← Eesti

3-07-1215/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1215 Ha

) § 22 lg 1 p 17, § 28 lg 1, § 29 lg 1 alusel, kuid puudus alus tema teenistusest vabastamiseks avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 113 lg 1 alusel. Kuna kaebaja oli nii abivallavanem kui palgaline vallavalitsuse liige, pidi ta pärast vallavalitsuse liikme kohustustest vabastamist jätkama teenistust abivallavanemana. 3) Kaebaja nimetati abivallavanemaks tähtajatult. Ühegi haldusaktiga ei ole tema teenistussuhet muudetud tähtajaliseks. Samuti ei esinenud ATS § 21 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis lubaksid tähtajalise teenistussuhte sõlmimist. Järelikult oli tema teenistusest vabastamine ATS § 113 lg 1 alusel seadusevastane. Ei esinenud ka muid aluseid tema teenistusest vabastamiseks. 4) Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-26-97 öelnud, et kui isik on võetud määramata ajaks valla teenistusse vallavalitsuse ametnikuna, kinnitatakse aga hiljem vallavalitsuse liikmeks teda eelnevalt vabastamata ametikohalt, millele ta oli võetud määramata ajaks, siis vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 lg 1 alusel ei lõpe tema teenistusvahekord vallaga sellel ametikohal, millel ta töötas enne vallavalitsuse liikmeks nimetamist. Vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel jätkub tema teenistusvahekord vallaga ilma erilise vormistamiseta sellel ametikohal, mida isik täitis kõrvuti vallavalitsuse liikme ametikohaga. 3. Jõelähtme Vallavolikogu peab kaebaja väiteid põhjendamatuteks ja nõudeid alusetuteks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebaja väited on vastuolulised. Kaebaja väidab, et teda ei ole ühegi haldusaktiga vabastatud abivallavanema ametikohalt, samas on ta seisukohal, et otsusega nr 195 vabastati ta korraga nii vallavalitsuse liikme kui ka abivallavanema ametikohalt. 2) Kaebaja ei täitnud ametiülesandeid kahel ametikohal. Alates 08.05.2006 on kaebaja nimetatud ametisse vallavalitsuse palgalise liikmena. 08.05.2006 erakorralise istungi protokollist nähtuvalt pidi ta vallavalitsuse palgalise liikmena täitma abivallavanema ülesandeid. Kaebaja nimetamine vallavalitsuse palgaliseks liikmeks tulenes vajadusest viia valla praktika kooskõlla

-s kasutatud terminoloogiaga. Kuigi kaebaja täitis vallavalitsuse palgalise liikmena abivallavanema ülesandeid, oli ta siiski alates 08.05.2006 vallavalitsuse palgaline liige ja sai vastavat tasu. Ta ei täitnud korraga kahe ametikoha ülesandeid ega saanud kahe ametikoha töötasu. Asjaolu, et kaebaja on hüvitise arvutamisel lähtunud vallavalitsuse liikme tasust, näitab, et ta pidas end ka ise vallavalitsuse liikmeks ega olnud tegelikkuses kahel erineval ametikohal. 3) Kaebaja ametisolek vallavalitsuse palgalise liikmena lõppes vallavalitsuse koosseisu vahetumisega. Vallavalitsuse koosseisu asendumisel ja senise koosseisu liikmete volituste lõppemisel on viide ATS § 113 lg-le 1 asjakohane. Kui kaebaja vabastamisel vallavalitsuse palgalise liikme ametikohalt oleks tõepoolest jätkunud tema tegevus teisel ametikohal, siis puudunuks tal vajadus otsuse nr 195 vaidlustamiseks, kuna selles käsitletakse üksnes tema vabastamist vallavalitsuse liikme kohustustest. 2

(8)3-07-1215 4) Isegi kui möönda teatavaid formaalseid puuduseid kaebaja teenistussuhte ja selle lõppemise vormistamisel, ei ole põhjendatud kaebaja nõue hüvitise saamiseks seoses vabastamisega ametikohalt, mida ta faktiliselt ei täitnud. 4. Tallinna Halduskohtu 23.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Jõelähtme vallavanema 20.12.2005 käskkirjaga nr 102/18.1-1 nimetati kaebaja tähtajatult ametisse abivallavanema ametikohale. Kõnealune abivallavanema ametikoht ei olnud vallavalitsuse palgalise liikme ametikoht

mõttes, vaid tegemist oli vallavalitsuse kui asutuse struktuuris paikneva ametikohaga. Abivallavanema ametikohale nimetati kaebaja vallavanema käskkirjaga,

