.- krooni 09.11.2007.a. 1800.- krooni ja 10.01.2008.a. 1800.- krooni, asub kohus seisukohale, et kostja on elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Kuna käesoleval juhul ei esine PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid milliste kohaselt ei oleks elatis väljamõistmine tagasiulatuvalt võimalik ning kostja ei ole millegagi tõendanud tema poolt väidetut, et pooled elasid koos kuni XXX.a. ühise perena ja kostja andis kogu töötasu hageja kätte, kes pani nimetatud summa oma pangakontole, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealiste laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 2007.a. veebruarikuust. Kohus on aga seisukohal, et elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt tuleb arvestada enne elatise hagi esitamist ja kohtumenetluse käigus kohustatud isiku poolt makstud rahasummadega, kaasaarvatud 09.11.2007.a. kostja poolt palgana üle kantud 8200.- krooniga. Lk 6
(7)Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 01.02.2007.a. kuni 01.04.2008.a. eest summas 35.400.- krooni (15 kuud x 3500 /elatise suurus kuus/ - makstud elatis +üle kantud palk kokku 17.100). Alates 01.04.2008.a. kuulub elatis väljamõistmisele summas 3500.- krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtunik: Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.