← Eesti

3-07-997/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Lahendi tegemise aeg ja koht

  1. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-997 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend OÜ Inserta Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/50 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu
  2. novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Inserta Grupp Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Kolmas isik Grojec Service OÜ (endine OÜ Interelektroonika) Põhja maksu- ja tollikeskuse RESOLUTSIOON Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apllatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  3. novembri 2007 kohtuotsus osas, millega rahuldati OÜ Inserta Grupp kaebus ja tühistati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsus nr 12-5/50 tollideklaratsiooni I 3162 07/05/2004 järelkontrolli käigus määratud maksude osas summas 46 975 krooni. Teha selles osas uus otsus ja jätta OÜ Inserta Grupp kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib vahetult Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. OÜ Inserta Grupp deklareeris ajavahemikul 07.05.2004 kuni 02.12.2004 impordiks Hollandist firmadelt Top&M ja Samsung Electronics Overseas S. V. ostetud värvitelereid kaubakoodidega 8528125290, 8528125490, 8528125690 ja 8528125890 (TARIC kood 8528 12 52 90), mille järgi on tegemist modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi sisaldavate teleritega.
  5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) kontrollis OÜ Inserta Grupp poolt enda nimel ja OÜ Interelektroonika eest tollideklaratsioonidega I 3162 07/05/2004, I 15410 09/06/2004, I 33584 05/05/2004, I 53919 20/11/2004 ja I 67080 02/12/2004 imporditud kaupadelt 3-07-997 maksude tasumise õigsust, mille tulemusel koostas PMTK 22.12.2005 kontrollakti nr 12-3/780 ja maksuotsuse. Maksuotsuse kohaselt ei esitanud OÜ Interelektroonika tollile dokumente, mis tõendaksid kaubakoodide kasutamise õigsust. OÜ Interelektroonika juhatuse liikme Andrei B 22.11.2006 kirja kohaselt on kõik
  6. aastal imporditud televiisorid tavalised, s.t ilma modemi ja arvuti operatsioonisüsteemita. Seega oleks tulnud televiisorid klassifitseerida Taric koodiga 8528 12 52
  7. Tollideklaratsioonidel on päritoluriigiks märgitud Lõuna-Korea, arvetele pole päritoluriiki märgitud. Tollideklaratsioonil I 3162 07/05/2004 on nii telerilt kui ka õige kaubakoodiga deklareeritud koduelektroonikalt tasumata ka tollimaks.
  8. PMTK 31.01.2007 maksuotsusega nr 12-5/50 kohustati OÜ-d Inserta Grupp ja OÜ-d Interelektroonika solidaarselt tasuma täiendavalt tasumisele kuuluv maksuvõlg summas 98 156 krooni (dumpinguvastane tollimaks summas 62 312 krooni, tollimaks 20 869 krooni ja käibemaks summas 14 795 krooni).
  9. OÜ Inserta Grupp esitas 16.05.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/50 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kontrollis OÜ Inserta Grupp juhatuse liige ning vastutav isik Oleg Krivenko isiklikult kaupa ning vaatas samuti üle esitatud dokumendid. Kõnealune kaup (imporditud televiisorid) on Euroopa päritoluga ning sisaldavad modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi. Ka OÜ Interelektroonika juhatuse liikme Andrei B seletuse kohaselt oli vaid üks televiisor (mudel PS42P36TX), invoice 2704, 27.04.2004 (deklaratsioon I 3162 07/05/2004) ilma modemita. Maksuhaldur on seletust valesti interpreteerinud. Tollideklaratsioonidega koos esitasid nii OÜ Inserta Grupp kui ka OÜ Interelektroonika televiisorite passid, kus olid kajastatud televiisorite tehnilised andmed. Tolliametnik parandas kaubakoode ise pärast dokumentidega tutvumist.