§ 22

lg 1 p 17 kohaselt kuulus aga vallavalitsuse palgaliste liikmete ametisse nimetamine volikogu pädevusse. Samuti viidatakse vallavanema 20.12.2005 käskkirjas selle andmise õigusliku alusena ATS § 21 lg-le 1, milles nähakse ette ametisse nimetamine tähtajatult. Seejuures ei nähtu, et kasvõi objektiivselt oleks esinenud mõni ATS § 21 lg-s 2 nimetatud juhtudest, mis oleks õigustanud kaebaja ametisse nimetamist määratud ajaks. Seega on tuvastatud, et 20.12.2005 nimetati kaebaja tähtajatult abivallavanema ametikohale ning sellega algas vastav teenistussuhe. 2) ATS § 112 kohaselt on ametniku teenistusest vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on tema teenistusse võtmise õigus, ning ATS § 132 kohaselt vormistatakse teenistusest vabastamine kirjaliku haldusaktina. Abivallavanema ametikohale nimetas kaebaja vallavanem ning vallavanem saab ka kõnealusel ametikohal teenistuses oleva ametniku teenistusest vabastada. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Jõelähtme vallavanem oleks kaebaja teenistusest vabastamise otsustanud. 3) Ametnikku ei saa lugeda konkreetselt ametikohalt vabastatuks pelgalt seetõttu, et ametnik on nimetatud mõnele teisele ametikohale. Olukorras, kus nii varasemale kui uuele ametikohale nimetamise pädevus on ühel ja samal haldusorganil, oleks tegemist ametniku üleviimisega teisele ametikohale. Käesoleval juhul ei saa rääkida kaebaja üleviimisest teisele ametikohale, kuivõrd ATS-is ei ole ette nähtud võimalust viia ametnik üle ametikohale, millele nimetamise õigus on teisel haldusorganil. Nii ei ole võimalik vallavanema poolt tähtajatult ametisse nimetatud abivallavanema üleviimine volikogu poolt ametisse nimetatava vallavalitsuse palgalise liikme ametikohale. Põhimõtteliselt võis Jõelähtme vallavanemal tekkida kaebaja vallavalitsuse palgalise liikmena ametisse nimetamisel alus vabastada kaebaja abivallavanema kohalt ATS § 127 alusel. Kuid asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sellel alusel tegelikult vabastatud ja vastav haldusakt vormistatud. 4) Vallavolikogul ei saanud olla pädevust kaebaja vabastamiseks abivallavanema ametikohalt, kuna sellele ametikohale nimetamise pädevus oli vallavanemal. Mingisugust tähtsust ei ole seejuures küsimusel, kuidas ühel või teisel konkreetsel ajal mingit ametikohta nimetati. Ka juhul kui käesoleval ajal kasutatakse ametinimetust „abivallavanem“ vallavolikogu poolt ametisse nimetatava vallavalitsuse palgalise liikme ametikoha tähistamiseks, ei muuda see kaebaja olukorda. Teenistussuhteid puudutavate otsustuste langetamine peab toimuma haldusmenetluse põhimõtteid järgides ning vastavasisulise kirjaliku otsuse puudumisel ei saa asuda seisukohale, et faktiliselt on kaebaja vabastatud abivallavanema ametikohalt. 5) Isegi juhul kui lugeda, et Jõelähtme Vallavolikogu otsustas 14.05.2007 ka kaebaja abivallavanema ametikohalt vabastamise, ei ole teenistussuhe abivallavanemana lõppenud. Sellisel juhul oleks vallavolikogu otsus vastavas osas tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel, kuna vallavolikogu oleks otsustanud küsimuse, mis ei kuulu tema pädevusse. Selline 3

