) sätestatud nõuetele. Nimelt hageja nõue ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ei olnud selged (
Kohus kohustas hagejat 1 2-05-17298 täpsustama oma haginõuet ning formuleerima selle selgelt. Ühtlasi pidi hageja tasuma täiendavalt riigilõivu. Kohus ühtlasi hoiatas, et kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast. Hagejale edastati 21.01.2008.a kohtumäärus 05.02.2008.a. 19.02.2008.a esitas hageja kohtule haginõude täpsustuse. Haginõude täpsustuse kohaselt märgib hageja, et 18.11.1998.a laenulepingu järgi võlgneb kostja põhivõlana 195 000,00 krooni (seisuga märts 2000.a, kui kostja lõpetas tagasimaksed) ning lepingujärgset viivist põhivõlaga samas summas 195 000,00 krooni (hageja vähendas seisuga 23.07.2007.a kostja viivise võlga vastavalt kohtute praktikale). Kokku võlgneb kostja hagejale laenulepingu järgi 390 000,00 krooni. Hageja määrab tuvastushagi hinnaks 195 000,00 krooni (põhinõude järgi). Hageja täpsustab, et ta soovib 18.11.1998.a laenulepingust tuleneva nõudeõiguse olemasolu tuvastamist. 15.11.1999.a sõlmis esmane võlausaldaja LIVOIL OÜ nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel läks laenulepingust tulenev nõudeõigus üle praegusele hagejale. Kuivõrd hageja on käesoleval hetkel viidatud laenulepingu järgse nõudeõiguse omanik, on hagejal põhjendatud huvi laenulepingu järgse nõudeõiguse olemasolu tuvastamise järele. Seega palub hageja tuvastada MA`i 18.11.1998.a laenulepingust ja 15.11.1999.a nõudeõiguse loovutamise lepingust tulenev AK`ilt laenu tagastamise nõudeõigus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 372 lg 2 alusel kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu poolt 27.11.2007.a määruses ning Harju Maakohtu poolt 31.01.2008.a määruses märgitule esitab hageja jätkuvalt nõude laenulepingust ning nõudeõiguse loovutamise lepingust tuleneva nõudeõiguse tuvastamiseks.
kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tallinna Ringkonnakohus on 27.11.2007.a määruses leidnud, et hagejal ei saa olla õiguslikku huvi nõude tunnustamise hagi esitamiseks. Hageja on soovinud sisuliselt vabaneda riigilõivu maksmisest. Hageja on sealjuures jätnud tähelepanuta, et sellist lahendit ei ole võimalik täita. Järelikult ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et MA’ile kuuluv äriühing ACOÜ tegeleb õigusabi andmisega. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et hagejale pidi Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2007. a ja Harju Maakohtu 31.01.2008. a määrus olema üheselt arusaadav. Vastavalt
lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu ning
lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel kohus leiab, et MA`i poolt kohtule laekunud hagiavaldus ei kuulu menetlusse võtmisele ning see tuleb MA`ile tagastada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevale tsiviilasjale liita tsiviilasja 2-07-27945, kuna käesolevas hagiavalduses esinevad puudused, mis ei võimalda kohtul seda menetleda.
lg 6 alusel kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Karin Sonntak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.