  10. Tallinna Halduskohtu
  11. novembri 2007 kohtuotsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tühistas maksuotsuse tollideklaratsiooni I 3162 07/05/2004 järelkontrolli käigus määratud maksude osas, summas 46 975 krooni. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised. 1) Kaebuse esitaja maksukohustuse suurus sõltub asjaolust, kas televiisorid imporditi Eesti Vabariigi territooriumile väljapoolt EL-i ning kas televiisorid sisaldavad modemit ja arvutioperatsioonisüsteemi või mitte. Euroopa Ühenduse Nõukogu 14.08.2002 määruse nr 1531/2002 (edaspidi Määrus) artikli 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse Malaisiast, Taist, Hiina Rahvavabariigist ja Korea Vabariigist pärinevate ning CN-koodide ex85281252 (TARICi kood 85281252*11), ex85281254, ex85281256, ex85281258, ex85281262 (TARICi koodid 85281254*10, 85281256*10, 85281258*10, 85281262*11 ja 85281262*92) ja ex85281266 (TARICi kood 85281266*10) alla kuuluvate värvitelerite, mille ekraani diagonaali pikkus on üle 15,5 cm ning millega samas korpuses on raadiovastuvõtja ja/või kell või mitte, välja arvatud värvitelerid, milles on ühendatud modem ja arvuti operatsioonisüsteem, impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Dumpinguvastase tollimaksu määrad tulenevad sama artikli lõikest
  12. TARIC koodi 8528 12 52 11 kirjelduse järgi kuuluvad nimetatud koodi alla värvipildiga televisiooni vastuvõtuseadmed, ekraani laiuse / kõrguse suhtega alla 1,5 ja diagonaaliga 15,5 cm kuni 42 cm, kas samasse korpusesse monteeritud ringhäälingu raadiovastuvõtja ja / või ajanäitajaga (kellaga) või ilma nendeta, mis ei sisalda modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi (http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/cgi-bin/tarchap?Taric=8528125211&Downlowd). Kaebuse esitaja poolt deklareeritud Taric koodi 8528 12 52 90 alla kuuluvad eeltoodud parameetritega värviteleviisorid, mis sisaldavad modemit ja arvuti operatsioonisüsteeme. Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted Euroopa Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS), artikli 315 lõike 1 kohaselt tõendatakse kauba ühenduse staatust dokumendi T2L esitamisega. 2

(8)3-07-997 2) Tolliseaduse (jõustunud 01.05.2004) § 38 kohaselt vastutavad deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 punkti 2 kohaselt on käibemaksu objektiks kauba import Eestisse, väljaarvatud maksuvaba import. KMS § 3 lõike 6 punkti 1 alusel peab käibemaksu maksma ka võlgnik ühenduse tolliseadustiku tähenduses. ÜTS artikli 201 kohaselt tekib tollivõlg impordil, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse. Tollivõlg tekib kõnealuse tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel. Võlgnik on deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik 3) Tollideklaratsioone vormistanud OÜ Inserta Grupp töötaja Valentina Rostina on andnud PMTKle kirjaliku seletuse, mille kohaselt ta täitis päritoluriigi lahtrid, samuti arvetelt puuduva informatsiooni kliendi sõnade järgi (toimiku lk. 47). OÜ Interelektroonika juhatuse liige perioodil 23.04.1996 – 02.03.2007 A. Berezin on andnud erinevaid seletusi telerites modemite ja arvuti operatsioonisüsteemi olemasolu kohta, kuid kinnitanud, et
