KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2008, Tallinn Haldusasja

) § 43 lg 2 ei erista ega välista sama paragrahvi lg 1 p-s 1 märgitud peatamise alust teistest peatamise alustest ja seetõttu ei ole alust kohaldada käsitletud peatamise alust erinevalt teistest peatamise alustest. Relvaloa kehtivuse peatamine toimub karistusotsuse järelmina ega ole käsitatav isikule lisakaristuse määramisena, vaid mittekaristusliku sunnivahendi kohaldamisena. Seetõttu ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele karistusseadustiku sätted põhikaristuse ja lisakaristuse kohaldamise osas. Relvaloa kehtivuse peatamine eeldab väärteomenetluses tehtud jõustunud karistusotsuse olemasolu. Isiku karistatuse arvestamisel lähtutakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Sunnivahendi kohaldamine toimub karistusotsuse järelmina, s.o pärast karistusotsuse jõustumist. Asjaolu, et relvaloa väljastanud politseiprefektuur tuvastas kaebaja suhtes

§ 43

lg 1 p 1 kohaldamise aluse 8 kuud hiljem, ei tohi kohtu hinnangul tekitada olukorda, mil isiku suhtes kohaldatakse sunnivahendit ajal, mil selle kohaldamise alused on ära langenud. Tulenevalt KarRS § 31 lg-st 1 ja § 25 lg 1 p-st 1 on 25. oktoobri 2006. a otsuses nr 23507 kirjeldatud väärtegu karistusregistrist kustutatud pärast 27. veebruari 2007 ja

§ 43lg 1 p-s 1 sätestatud alus relvaloa peatamiseks kaebaja suhtes lõppenud.

b) Politseiprefektuuri

1. oktoobri
2. a otsus nr 23507 kehtis ka
3. veebruaril 2007 ja vastustajal puudus alus relva ja laskemoona tagastamiseks. Kuna relvaloa kehtivuse peatamine ja selle lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine on vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 politseiprefektuuri pädevuses, ei või kohus asendada halduse diskretsiooni omapoolse kaalutlusotsusega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Pärnu Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta M. Rebbase kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: a) Oluline on tuvastada, kas

§ 43

lg 1 p 1 alusel peatatud relvaloa kehtivust on võimalik lõpetada põhjusel, et isiku karistus on aegunud ja tema karistusandmed on arhiveeritud KarRS § 25 lg 1 p 1 tähenduses.

§ 43lg 2 alusel kohaldatakse sanktsiooni kuni seda tinginud 2

§ 43lg 1 p 1 tähenduses ei saa arvestada.

Karistusõigust ja relvaseaduse regulatsiooni tuleb vaadelda koostoimes, kuna ühes menetluses tehtud otsustused on aluseks teises menetluses tehtavatele toimingutele ja otsustele. Sama kehtib ka faktiliste ja juriidiliste asjaolude äralangemise kohta. Asjaolude äralangemine tuleneb just karistusõigusest. Kuigi seadusandja laiendab

§ 43lg-st 2 kõikidele sama paragrahvi 1.

lõikes loetletud juhtumitele, ei tähenda, et nõuet saab kohaldada igal juhul, või et selle kohaldamisega ei oleks probleeme. Faktiliste ja juriidiliste asjaolude äralangemise all mõistetakse olukorda, mil taastub faktiliste ja juriidiliste asjaolude tekkimisele eelnenud olukord. Kui loa omajat on väärteomenetluses karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi tarvitamise korral, siis fakt tema karistamise kohta

§ 43lg 1 p-s 1 loetletud tegude toimepanemise eest jääb.

Juriidiliste asjaolude tekkimisele eelnenud olukord saab tekkida vaid juhul, kui isiku suhtes tehtud süüdimõistev väärteootsus tühistatakse. Aegumine omab õiguslikku tähendust isiku kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel KarRS § 31 tähenduses. Asjaolude äralangemist ei saa hinnata

§ 43lg 1 p-de 1 ja 2 osas ühetaoliselt.

Otsus relvaloa kehtivuse peatamiseks tehti

1. oktoobril 2006 ja õigus relva tagasisaamiseks tekib sanktsiooni tähtaja lõppemisele järgnevast päevast, s.o
2. oktoobrist
4. M. Rebbase vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et lisakaristuse (relvaloa peatamine) kestvuse pikkus ei saa olla pikem põhikaristuse (liiklusseaduse rikkumise eest määratud väärteo karistus) kestvusest. Karistusseadustiku (KarS) §-s 55 on sätestatud erijuhud, millal lisakaristuse mõju laieneb põhikaristuse lõppemisest järgnevale ajale – käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni. Üheski seaduses ei leidu väärteokoosseisu „mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi tarvitamise korral“. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse mitte ainult kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel, vaid ka isiku karistatuse arvestamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 43

lg 1 p 1 varasem redaktsioon sätestas, et soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral – üheks aastaks. Käesolevas asjas on määrava tähtsusega küsimus, millal hakkas kulgema

§ 43lg 1 p 1 varasemas redaktsioonis ette nähtud relvaloa peatamise tähtaeg.

Selle tähtaja kulgemise algust ei ole ka Lääne Politseiprefektuuri

1. oktoobri
2. a otsuses täpsustatud.
3. Esmalt tuleb märkida, et

§ 43

lg 1 p-s 1 sätestatud tagajärg on eriseadusega ettenähtud tagajärg, mille kohaldamist ei ole seadusandja seadnud sõltuvusse karistusregistrisse kantud andmetest.

