) § 61 teise lõike kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatisrahana lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 16.05.2003 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 on asunud seisukohale, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 27 lasub kohustus hoolitseda oma laste kõigi vajaduste rahuldamise eest esmajärjekorras vanematel. Riigikogu asus
lg 4 muudatuse (seaduseelnõu 145 SE) arutelus seisukohale, et vanemalt elatise väljamõistmisel tuleks esikohale seada lapse vajadused ning alles teises järjekorras arvestada ülalpidamist andma kohustatud vanema varalist olukorda. Kulutused lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks keskmiselt kuus on 5 000 krooni. Hageja töötab Virumaa Pensioniameti teenistujana. Kostja töökoht on hagejale teadmata.
Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmise kord on sätestatud
. kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, siis selle sätte kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Seega tuleneb seadusest otseselt, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel mõistetakse kohustatud isikult õigustatud isiku ülalpidamiseks elatis välja hagi esitamisest alates. Vanemal on
See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta.
lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o. oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis
lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kuna poolte ühise lapse ülalpidamiskulude vajadus on 5000 krooni kuus, kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid ning kohtu poolt väljamõistetavast summast peetakse kinni üksikisiku tulumaks 22%, siis on hageja seisukohal, et kostja peab katma lapse vajadused ½ osas ehk 2500 krooni Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 154, § 60,
lg 1 ja lg 2, § 61, § 70 palub hageja välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks J.S. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2150 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi lapse täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja poolt kantud menetluskulud. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kohtule 29.02.2008.a esitatud vastuse kohaselt kostja ei ole nõus nõutava elatise suurusega. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE Kostja poolt esitatud asjaolud ei saa olla aluseks lapsele nõutava elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse § 61 neljandas lõikes kirjeldatud alamnormi. Kostja on kohustatud oma vanemlike kohustusi täitma täies ulatuses ja selleks tuleb tal asuda suuremapalgalise tööle, mitte üritama hiilida kõrvale oma kohustuste täitmisest. Hageja veel kord rõhutab, et vanemal on
See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta.
lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 16.05.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 on asunud seisukohale, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 27 lasub kohustus hoolitseda oma laste kõigi vajaduste rahuldamise eest esmajärjekorras vanematel. Riigikogu asus
lg 4 muudatuse (seaduseelnõu 145 SE) arutelus seisukohale, et vanemalt elatise väljamõistmisel tuleks esikohale seada lapse vajadused ning alles teises järjekorras arvestada ülapidamist andma kohustatud vanema varalist olukorda. Lähtudes eeltoodust palub hageja hagi rahuldada hagiavalduses kirjeldatud ulatuses. Kohtuistung Hageja jääb oma nõuete juurde ja palub suurendada elatise määra 2 175 kroonini. Kostja poolt esitatud vastuväited ei anna alust haginõude vähendamiseks. Kostja on ise omal vabal valikul lahkunud korralikust kõrgelt tasustavast töökohast ja on asunud madalpalgalisele tööle. Kostja on töövõimeline. 3
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni.
Vastavalt
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus 14-aastasele või üle selle lapsele moodustavad kuus 3210 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Ajal kui Ida-Viru Maakohus oma 14.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-1413/2001 nõudis sisse elatise summat 1200 kroonini, oli poolte laps 9-aastane. Tänasel päeval on ta 16-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et seitsme aastaga lapse vajadused suurenesid. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.