  1. aastal ei lisanud kauba saatja kauba juurde dokumente T2L (toimiku lk. 46). Kohus luges A. B poolt maksumenetluse käigus antud kirjalike seletuste ning kohtuistungil tunnistajana antud ütluste põhjal tuvastatuks, et tunnistaja ei pöördunud televiisorite päritolu ning tehniliste andmete väljaselgitamiseks tootjafirma ega vastava ala asjatundja poole, mistõttu A. B väited televiisorite päritolu ning tehniliste parameetrite kohta ei saa tõendada käesolevas haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid: seda, et telerid oleksid olnud pärit Euroopa Liidust ning sisaldaksid modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi. 4) Kaebuse esitaja poolt imporditud televiisorid ei olnud Euroopa Liidu päritoluga ega sisaldanud modemit ning arvuti operatsioonisüsteemi. PMTK on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena järelepärimised Samsung Electronics Overseas B.V.-le, kes on esitanud kirjaliku loetelu teleritest, mida toodetakse Euroopa Liidu piires (toimiku lk. 55). OÜ Inserta Grupi poolt imporditud vaidlusaluseid telereid selle loetelus ei ole. Samuti nähtub PMTK esindaja Heiki Pruuli e-maili teel tehtud järelepärimisest firmale Samsung see, et viimane ei tootnud 19.10.2005 seisuga modemit sisaldavaid telereid (toimiku lk. 165). Euroopa Ühenduse Nõukogu 14.08.2002 määruse nr 1531/2002 artikkel 2 sätestab: „Kui liikmesriigi tolliasutuse või Euroopa Ühenduste Komisjoni hilisema uurimise käigus selgub, et mõni ühenduses vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis sisalduv päritoludeklaratsioon on ebaõige või kui mõni päritolu kindlaksmääramisega seotud isik ei võimalda juurdepääsu värviteleri mittesooduspäritolu kindlaksmääramiseks vajalikule teabele või dokumentidele või ei esita nimetatud teavet või dokumente, võivad pädevad asutused määrata päritolu kindlaks parimate kättesaadavate andmete alusel.“ Kaebuse esitaja ei ole esitanud käesolevas vaidluses kauba sooduspäritolu tõendavaid dokumente. 5) Maksuotsusest nähtuvalt deklareeris kaebuse esitaja deklaratsiooni I 3162 07/05/2004 koodiks 40 ja liigiks CO, lähetusriigiks Hollandi ja päritoluriigiks Lõuna-Korea (toimiku lk. 56-60). Maksuotsuse kohaselt kasutatakse alates 01.05.2004 tolliprotseduuri koodi 40 deklaratsiooni liigi tähisega CO kauba vabasse ringlusse lubamiseks seoses Tolliseadustiku Komitee poolt sätestatud üleminekumeetmetega, s.t Euroopa Liidu riikidest ja ühinevatest riikidest Eestisse toimetatud kaupade vabasse ringlusse lubamiseks. Protseduuri rakendamiseks tuleb kaupade ühenduse tollistaatus tõendada. Kauba ühenduse staatust tõendatakse Komisjoni määruse nr 2454/93 artikli 315 lõike 1 kohaselt T2L dokumendi esitamisega. Kui kaupade tollistaatus on tõendatud, vabastatakse kaup imporditollimaksust. OÜ Inserta Grupp on deklareerinud kauba tollimaksu vabastusega, kuigi kauba ühenduse tollistaatus on tõendamata. Teiste deklaratsioonide puhul on kaebuse esitaja kasutanud protseduuri koodi 40 ja deklaratsiooni liiki IM, mida kasutatakse kauba toimetamisel ühendusse kolmandatest riikidest, tasudes küll tollimaksu, kuid jättes tasumata dumpinguvastase tollimaksu summa. Seega rakendas toll
  2. aastal aktsepteeritud 3
(8)3-07-997 tollideklaratsioonile I 3162 07/05/2004 protseduuri, mida ta ei oleks tohtinud rakendada, kuna kaebuse esitaja ei olnud esitanud tollile ettenähtud T2L dokumente. 6) ÜTS art 78 lg 3 sätestab: „Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.“ ÜTS artikli 78 lõike 1 kohaselt võib toll omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. ÜTS artiklist 78 ning Riigikohtu halduskolleegiumi poolt
  1. oktoobri 2006 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-57-06 sättele antud tõlgendusest võib järeldada, et järelkande tegemine on ÜTS alusel õigustatud vaid juhul, kui tollile esitati tollideklaratsioonide aktsepteerimisel ebaõiget või mittetäielikku teavet, mida tollil ei olnud võimalik tavapärase tollikontrolli raames avastada, ning järelkontrolli raames sai toll uut teavet, mis annab tollile aluse olukorra lahendamiseks vajalike meetmete võtmiseks. Tollideklaratsiooni I 3162 07/05/2004 osas ei saanud tegemist olla ÜTS artiklis 78 lõikes 3 viidatud uue teabega ning tollil ei olnud õigust korrigeerida deklaratsiooni andmeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole ÜTS art 78 lõige 3 sellele juhule kohaldatav ning maksuotsus tuleb tollideklaratsioonil I 3162 07/05/2004 näidatud kaupade maksustamise osas tühistada. Asjaolu, kas värviteleviisorid sisaldavad modemit või arvuti operatsioonisüsteemi ei olnud tollil võimalik ilma täiendavate päringute tegemiseta või spetsialistiga konsulteerimata kontrollida, seega ülejäänud deklaratsioonide osas oli tollil õigus korrigeerida kaupadel kaubakoode. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. PMTK esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 02.11.2007 otsuse osaliseks tühistamiseks. Apellant on seisukohal, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi (ÜTS art 78 lg 3 ja art 220 lg 2) ning rikkunud kohtumenetluse normi (TsMS § 442 lg 8). Apellant palus kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus kaebuse rahuldas, esitades järgmised põhjendused. 1) ÜTS art 78 lg 3 kohaselt on tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine võimalik ning järelarvestuskande tegemine põhjendatud ka juhul, kui toll on tolliprotseduure reguleerivaid sätteid kohaldanud ebaõige teabe alusel. Ebaõigeks teabeks saab siinkohal olla tollideklaratsioonis märgitud soodustuskoodi kasutamine. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 1 kohaselt on maksudeklaratsiooniks ka tollideklaratsioon. Tulenevalt MKS § 82 sätestatust eeldatakse maksukohustuslase poolt esitatud deklaratsioonil märgitud andmete õigsust ning kahtluse tekkimisel võib maksuhaldur koguda täiendavaid tõendeid ning vajadusel koostada maksuotsuse täiendavate maksusummade tasumiseks. Eeltoodut kinnitab Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-66-05 (deklaratsiooni esitamine ei tähenda, et seda ei või hiljem kontrollida). 2) Järelkontrolli käigus tuvastatud maksude seadusest ettenähtust vähem tasumise korral saab järelarvestuskande tegema jätta ainult ÜTS art 220 lg 2 sätestatud tingimustel. Eelnevat seisukohta kinnitab Riigikohus oma 10.05.2006 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-
  3. Halduskohtu seisukohast nähtub, et käesoleval juhul esineb kohtu hinnangul tolliviga ning tulenevalt ÜTS art 220 lg 2 punktist b ei saanud maksuhaldur tollideklaratsiooni I 3162 07/05/2004 alusel järelarvestuskannet teha. Euroopa Kohtu ning Riigikohtu praktikast lähtuvalt ei saa järelarvestuskannet teha juhul, kui samaaegselt eksisteerivad kolm tingimust: a) toll tegi vea; b) arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; c) võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte. 3) Euroopa Kohus on oma otsustes C-348/89 Mecanarte punktis 23 ja C-251/00 Ilumitrõnica punktis 42 asunud seisukohale, et tolli viga peab seisnema tolli aktiivses tegevuses. Samas on Euroopa 4
(8)3-07-997 Kohus oma otsuse C-251/91 Hewlett-Packard punktis 21 asunud seisukohale, et teatavatel juhtudel võib tolli viga seisneda ka teatud tegevusetuses. Viimati viidatud lahendi kohaselt seisnes tolli tegevusetus asjaolus, et toll ei olnud esitanud pikaajalise ja suure mahuga impordi korral vastuväidet kaupade tariifse klassifitseerimise kohta, kuigi deklareeritud tariifirubriikide ja kaupade selgesõnalise nomenklatuuripõhise kirjelduse võrdluse alusel võis tuvastada ekslikku tariifset klassifikatsiooni. Tuginedes Euroopa Kohtu otsusele C-251/91 leiab apellant, et käesoleval juhul ei esine tolliviga, kuna ei ole täidetud viidatud kohtuotsuses toodud tingimused pikaajalise ja suure mahuga impordi toimumise osas. 4) Vaatamata eeltoodule analüüsib apellant veel ka ülejäänud tingimuste täidetust. Tollideklaratsioon I 3162 07/05/2004 on koostatud ja esitatud selleks vastavaid kogemusi omava isiku poolt. Käesoleval juhul oleks deklarant pidanud kauba deklareerimisel tekkinud vea (vale kaubakoodi kasutamine ja EU tollistaatuse olemasolu puudumine) avastama. Arvestades eelkõige deklarandi kutsealast kohusetundlikust, ei ole mitte kuidagi põhjendatav asjaolu, et deklarant täidab tollideklaratsiooni, sisestab sinna fakti, et imporditav kaup omab EU tollistaatust, kuid samas ei lisa tollideklaratsioonile ühtegi dokumenti, mis tema väidet kinnitaksid. Seega pole täidetud ka teine tingimus. 