(8)3-07-1215 otsustus oleks HMS § 63 lg 1 alusel algusest peale kehtetu. Seega ei saaks ka otsuse nr 195 eeltoodud viisil sisustamise korral väita, et kaebaja oleks vabastatud abivallavanema ametikohalt. Kuivõrd pädev haldusorgan (vallavanem) ei ole kaebajat abivallavanema ametikohalt vabastanud, on kaebaja jätkuvalt teenistussuhtes. Kuna kaebajat ei ole ametikohalt vabastatud, siis ei ole võimalik teenistusest vabastamist seadusvastaseks tunnistada ega ka seadusevastase teenistusest vabastamise tõttu välja mõista hüvitist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES
  1. T. Lillo apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja soovib vähendada seadusevastasest teenistusest vabastamisest tuleneva hüvitise nõude suurust 102 000 kroonile, võttes aluseks abivallavanema palga 17 000 krooni. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus on eiranud uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust, kui on lugenud vastustajaks Jõelähtme Vallavalitsuse asemel Jõelähtme Vallavolikogu ning menetlenud kaebust üksnes kui otsuse nr 195 vaidlustamisele suunatut. Kohus pidi kaebusest aru saama, et kaebaja eesmärgiks ei olnud mitte otsuse nr 195 vaidlustamine, kaebaja soovis vaidlustada tema faktilist vabastamist abivallavanema ametikohalt. Uurimisprintsiibi kohaselt oleks kohus pidanud välja selgitama, kas Jõelähtme Vallavalitsus on kaebaja teenistussuhte abivallavanemana lõpetanud või mitte, ning vajadusel nõustama kaebajat taotluse valikul. Kohus ei lähtunud kaebaja poolt kohtuistungil täpsustatud nõudest. Istungil ei tõusetunud kordagi küsimus kaebaja võimaliku töölt puudumise kohta (kui kaebaja teenistussuhe abivallavanemana kestab). Kohus ei selgitanud välja kaebaja tegelikku olukorda pärast 14.05.2007, tema reaalseid võimalusi jätkata teenistussuhet abivallavanemana. 2) Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et alates 15.05.2007 vabastati kaebaja faktiliselt igasugusest teenistussuhtest Jõelähtme vallaga, sh ka abivallavanema ametikohalt. Nimetatud väite tõendamiseks on kaebaja esitanud kohtule ametniku teenistuslehe, mille kanne nr 6 kinnitab kaebaja vabastamist teenistusest ATS § 113 lg 1 alusel 14.05.
  2. Teenistuslehel puudub märge, et kaebaja oleks vabastatud vaid palgalise vallavalitsuse liikme kohustustest ja jätkanud teenistussuhet abivallavanemana. Kaebaja tööraamatu kandest nähtub samuti, et teenistussuhe Jõelähtme Vallavalitsusega algas tema ametisse nimetamisega 20.12.2005 ja lõppes sama organiga 14.05.2007 teenistusest vabastamisega. Kaebaja isikukonto kaardilt nähtub, et 15.05.2007 on kaebajale tehtud väljamakse 1642,40 krooni – tegemist oli teenistussuhte lõpetamisel makstud kasutamata puhkuse hüvitisega. Kaudselt näitab kaebaja abivallavanema kohalt vabastamist ka otsuse nr 195 p 2, millega nimetati ametisse uued abivallavanemadpalgalised vallavalitsuse liikmed. Jõelähtme Vallavolikogu 14.05.2007 istungil vallavalitsuse arvulises koosseisus muudatusi ei tehtud, st abivallavanema kohti juurde ei tehtud. 3) Lisaks palub kaebaja võtta asja juurde tõendina 16.05.2007 Jõelähtme vallavanema ja kaebaja allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on vara üleandjaks märgitud T. Lillo Jõelähtme Vallavalitsuse abivallavanemana kuni 14.05.
  3. Nimetatud tõend näitab üheselt kaebaja kui abivallavanema teenistussuhte lõppemist 14.05.
