2-05-15331/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-15331 Tsiviilasi TA hagi AAvastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – TA(isikukood XXX); Hageja esindaja – vandeadvokaat Irina Solovjova; Asja läbivaatamise kuupäev Kostja – AA(isikukood XXX); Kostja esindaja – vandeadvokaat Marko Tiiman 18.märts ja 27.märts 2008.a. kohtuistungil Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: Jätta AA omandisse sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, väärtusega 250 000 krooni ja OÜ TH (reg. nr XXX) osa väärtusega 4 000 000 krooni. Mõista TA`lt AA kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt 452 508,50 (nelisada viiskümmend kaks tuhat viissada kaheksa krooni ja 50 senti) krooni. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese teatavakstegemisest. astme kohtu otsuse avalikult ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX.a. abielu. Poolte kooselu oli algul kooskõlaline, kuid alates 1990-ndate aastate keskpaigast hakkas perekond süvenevate erimeelsuste ja kostja jätkuvate pikemaajaliste eemalviibimiste tõttu lagunema. Tekkisid omavahelised konfliktid, mis teravnesid 1998-1999.a., mil pooled asusid püsivalt lahus elama. Perekonna purunemise tõttu rajas hageja endale uue kodu, milles kostja on külalisena viibinud mõnel üksikul korral. Kostja viibis peamiselt Venemaal, kus asusid tema ärilised ettevõtmised ja kus ta oli hagejale teadaolevalt loonud endale ka faktiliselt uue perekonna, kuhu sündis ka laps. Hagejale teadaolevalt purunes hiljem nimetatud perekond ja kostjal tekkis uus faktiline kooselu, millest samuti on sündinud laps. Poolte abielulised suhted lõppesid 1999.a. lõpus. Sellele vaatamata on poolte edasised suhted muutunud järjest komplitseeritumaks, mis on takistanud ühisvara jagamist. Poolte ühisvaraks loeb hageja sõiduauto XXX, mille turuväärtus on 250 000 krooni; 2-toalist korterit aadressil XXX oblast, mille turuväärtuseks on 625 000 krooni; 1-toalist korterit XXX, Vene Föderatsioon, mille turuväärtuseks on 450 000 krooni. Lisaks eelnimetatud varale on kostja hagejale teadaolevalt soetanud abielu kestel märkimisväärse varanduse väljaspool Eestit, peamiselt Vene Föderatsioonis. Hagejale teadaolevalt omab kostja osalusi ZAO P 2000; OOO V ; kaubanduskeskus S gorod, samuti on kostjal I , Vene Föderatsioonis veel kortereid ja maju. Menetluse jooksul selgus, et kostja on korterid aadressil XXX, Korolev ja XXX, Ivanovo võõrandanud. Seetõttu palub hageja jagada poolte ühisvara järgmiselt: Jätta kostja omandisse sõiduauto XXXning korterite võõrandamisest saadud tulu ning mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitus summas 172 319,50 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Mööndes hageja õigust nõuda abielulise ühisvara jagamist ei nõustu kostja hageja käsitlusega abielusuhete lõppemise ajast, ühisvara koosseisust, ühisvara väärtusest ja selle jagamise ettepanekuga. Poolte vahel ei ole vaidlust fakti osas, et käesolevaks ajaks on poolte abielulised suhted lõppenud. Samas vaidlustab kostja hageja väite nagu oleks poolte abielulised suhted lõppenud 1999.a. lõpus. Ehkki kostja viibis 1990-te aastate lõpus seoses enda ettevõtlusega sageli välismaal ei tähendanud see pooltevaheliste abielule iseloomulike suhete lõppemist. Pooltel oli ühine äritegevus Eesti ning hageja poolt viidatud XXX külas asuva elamu rajasid abikaasad ühiselt. Elamu valmis umbes 1996.a. Hagejal ja kostjal oli selles elamus ühine majapidamine. Hageja ja kostja omandasid Eestis arendatava ettevõtluse käigus 2 äriühingut – OÜ TH ja OÜ FG. OÜ TH omandas Tallinna Vanalinnas XXXasuva kinnistu, kuhu rajati TH nime all tegutsev majutusasutus. Hotell valmis poolte ühise tegevuse tulemusena 2002.a. maikuus. 