5) Täidetud ei ole ka kolmas tingimus, sest maksukohustuslane ei ole järginud kõiki kehtivaid õigusakte. Tollideklaratsioone vormistanud OÜ Inserta Grupp töötaja Valentina Rostina on andnud maksuhaldurile kirjaliku seletuse, mille kohaselt ta täitis päritoluriigi lahtrid, samuti arvetelt puuduva informatsiooni kliendi sõnade järgi. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted Euroopa Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestati ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTSRS), art 199, on deklarant kohustatud teostama põhjaliku kasutatava kaubakoodi kontrolli, sh tuvastama kaubakoodi tegeliku vastavuse imporditavale kaubale. Sellise kontrolli tegemata jätmisel ei täida deklarant omi tööülesandeid piisava hoolsusega, sh ei järgi kõiki kehtivaid õigusakte. Sarnaselt kaubakoodi kontrollile laieneb deklarandile kohustus kontrollida ka teisi tollideklaratsioonil märgitud andmeid, sh EÜ tollistaatust tõendavate dokumentide olemasolu. 6) Kokkuvõtlikult leiab apellant, et ÜTS art 78 lg 3 ei reguleeri mitte järelarvestuskande tegemist, vaid sätestab üksnes tollile kohustuse võtta olukorra lahendamiseks kasutusele vajalikud meetmed ning arvestada selle käigus vastavat uut teavet. Eeltoodud tõlgendust kinnitab ka ÜTS art 220 lg 2, mis sätestab ammendava loetelu juhtumitest, mil toll järelarvestuskannet ei tee. Asjaolu, et toll ei avasta järelkontrolli käigus uut asjaolu, võib viidata tolli veale, kuid ei ole piisavaks aluseks, mis lubaks tollil loobuda järelarvestuskande tegemisest. Kuna tollideklaratsiooni aktsepteerimine ei saa isikus tekitada õiguspärast ootust, et toll järelkontrolli ei teosta, ei ole tollideklaratsiooni aktsepteerimine käsitletav tolli veana ÜTS art 220 lg 2 p b mõttes ning seega ei kuulu ÜTS art 220 lg 2 punkt b käesoleval juhul rakendamisele. 7. OÜ Inserta Grupp vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2006 otsusest saab järeldada, et järelkande tegemine tolli poolt on õigustatud ainult juhul, kui tollile esitati tollideklaratsioonide aktsepteerimisel ebaõiget või mittetäielikku teavet, mida tollil ei olnud võimalik tavapärase tollikontrolli raames avastada. Toll on rikkunud hoolsuskohustust ning pole kogunud õigeaegselt informatsiooni kauba kohta. Vale kaubakoodi kasutamist ei saa tollimaaklerile süüks panna seetõttu, et kauba importija ja kauba omaniku A. B kinnitusel lähtus ta telerite päritolu väljaselgitamisel triipkoodidel olevast informatsioonist. Kohus on õigesti leidnud, et info sellest, et tollideklaratsioonidele tuli lisada tõendid kauba ühenduse staatuse kohta, pidi tollile lähtuvalt deklaratsiooni andmetest olema teada juba tollideklaratsiooni aktsepteerimisel. Kauba importija pahauskset käitumist tollideklaratsioonide esitamisel ja täitmisel ei ole tuvastatud. 5
(8)3-07-997 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohtus on vaidlustatud kohtuotsus üksnes osas, millega kaebus rahuldati. Seega tuleb apellatsioonimenetluses lahendada küsimus, kas tollideklaratsioonil I 3162 07/05/2004 näidatud kaupadelt oli täiendavate maksude määramine põhjendatud või mitte. Ülejäänud osas tollideklaratsioonide korrigeerimist ja täiendava maksu määramist ringkonnakohus ei kontrolli.