  4. Samuti palub kaebaja võtta asja juurde uue tõendina Jõelähtme Vallavalitsuse 21.12.2007 käskkirja nr 98/18.1-1, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus ja vabastati ta teenistusest. Kaebaja ei nõustu talle pärast teenistusest 14.05.2007 vabastamist määratud distsiplinaarkaristusega ja esitab vastava kaebuse halduskohtusse. Samas tõendab nimetatud käskkiri, et vastustaja tunnistab kaebaja 4
(8)3-07-1215 teenistusest ATS § 113 lg 1 alusel vabastamise ebaseaduslikkust ning alles halduskohtu otsuse alusel vormistas tema teenistussuhte lõppemise. 4) Kohtu järeldus, et kuna teenistusest vabastamise kohta puudub vastav haldusakt, siis kestab teenistus edasi, on ennatlik ja ühepoolne. Kaebaja on seisukohal, et üksnes haldusakti nõuetekohane vormistamata jätmine või ebaõige vormistamine ei saa olla kaebaja poolt teenistussuhte jätkumise eeldamise aluseks. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti andmisel menetlusnõuete või vorminõuete võimalik rikkumine reeglina mõjutada haldusakti kehtivust. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-26-04 öelnud, et otsustust tuleb haldusaktina käsitleda ka juhul, kui haldusorgani otsustusele on jäetud andmata kirjalik vorm. 6. Jõelähtme Vallavolikogu ei nõustu apellatsioonkaebusega, palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub vastustaja välja mõista kaebajalt. Põhjendused: 1) Kaebaja väide, et kohus on valesti lugenud vastustajaks Jõelähtme Vallavolikogu ja menetlenud kaebust kui otsuse nr 195 vaidlustamisele suunatut, ei ole asjakohane. Nii kaebuse sisulisest osast kui resolutsioonist nähtub, et kaebaja on pidanud õigusvastaseks just nimelt otsust nr 195 ning tema kaebus põhineb mainitud haldusakti väidetaval õigusvastasusel. Samuti ei ole kaebaja halduskohtule selgitanud, et kohus on tema kaebust valesti mõistnud. Vastustaja poolt kohtuistungil esitatud küsimuse peale kinnitas kaebaja, et soovib otsuse õigusvastasuse tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist. Kohus on lähtunud just kaebaja täpsustatud nõudest, millega kaebaja loobus otsuse tühistamise nõudest ning jäi üksnes õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde. 2) Kuna kaebus põhines asjaolul, et puudus Jõelähtme Vallavalitsuse poolne haldusakt kaebaja vabastamise kohta abivallavanema ametikohalt ja kaebaja vabastati sellelt ametikohalt vallavolikogu otsusega, siis ei pidanud halduskohus asuma välja selgitama, kas vallavalitsus on oma haldusaktiga kaebaja abivallavanema ametikohalt vabastanud või mitte. Selleks puudus vajadus, kuna sellist haldusakti ei eksisteerinud. Samuti ei pidanud halduskohus asuma välja selgitama, kas kaebaja puudub töölt, ega tema võimalusi jätkata teenistussuhet abivallavanemana, kuna kaebaja kaebusest ja kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt täitis ta pärast enda vallavalitsuse palgalise liikmena ametisse nimetamist üksnes vallavalitsuse palgalise liikme kohustusi ning abivallavanema ametikohustusi ta ei täitnud. Samuti ei soovinudki kaebaja ametikohustuste täitmist jätkata, vaid saada üksnes hüvitust tema väidetavalt õigusvastase ametist vabastamise eest. Sellest tulenevalt käitus kaebaja pahauskselt, soovides saada hüvitust ametikohalt vabastamise eest, mida ta reaalselt ei täitnud. Kuna kaebaja on kinnitanud, et ta abivallavanema kohustusi pärast tema vallavalitsuse palgaliseks liikmeks nimetamist ei täitnud, siis ei oma tähtsust, kas vallavalitsuse palgalise liikme ametikohalt vabastamise järel oli kaebajal võimalik täita abivallavanema ametikohustusi või mitte. 