) § 3 lg 2 kohaselt on pärandi avanemise aeg pärandaja surmapäev.
lg 2 kohaselt on pärijaks füüsiline isik, kes on pärandaja surma ajal elus.
lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.
lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Perekonnaseaduse (PKS) § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PKS § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Pooltel ei ole vaidlust järgmises: AK ja TK olid abielus alates XXX.a kuni AK surmani XXX.a; AK pärandvara koosneb korteriomandi mõttelisest osast asukohaga XXX Tallinnas ja arveldusarvetest pankades; nimetatud korteriomandi mõtteline osa erastati XXX.a AK, kinnistati XXX.a; AK ja TK ei olnud sõlminud abieluvaralepingut ega jaganud ühisvara abielu ajal. Hageja ja kostjad vaidlevad järgmises: kas AK vara oli tema lahusvara või poolte ühisvara ning kas kostjatel on õigus AK pärandvarale. 11.05.2004.a on Tallinna notar Liia Aigro tõestanud Tallinna linna ja AK vahel sõlmitud eluruumi aadressil XXX Tallinnas XXX mõttelise osa erastamise müügilepingu. XXX.a on korteriomandi aadressil XXXTallinnas XXX mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse kantud AK. Nii eluruumi erastamise müügilepingu sõlmimise kui ka korteriomandi kinnitusraamatusse kandmise aeg jääb ajavahemikku, mil AKja TK olid abielus. Seega kuulub nimetatud korteriomand nende ühisvarasse. XXX.a seisuga oli AK Hansapanga kontol nr XXXXXXXXXXXX 2980.29 krooni, kontol nr XXXXXXXXXXXX 0.08 krooni ning SEB Eesti Ühispanga kontol nr XXXXXXXXXXXX 1881.39 krooni, kontol nr XXXXXXXXXXXX 4.22 krooni; erastamisväärtpaberi kontol oli 0.00 krooni. XXX.a seisuga oli TK Hansapanga kontol nr XXXXXXXXXXXX 2449.63 krooni, kontol nr XXXXXXXXXX raha puudus. Seega AK hoiustatu summas 4861.76 krooni ja TK hoiustatu summas 2449.63 krooni kuulus seisuga XXX.a nende ühisvarasse. Kohus ei nõustu siinkohal hagejaga selles, et abikaasade kirjavahetuse põhjal saaks lugeda poolte abieluliste suhete lõpuks aprillikuu 2004.a. Kohtupraktikas on Riigikohtu tsiviilkolleegium 08.12.2000.a otsuses nr 3-2-1-116-00 asunud seisukohale, et kuigi seaduse järgi on pärast abielu lõppemist lahutusega abikaasade ühisvara jagamine lubatud, siis pärast abielu lõppemist abikaasa surmaga see võimalik ei ole. Kuna pärandvara jagamise asjades perekonnaseaduse ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu, tuleb abielu 2 kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, lugeda abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Seejuures eeldatakse selle vara abikaasade osade võrdsust, mitte ei jagata seda PKS § 18 ja 19 tähenduses. Kohus asub käesolevat asja lahendades samale seisukohale ja eelnenule tuginedes saab järeldada, et 69/100 korteriomandi kaasomandist aadressil XXX Tallinnas ja arvelduskontodel olev raha oli pärandi avanemise hetkel AK ja TK ühisvara võrdsetes osades. Kuna kohus loeb AK korteriomandi ja arveldusarvetel oleva raha AK ja TK ühisvaraks, siis tuleb hagi pärandvara AK lahusvaraks tunnistamiseks ja kostjatel pärimisõiguse puudumise tuvastamise nõudes jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.