  2. Tollideklaratsioonil I 3162 07/05/2004 näidatud kaupadelt on maksuotsuse kohaselt ebaõige kaubakoodiga näidatud teleritelt tasumata dumpinguvastane tollimaks ja teleritelt ning õige kaubakoodiga näidatud koduelektroonikalt tasumata imporditollimaks, mis koos käibemaksuga teeb kokku 46 975 krooni. Kohus tuvastas, et tollideklaratsioonil näidatud kauba osas ei ole selle kauba ühenduse staatus tõendatud, sest esitamata on T2L dokument. Samuti ei olnud telerites ühendatud modem ja arvuti operatsioonisüsteem. Seega oleks kaebaja vastavalt kehtivale õigusele pidanud deklareerima ja maksma nii imporditollimaksu kui dumpinguvastast tollimaksu ning käibemaksu. Kohus leidis siiski, et tollil puudus käesoleval juhul õigus nõuda järelkontrolli alusel maksusummat, kuna ÜTS art 78 lõike 3 sõnastuse ja sellele sättele Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. oktoobri 2006 otsuses nr 3-3-1-57-06 antud tõlgenduse kohaselt saab toll võtta selliseid meetmeid üksnes juhul, kui järelkontrolli raames on ilmnenud uus teave. Käesoleval juhul uut teavet ei ilmnenud, sest dokument T2L oli puudu juba tollideklaratsiooni aktsepteerimisel. PMTK on arvamusel, et tolli kohustus nõuda sisse tollimaksud ei sõltu sellest, kas kontrolli käigus ilmneb uus asjaolu või mitte, ning asjakohane oleks käesoleval juhul olnud lähtuda ÜTS art 220 lõikest 2 ning Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. mai 2006 otsusest nr 3-3-1-66-
  5. Kaebaja nõustub kohtu seisukohaga, lisades, et toll ei ole olnud piisavalt hoolas kauba koodi ja päritolu kindlaks tegemisel.
  6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas esitatud tõendid kinnitavad piisava usaldusväärsusega, et tollideklaratsioonil I 3162 07/05/2004 näidatud teleritelt oleks tulnud tasuda dumpinguvastane tollimaks ja kogu kaubalt imporditollimaks. Kaebaja telerites ei olnud ühendatud modem ja arvuti operatsioonisüsteem ning kauba ühenduse staatus ei olnud tõendatud. Samas ei nõustu ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendustega osas, mis puudutavad tolli õigust järelkontrolli alusel maksusumma sissenõudmiseks. Kohtuotsuses viidatud haldusasjas nr 3-3-1-57-06 ei kuulunud järelkontrolli ja järelarvestuskande tegemisel kohaldamisele ÜTS, sest järelkontroll oli alanud enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Viidatud Riigikohtu lahendis käsitleti järelkontrolli alustamise ajal kehtinud tolliseadustiku § 257 rakendamist ning rõhutati viidatud sätte kohaldamise erisusi võrreldes ÜTS § 78 lg 3 kohaldamisega. Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele ÜTS § 78 lg 3, mis kohustab tolli võtma meetmeid olukorra lahendamiseks, kui järelkontrolli raames selgub, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel. Sama artikli
  7. lõike kohaselt võib toll teha tollideklaratsioonis muudatusi ka pärast kauba vabastamist. Apellant märgib õigesti, et järelarvestuskande tollideklaratsioonile võib toll jätta tegemata üksnes siis, kui esinevad ÜTS art 220 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 33-1-66-05 punktis 16 on samuti märgitud, et ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. 6
(8)3-07-997
  1. Sarnaselt Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-66-05 käsitletud juhtumile, omab ka käesolevas asjas tähtsust selles loetelus ÜTS art 220 lg 2 p b all märgitud alus, mille kohaselt järelarvestuskannet ei tehta siis, kui: "tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea (eksimuse) tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta." Sama otsuse punktis 16 on Riigikohus Euroopa Kohtu praktikale viidates leidnud, et sellistel juhtudel tuleb kaaluda „kas täidetud on kolm kumuleeruvat tingimust: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte (vt nt Euroopa Kohtu otsus asjas 161/88: Binder;
  2. juuli
  3. a otsus asjas C-187/91: Belovo, EKL 1992, lk I-04937; otsus liidetud asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood;
  4. novembri
  5. a otsus asjas C-251/00: Ilumitrónica, EKL 2002, lk I-10433;
  6. märtsi
  7. a otsus, asjas C499/03P: Biegi Nahrungsmittel, kohtulahendite kogumikus ei ole veel avaldatud).“ Seda, kas nimetatud tingimused on täidetud, otsustab siseriiklik kohus. Käesoleval juhul ei ole halduskohus kontrollinud ÜTS art 220 lg 2 p b tingimuste täidetavust ning seetõttu tuleb kontroll teostada ringkonnakohtul.