3) Kaebaja poolne teenistuslehe ja tööraamatu kui tõendite käsitlus on moonutatud. Teenistuslehel ei puudu mitte märge, et kaebaja oleks vabastatud üksnes vallavalitsuse palgalise liikme ametikohalt, vaid teenistuslehel puudus märge, et kaebaja oleks vabastatud abivallavanema ametikohalt. Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja nimetamisega vallavalitsuse palgaliseks liikmeks lõppes sisuliselt tema ametikohustuste täitmine abivallavanemana ning kaebaja jätkas üksnes vallavalitsuse palgalise liikmena. Samas kui kohtu hinnangul ei ole kaebaja teenistussuhe abivallavanemana siiski lõppenud, kuna seda ei ole vastavalt vormistatud, siis ei saanud seda lugeda lõppenuks ka kaebuse lahendamise ajal, kuivõrd ka siis ei olnud selle teenistussuhte lõppemist vormistatud. Viide 15.05.2007 kaebajale väljamakstud hüvitisele on asjakohatu. Hüvitust ei makstud kasutamata puhkuse eest seetõttu, et kaebaja vabastati abivallavanema 5
(8)3-07-1215 ametikohalt, vaid selle eest, et ta vabastati vallavalitsuse liikme ametikohalt. Ebaõige on ka otsuse nr 195 p 2 käsitlus. Nimetatud punkt kinnitab vastustaja selgitust, et esialgselt abivallavanemana ametisse nimetatud isikud täitsid hiljem oma ülesandeid vallavalitsuse palgaliste liikmetena ning ei olnud korraga nii abivallavanema kui ka vallavalitsuse palgalise liikme ametikohal. Ka käesoleval ajal võidakse vallavalitsuse palgalisi liikmeid nimetada abivallavanemateks, kuid nad on siiski üksnes vallavalitsuse palgalised liikmed ja saavad ka tasu üksnes vallavalitsuse palgaliste liikmetena. 4) Kaebaja viited Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-2-03, 3-3-1-6-03 ja 3-3-1-4-04 on asjakohatud, kuna kaebaja on neis avaldatud seisukohti käsitlenud ebaõigesti. Neis lahendites on Riigikohus asunud seisukohale, et vaatamata vorminõuete rikkumisele tuleb haldusakt üldjuhul lugeda siiski õiguspäraseks. Käesolevas kaebuses taotleb kaebaja vastupidiselt haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. 5) Vastustaja vaidleb vastu kaebaja taotlusele võtta tõendina asja juurde 16.05.2007 vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks akti ei saanud esitada halduskohtus. Akt eksisteeris halduskohtumenetluse ajal ja puudusid selle esitamist välistavad asjaolud. Samuti vaidleb vastustaja vastu kaebaja taotlusele võtta tõendina asja juurde vallavalitsuse 21.12.2007 käskkiri nr 98/18.1-
  1. Nimetatud tõend on käesolevas haldusasjas tõendina asjakohatu. Nimetatud käskkirja on kaebaja vaidlustanud uues menetluses, mis on peatatud kuni käesolevas asjas otsuse jõustumiseni. Kuigi vastustaja oli seisukohal, et kaebaja vabastati abivallavanema ametikohalt juba tema vallavalitsuse palgalise liikmena ametisse nimetamisega, ei vaidlustanud vastustaja halduskohtu otsust käesolevas asjas ja aktsepteeris seda seisukohta, mistõttu vallavalitsus vabastas kaebaja abivallavanema ametikohalt. Nimetatud käskkiri ei kinnita kaebaja põhiseisukohta, et kaebaja vabastati abivallavanema ametikohalt otsusega nr