30.mail 2002.a. toimus hotelli pidulik avamine, kus viibis mitmeid külalisi ka Venemaalt. Kostja elas ka sel ajal hagejaga XXX elamus. Kostja loeb neid päevi abieluliste suhete lõppemise ajaks, kuna siis teatas hageja kostjale, et ta loeb koostöö ja abielusuhted lõppenuks ja soovib hotelli üksnes ise majandada ja omandada hotelli pidamisest saadavat tulu. Nimetatud sündmustest tekkisid hageja ja kostja vahel olulised erimeelsused ning lõppesid abielule iseloomulikud mittevaralised ja varalised suhted. Abielusuhete jätkumist kuni 2002.a. maini tõendavad ka ühised puhkusereisid 2000 ja 2001.a. Taisse; 2002.a. märtsis Riiga. Asjaolu, et kostjal on Venemaal 2 abieluvälist last, ei tähenda poolte varasemat abielusuhete lõppemist. Kostja Venemaal uusi perekondasid ei loonud. Kuna pooltel ühised lapsed puuduvad, suhtus hageja kostja lastesse tolerantselt, mid tõendab see, et ühistel reisidel oli kaasas kostja poeg A . Veel 2004.a. kevadel oli hageja seisukohal, et poolte abielulised suhted kestsid vähemalt 2001.a. suveni, kuna juulis 2001.a. omandatud sõiduautot pidas hageja poolte ühisvarasse kuuluvaks. Seoses maksude tasumata jätmisega 2 perioodil 1997-2001.a. on Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet on teinud 19.06.2003.a. hageja suhtes maksuotsuse. Hageja on nimetatud otsuse vaidlustanud muuhulgas väites, et tulu, mille eest maksude tasumata jätmise osas on maksuvõla ettekirjutus tehtud, on poolte ühine tulu. On selge, et nimetatud väited saavad tegelikkusele vastata üksnes juhul kui hageja ja kostja abielulised suhted kestsid vastavate tulude saamise ajal. Veel 01.04.2002.a. andis kostja hagejale volituse enda Hansapangas asuva pangakonto kasutamiseks. Ei ole usutav, et kostja oleks seda teinud peale abielusuhete lõppemist. Kostja leiab, et poolte ühisvaraks abielusuhete lõppemise seisuga oli kinnistu nimetusega TK külas, kinnistu nimetusega LK külas hariliku väärtusega 6 445 000 krooni, OÜ TH osa, nimiväärtusega 4 milj. krooni; OÜ FGosa nimiväärtusega 40 000 krooni; sõiduauto XXX, hariliku väärtusega 770 000 krooni; Moskva oblastis Koroljovis XXXasuv 2-toaline korter hariliku väärtusega 57 093 krooni, Ivanovo linnas XXX asuv 1 toaline korter hariliku väärtusega 37 563 krooni; sõiduauto XXXhariliku väärtusega 250 000 krooni. Kostja palub jagada poolte ühisvara viisil, et jätta kostja omandisse OÜ TH osa nimiväärtusega 4 milj.krooni, sõiduauto XXX hariliku väärtusega 250 000 krooni ning mõista hagejalt kostja kasuks ühisvarade väärtuse võrdsustamiseks välja rahaline hüvitis summas 252 844 krooni. Kohtukulud jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud abielutunnistusest (tlk 38) nähtub, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. 09.11.2006.a. kohtuotsusega poolte abielu lahutati (tlk 197-198). Hageja on esitanud ühisvara jagamise nõude. Perekonnaseaduse § 18 lg 3 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel, lg 5 järgi vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel, lg 2 järgi kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel on vaidlus selle üle millal pooltevahelised abielusuhted lõppesid. Hageja väidete kohaselt lõppesid need 1999.a. lõpus, kostja väidetel 2002.a. mais. Arvestades asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et veenvamalt on tõendamist leidnud kostja väide, et poolte abielusuhted kestsid kuni 2002.a. maini. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selles, et veel 2000.a.ja 2001.a. talvel käisid pooled koos kostja vanematega ühisel puhkusereisil Tai Kuningriigis ja 2002.a. märtsis käisid pooled ühisel puhkusereisil Riias. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kuni 2002.a. keskpaigani käis kostja perioodiliselt Eestis elades sel ajal poolte ühiselt loodud kodus K. Kõik asjas ülekuulatud tunnistajad on andnud ütlusi, et kostja on aeg-ajalt viibinud poolte ühises kodus K ka peale 1999.aastat. Tunnistajate ütlused lahknevad kostja Eestis viibimise aja ja kordade arvu suhtes. Asja materjalidele lisatud piiriületuse registreerimise andmetest nähtub, et 1999.a. on kostja Eestis käinud 7-l korral, 2000 aastal 6-l korral, 2001.a. 7-l korral ja 2002.a. 8-l korral. Viibimise aeg neil kordadel on olnud erinev, ulatudes kuni 2 nädalani. Asjas puudub vaidlus, et pooled tähistasid kuni 2002.a. keskpaigani koos perekondlikke tähtpäevi ja pühasid. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka tunnistajate RAja N T ütlustega Asja materjalidele lisatud teatise (tlk 103) kohaselt ostis AA26.07.2001.a. sõiduauto XXX. Nimetatud sõiduauto müüdi komisjonimüügi lepingu alusel (tlk 100-101) Asja materjalidele lisatud nõudest (tlk 104) nähtuvalt on hageja pidanud 26.07.2001.a. ostetud sõiduautot poolte ühisvaraks. Samuti nähtub asja materjalidele lisatud Tallinna Halduskohtu toimikust nr 43 418/2004 (I kd; tlk 177-1778), et veel 2004.a. oktoobris on hageja pidanud 2000.a. ja 2001.a. saadud tulu poolte ühisvarasse kuuluvaks. Kuigi asjas ei saa olla vaidlust, et kostjal oli ka abieluväliseid suhteid väljaspool Eestit, kuivõrd neist on sündinud kostjale 2 last, ei saa nimetatud asjaoluga kohtu arvates veenvalt väita, et abielule iseloomulikud suhted poolte vahel ei saanud seoses sellega kuni 2002.a. maini kesta. Tunnistajate TA`i ja JM ütlustest nähtub, et hageja suhtus kostja abieluväliselt sündinud poega hästi, poeg viibis poolte ühises kodus nagu perekonnaliige, pooled käisid temaga koos ühistel puhkusereisidel. Kõiki asjas esitatud tõendeid hinnates asub kohus lõplikule seisukohale, et poolte abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda 2002.a. maikuu. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte ühisvara koosseisu kuulusid korterid Moskva oblastis K ja I linnas. Asja materjalidele lisatud korteri ostu-müügilepingu (tlk 78-79; tõlge lk 80-81) järgi müüs kostja hageja nimel 01.03.2004.a. korteri aadressil Moskva oblast, XXX summaga 130 000 rublaga. Asja materjalidele lisatud ostu-müügilepinguga (tlk 82-83; tõlge tlk 84-85) müüs NT AA nimel 18.03.2004.a. korteri aadressil Ivanovo linn, XXX summaga 84 000 rubla . Poolte vahel puudub vaidlus selles, et võõrandamisest saadud summad jäid kostja kätte ja need summad moodustavad kokku (57 093+37 563) 94 656 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et poolte ühisvara hulka kuulub sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, väärtusega 250 000 krooni. Arvestades, et poolte abielusuhted lõppesid 2002.a. mais kuulusid poolte ühisvara koosseisu ka abielusuhete lõppemisel Jõelähtme vallas XXX külas asuvad kinnistud nimetusega Tja L , sõiduauto XXX, OÜ FG osa ja OÜ DK osa. Asja materjalidele lisatud müügilepingu ja kokkulepe seeselamisõiguse ning isikliku kasutusõiguse kohta (tlk 123-127) nähtub, et kostja on 12.12.2002.a. müünud Tallinnas XXX asuva korteri summaga 465 327 krooni, summa on üle antud kostjale. Asjas on kostja tuginenud sellele, et nimetatud korter omandati kostja lahusvara arvelt. Nimetatud asjaolu tõendamist leidnud ei ole. Seega tuleb saadud summa arvestada ühisvara hulka. Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt on kostjal vara veel Venemaal ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Kohtu arvates ei tõenda hageja esitatud artiklid veenvalt kostjal Venemaal täiendava vara, mida saaks lugeda sh. poolte ühisvaraks, olemasolu. Vene Föderatsiooni tehtud järelepärimised taolise vara olemasolu ei ole kinnitanud. Asja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus XXX vallas XXX külas asuvate kinnistute nimetusega Tja L , sõiduauto XXX OÜ FG osa ja OÜ TH (endine ärinimi OÜ DK) osa väärtuse osas. Asja materjalidele lisatud kinnistute ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tlk 90-97) kohaselt müüsid pooled 17.03.2003.a. kinnistu nimetusega T asukohaga J vald XXX küla summaga 95 000 krooni ja kinnistu nimetusega Leida asukohaga J vald XXX küla summaga 6 350 000 krooni. Lepingu p 4.1 ja 4.2 kohaselt anti lepingujärgsed summad üle hagejale. Sõiduauto XXX müüdi 770 000 krooni eest (tlk 100-102) ja müügist saadud summa kanti kostjale. Asja materjalidele lisatud osaühingu müügilepingu (tlk 105-109) järgi müüs hageja 28.01.2004.a. OÜ FG 40 000 kroonise nimiväärtusega osa summaga 40 000 krooni, müügisumma tasuti hagejale. Asja materjalidele lisatud osa ostu-müügilepingu (tlk 110-111) kohaselt ostis hageja 25.05.2000.a. OÜ DKosa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustas 100 % OÜ DK osakapitalist. Asja materjalidele lisatud registrikaardi väljavõttest (tlk 266) nähtub, et nimetatud äriühingu ärinimeks on käesoleval ajal OÜ TH. Asjas puudub vaidlus, et OÜ TH osa väärtuseks on käesoleval ajal 4 milj krooni. 4 Eeltoodust nähtuvalt on hagejale laekunud kinnistute (2 tk) ja OÜ FG osa võõrandamisest 6 485 000 krooni. Kostjale on laekunud korterite (3 tk) ja sõiduauto müügist 1 329 983 krooni. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et pooled on saadud summasid kasutanud perekonna huvides. Asja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et juhul, kui kohus tuvastab, et abielusuhted lõppesid 22002.a. siis jääb ühisvara jagamisel kostjale sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, väärtusega 250 000 krooni ja OÜ TH osa väärtusega 4 000 000 krooni. Arvestades nimetatud asjaolu ja seda kellele on laekunud vara võõrandamisest saadud summad leiab kohus, et ühisvara jagamisel tuleb kostjale jätta sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, väärtusega 250 000 krooni ja OÜ TH osa väärtusega 4 000 000 krooni ning hagejalt tuleb kostjale enamsaadud ühisvara arvelt välja mõista (6 485 0005 579 983)=905 017: 2= 452 508,50 krooni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja kohtukulud moodustavad vastavalt esitatud nimekirjale 48 974 krooni. Kostja kohtukulud moodsatavad vastavalt nimekirjale 25 000 krooni. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades vaidluse olemust, asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, et poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. Krista Kirspuu Kohtunik 5