  8. Alates 01.05.2004 kehtiva Tolliseaduse § 106 lg 4 sätestab, et Eestisse toimetatav ühenduse kaup või Tšehhi Vabariigis, Küprose Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis või Slovaki Vabariigis (edaspidi liituvad riigid) vabas ringluses olnud kaup, mille eksportimisega seotud tolliformaalsused on ühenduses või liituvas riigis enne käesoleva seaduse jõustumist lõpetatud, loetakse ühenduseväliseks kaubaks. Ühenduseväliseks kaubaks loetakse ka kaup, mis lähetati ühendusest või liituvast riigist Eestisse enne käesoleva seaduse jõustumist ja saabus Eestisse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Sama paragrahvi 7 lõike kohaselt vabastatakse lõikes 4 nimetatud ühenduseväline kaup imporditollimaksudest ja muudest ühenduse tollimeetmetest Eesti Euroopa Liiduga ühinemise lepingus sätestatud dokumentide esitamisel. Euroopa Liiduga Ühinemislepingule lisatud Ühinemisakti IV lisa kohaselt vabastatakse selline kaup pärast vabasse ringlusse lubamist tollimaksudest ja muudest tollimeemetest tingimusel, et esitatakse kas sooduspäritolu tõend või kauba ühenduse staatust tõendav dokument, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 314c ja
  9. Viidatud artiklitest tulenevalt tõendatakse kauba ühenduse staatust dokumendi T2L või samaväärse dokumendi esitamisega. ÜTS art 62 kohaselt tuleb tollideklaratsioonile lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud, ning art 63 kohaselt aktsepteerib toll viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad art 62 sätestatud tingimustele, kui kaup esitatakse tollile. Eeltoodud sätetest nähtub, et imporditollimaksu vabastuse saamiseks tuli tollile esitada T2L dokument.
  10. Apellant leiab, et tolli viga käesoleval juhul ei esinenud, sest tollideklaratsiooni aktsepteerimine ei tekita deklarandis kaitstavat usaldust, et tema suhtes järelkontrolli ei teostata. Ehkki ringkonnakohus nõustub sellega, et tollideklaratsiooni aktsepteerimine ei välista järelkontrolli läbiviimist, on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul esines tolli eksimus. Tolli viga ilmnes käesoleval juhul aktiivse tegevuse juures - dokumentide kontrollimisel – toll kinnitas deklaratsiooni ja aktsepteeris maksuvabastuse ilma, et talle oleks esitatud õigusnormidega ettenähtud dokument T2L. Samas ei tähenda eeltoodu, et toll järelarvestuskannet teha poleks tohtinud, sest ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülejäänud ÜTS art 220 lg 2 p b tingimused täidetud. Deklarandiks oli käesoleval 7
(8)3-07-997 juhul äriühing, kelle kutsealaseks tegevuseks on kauba sisseveo deklareerimine. Selline äriühing pidi olema end kurssi viinud kauba sissevedu puudutava õigusliku olukorraga ning kuna käesoleva otsuse punktis 12 näidatud õigusnormid, mis käsitlevad dokumendi T2L esitamise vajadust, olid piisavalt selged ja lihtsad, pidanuks kaebaja vea kergelt avastama. Õigemini oleks kaebaja vastavalt kehtivale õiguslikule olukorrale pidanud olema ise aktiivne, et nõutav dokument tollile esitada. Kaebaja töötaja on oma seletuse kohaselt selle asemel, et taotleda ja esitada nõutavad dokumendid kauba ühenduse päritolu tõendamiseks, täitnud deklaratsiooni importija sõnade järgi. Sellist käitumist ei saa lugeda kohusetundlikuks ega õigusakte järgivaks. Telerite kaubakoodi osas on kaebaja seaduslik esindaja kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et koos tollideklaratsiooniga esitati tolliametnikule ka telerite tehnilised passid, millest nähtus telerites modemi ja arvuti operatsioonisüsteemi olemasolu. Kaebuses väidetu ei ole ilmselgelt õige, sest Samsung ei tootnud veel 2005. aastal modemit sisaldavaid telereid (e-kiri toimiku lk 165). Seega ei lähtunud kaebaja kaubakoodi määramisel telerite tehnilistest andmetest. Kaubakoodi määramine ei saanud käesoleval juhul olla keeruline, sest sõltus üksnes sellest, kas telerid sisaldasid modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi. 14. Eeltoodust tulenevalt oli toll õigustatud tegema järelarvestuskande ning määrama tasumiseks täiendava maksu. Kohtuotsus tuleb apelleeritud osas tühistada ja uue otsusega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.