  2. Nimetatud käskkiri on kooskõlas halduskohtu otsusega käesolevas haldusasjas. 6) Kaebaja on esitanud kolm arvet kantud menetluskuludega. Labour Consulting OÜ arved nr 27108 ja 27218 ei kajasta apellatsioonimenetlusega seotud õigusabile tehtud kulutusi. Nimetatud arved pidi kaebaja esitama halduskohtus. Kui ta seda tähtaegselt ei teinud, siis ei saa neid esitada apellatsioonikohtus. Labour Consulting OÜ arve nr 27253 on esitatud koos AB Concordia arvega. AB Concordia arvelt ei nähtu, et see oleks seotud õigusabi osutamisega käesoleva haldusasja apellatsioonimenetluses, samuti on see esitatud Labour Consulting OÜ-le, mistõttu sellel näidatud õigusabikulusid ei saaks võtta arvesse kaebaja menetluskuludena. Samuti ei nähtu AB Tehver & Partnerid arvelt, et see oleks seotud õigusabi osutamisega käesoleva haldusasja apellatsioonimenetluses. Isegi kui asuda seisukohale, et see on nii, siis oleks Labour Consulting OÜ arvelt nr 27253 ja AB Tehver & ja Partnerid õigusabi arvelt nähtuv õigusabi osutamisele kulutatud aeg liiga suur. Samuti on kaebaja taotlusele lisatud väljavõte Labour Consulting OÜ arvete tasumise kohta selle struktuuri ja paigutuse tõttu ebaselge, mistõttu palub vastustaja ringkonnakohtul hinnata, kas arvete tasumist on võimalik lugeda tõendatuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on, millal toimus kaebaja vabastamine abivallavanema ametikohalt. Kaebaja leiab, et ta vabastati otsusega nr 195 nii abivallavanema kui palgalise vallavalitsuse liikme ametikohalt. Halduskohus tuli järeldusele, et kaebajat ei olegi abivallavanema ametikohalt vabastatud, sest vallavanema vastavasisuline haldusakt puudub ning volikogul puudus vabastamise pädevus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vabastati abivallavanema ametikohalt nimetamisega palgalise vallavalitsuse liikme ametikohale 08.05.2006 otsusega, kuid halduskohtu otsust ei apelleerinud ning vabastas kaebaja 6
(8)3-07-1215 abivallavanema ametikohalt distsiplinaarkaristusena teenistuskohustuste süülise täitmata jätmisega. arvates 26.11.2007 seoses
  1. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja nimetamine volikogu 08.05.2006 otsusega palgalise vallavalitsuse liikme ametikohale on käsitletav tema üleviimisena abivallavanema ametikohalt teisele ametikohale sama ametiasutuse piires. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
  2. Teenistusest vabastamiseks ATS sellisel juhul, kui isik paigutatakse tema nõusolekul ümber ühelt ametikohalt teisele ametikohale sama ametiasutuse piires, seaduslikku alust ette ei näe. Kui isik asub teenistusse muus ametiasutuses, saab ametniku teenistusest vabastada ATS § 127 lg 1 alusel. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja nimetamist palgaliseks vallavalitsuse liikmeks ei saa üleviimisena käsitleda seetõttu, et ATS-st tulenevalt võib üleviimise otsustada üksnes seesama organ, kellel on üleviidava teenistusse võtmise õigus. Halduskohus ei ole viidanud normile, milles selline piirang sisaldub. ATS § 47, mis üleviimist reguleerib, sellist piirangut ei nimeta. Määrav on, et üleviimiseks oleks ametniku nõusolek ning üleviimise otsustaks pädev organ. Palgaliseks vallavalitsuse liikmeks nimetamise pädevus on volikogul, kuid kuna vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu, pole võimalik öelda, et kaebaja üleviimisel on vallavanemast mööda mindud.
  3. Lisaks tuleb eristada vallavalitsuse liikmeks kinnitamist ja palgaliseks vallavalitsuse liikmeks nimetamist (