§ 43

lg 1 p 1 kohaselt on oluline vaid isiku joobes juhtimise eest karistamise fakt, mitte karistusregistri andmed.

§ 43

lg 1 p-s 1 sätestatud teokoosseis on täidetud alates hetkest, mil karistusotsus on jõustunud. Koos karistusotsuse jõustumisega tekib politseiprefektuuril ka kohustus, mitte üksnes õigus, peatada loa kehtivus nii kiiresti kui võimalik. Viivitus loa peatamisel on õigusvastane. Politsei peab arvestama

§ 43lg 1 p 1 eesmärki.

Selleks ei ole loaomaniku karistamine, vaid ohu vältimine. Viivituse korral jääks

§ 43lg 1 p 1 eesmärk saavutamata.

Teisalt ei ole aasta pärast karistusotsuse jõustumist loa peatamine enam proportsionaalne, sest seadusandja hinnangul on selle ajavahemiku möödumine piisav loaomaniku õiguste taastamiseks. 3

§ 43

lg 1 p 1 eesmärki – kaitsta teisi isikuid loa adressaadist lähtuva ohu eest – tuli peatamine haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 1 kohaselt otsustada ilma adressaati ära kuulamata. 8. Arvestades eelnevat, tuleb

§ 43

lg 1 p 1 varasemat redaktsiooni tõlgendada selliselt, et üheaastane tähtaeg hakkas kulgema karistusotsuse jõustumise hetkel.

§ 43

lg 1 p-s 1 sätestatud teokoosseis ei lange ära karistusregistrist andmete kustutamisega. Tegemist ei ole uute asjaolude tekkimisega. See, et kaebaja andmed joobes juhtimise kohta kustutatakse

1. veebruaril 2007 karistusregistrist, kui kaebaja ei pane toime uut õigusrikkumist, oli ette näha juba relvaloa peatamisel. Karistusregistri andmete kustutamine ei anna alust relvaloa peatamise kui õiguspärase ja kehtiva haldusakti muutmiseks. Relvaloa kehtivuse taastamata jätmisel ei kasutata karistusregistri arhiivi andmeid tõendina, sest puudub alus haldusmenetluse uuendamiseks. Seadusandja põhiseaduspärane tahe on olnud vältida relva kandmist ja kasutamist aasta jooksul pärast isiku karistamist sõltumata sellest, kas karistusregistri andmed kustuvad varem.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks kontrollida p-s 8 toodud tõlgendust ka käesoleval ajal kehtiva

§ 43lg 1 p 1 ja lg 11 valguses.

Muutunud regulatsiooniga on politseile antud volitus kaaluda loa peatamise tähtaja pikkust. See eeldab kaalumisel tähtsust omavate asjaolude selgitamist ja loa adressaadi ärakuulamist. Samas ei ole muutunud

§ 43lg 1 p 1 eesmärk ning politsei kohustus koheselt reageerida.

Politseile ei ole jätkuvalt antud kaalutlusõigust otsustamaks, kas luba üldse peatada või mitte. Seega puuduvad ka käesoleval ajal takistused loa põhimõttelise peatamise koheseks otsustamiseks. Eelnevast lähtudes leiab ringkonnakohus, et ka käesoleval ajal tuleb loa peatamine otsustada koheselt, esialgu ilma tähtaega määramata. Seejärel tuleb politseil mõistliku aja jooksul selgitada välja peatamise tähtaega mõjutavad asjaolud, anda adressaadile võimalus enda seisukoha esitamiseks ning määrata loa peatamise tähtaeg. Eelnevast tulenevalt ei oleks p-s 8 toodud tõlgendus väär ka seaduse praegu kehtiva redaktsiooni korral. 10. Kuna ringkonnakohtu tõlgenduse kohaselt möödus loa peatamise tähtaeg 2. märtsil 2007, on vastustaja keeldumine kaebajale relva ja laskemoona väljastamisest osaliselt õigusvastane. Vastustaja ei olnud kohustatud kaebajale relva ja laskemoona väljastama juba 28. veebruaril 2007. Vastustaja ei olnud kohustatud relvaloa „peatatust lõpetama“. Sellise haldusakti andmine oleks olnud vastuolus

§ 43lg 1 p-ga 1.

Relvaloa kehtivuse taastumise hetk oli ette nähtud seadusega. Selles osas on vastustaja keeldumine õiguspärane. Keeldumine on aga õigusvastane osas, milles kaebajale selgitati, et relv ja laskemoon tagastatakse alles

1. oktoobril
2. Kaebajale oleks tulnud selgitada, et relvaloa kehtivus taastub aasta möödumisel karistusotsuse jõustumisest, s.o
3. märtsil
5. Eelnevast tulenevalt on halduskohus jõudnud õigele lõpptulemusele kohustamisnõude osas. Kaebaja avaldust relvaloa „peatatuse lõpetamiseks“ tuli vastustajal käsitada relva ja laskemoona tagastamise avaldusena ning selle uueks läbivaatamiseks kohustamine halduskohtu poolt oli põhjendatud. Samuti on halduskohtu otsus õige relva ja laskemoona tagastamisest keeldumise õigusvastasuse kindlakstegemise osas. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja kaebus jätta rahuldamata relvaloa „peatatuse lõpetamisest“ keeldumise õigusvastaseks tunnistamise osas. 4