§ 22lg 1 p 17).

Jõelähtme valla põhimääruse § 52 lg 4 kohaselt võib vallavanem vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on vallavalitsuse teenistuses ning sellisel juhul jätkab ametnik vallavalitsuse liikmeks kinnitamisel või liikme kohustustest vabastamisel oma teenistust. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud ametnik saab palka oma ametikoha järgi ning volikogu võib talle otsustada maksta hüvitust ja määrata selle suuruse (

§ 22lg 1 p 19).

Vallavalitsuse palgaliseks liikmeks nimetamisel on tegemist ametisse nimetamisega ning sellisel juhul määratakse valitsuse liikmele töötasu. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest, samal ajal kui palgaliseks vallavalitsuse liikmeks nimetatud isik vabastatakse ametist.

  1. Käesoleval juhul oli kaebaja Jõelähtme Vallavalitsuse ametnik ning jäi ka peale vallavalitsuse palgaliseks liikmeks nimetamist vallavalitsuse ametnikuks. Seepärast polnud alust tema teenistusest vabastamiseks, sest lisaks sellele, et teenistussuhe kohaliku omavalitsusüksusega jäi kestma, ei muutunud ka teenistuskoht. Ametiasutuseks, kus kaebaja töötas nii enne kui pärast 08.05.2006, oli, nagu ametniku teenistuslehe (lk 12) kandestki näha võib, Jõelähtme Vallavalitsus. Kaebaja nimetamine uuele ametikohale nähtub sellestki, et talle määrati uus ametipalk. Asjaolu, et ka uus ametikoht eeldas abivallavanema ülesannete täitmist, ei ole praegusel juhul määrav.
  2. Jõelähtme valla põhimääruse § 56 kohaselt asendab vallavanemat tema äraolekul abivallavanem, kes juhatab vallavanema äraolekul ka vallavalitsuse istungeid. Vallavalitsuse istungitel osalevad vallavalitsuse liikmed ja sõnaõigusega vallasekretär. Seega näeb valla põhimäärus ette, et abivallavanem on oma ametikoha poolest vallavalitsuse liige, mis omakorda tähendab, et abivallavanem on nn poliitiline ametikoht. Valitsuse koosseisu kinnitamisel lähtub volikogu põhimääruse § 52 lg 6 kohaselt vallavanema ettepanekust ning valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Kaebaja nimetamisega abivallavanema ülesandeid täitvaks vallavalitsuse palgaliseks liikmeks viidi vallavalitsuse juhtimine kooskõlla põhimääruses sätestatuga. Pole võimalik, et vallavanemat asendab vallavalitsuse istungitel abivallavanem, kes on vabastatud valitsuse liikme kohustustest või pole valitsusse kuulunudki. Selle vältimiseks oli 7

(8)3-07-1215 mõistlik ühitada abivallavanema ja palgalise vallavalitsuse liikme ametikohad, et abivallavanema teenistustähtaeg oleks sõltuvuses vallavanema volitustest.
  1. Kaebaja palgalisele vallavalitsuse liikme ametikohale nimetamist saab käsitleda tema üleviimisena sõltumata sellest, et volikogu otsuses üleviimist ei nimetata. Kaebaja esindaja märkis ringkonnakohtu istungil, et kaebaja juhtis vallavanema tähelepanu asjaolule, et palgaliseks vallavalitsuse liikmeks nimetamisel tuleks ta abivallavanema ametist vabastada. Kaebaja on pikaajalise staažiga ametnik, kelle puhul võib eeldada arusaamist sellest, et nõusoleku andmisega palgalisele vallavalitsuse liikme ametikoha asumiseks kaotab ta abivallavanema ametikoha tähtajatusest tuleneva soodustuse. Ka aasta jooksul talle uutel tingimustel määratud palga vastuvõtmine viitab sellele, et kaebaja ei saanud olla eksiarvamusel oma muutunud staatusest. Kaebaja palk oli 3000 krooni võrra suurem sellest, mis tal oleks olnud õigus saada juhul, kui ta oleks abivallavanema ametikohal teenistust jätkanud ja olnud üksnes kinnitatud vallavalitsuse liikmeks.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja vabastamine palgalise vallavalitsuse liikme ametist otsusega nr 195 oli õiguspärane ja kaebajal puudub õigus hüvitise saamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi määruses haldusasjas nr 3-3-1-26-97 väljendatud seisukohad ei ole käesoleval juhul kohaldatavad, kuna käesoleva asja asjaolud on erinevad. Kaebaja ei olnud kinnitatud mitte üksnes vallavalitsuse liikmeks vaid nimetatud vallavalitsuse palgalise liikme ametikohale. Samuti oli kaebaja teenistus abivallavanema ametikohal lõppenud juba üleviimisega vallavalitsuse palgalise liikme ametikohale. Kuna kaebaja ei teeninud vallavalitsuses muul ametikohal, lõppes tema teenistus Jõelähtme Vallavalitsuses otsuses nr 195 märgitud tähtajast. Ringkonnakohus ei lase ennast segada vallavalitsuse 21.12.2007 käskkirjast nr 98/18.1-1, sest tegemist on peale teenistussuhte lõppemist antud aktiga, mida pole võimalik täita (HMS § 63 lg 2 p 5). Kohus on kaebuse põhjendustest ja taotlusest lähtuvalt õigesti määranud vastustajaks volikogu, kuid on eksinud õigusliku olukorra määratlemisel. Seepärast tuleb halduskohtu põhjendusi muuta ja jätta kaebus rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
  3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu ei kuulu hüvitamisele kaebaja menetluskulud. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda seetõttu, et tegemist teenistusvaidlusega, kus kõrvalise õigusabi kasutamist ei ole kohtupraktikas peetud põhjendatuks (HKMS § 93 lg 5). Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.