← Eesti

3-03-51/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2008 , Tallinn Haldusasja number 3-03-51 Haldusasi Leida Rohula kaebus Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2003 otsuse nr 56 tühistamiseks ja Vallavalitsuse erastamismenetluse jätkamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Leida Rohula apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja - Leida Rohula, esindaja Ene Rohula Vastustajad – Kuusalu Vallavalitsus ja Vallavolikogu, esindaja advokaat Kaimo Räppo
  2. aprill 2008 RESOLUTSIOON Jätta Leida Rohula apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  3. mai 2007 otsus haldusasjas nr 3-03-51 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2003 otsusega nr 56 tunnistati peremehetuteks hooneteks endised pioneerilaagri ehitised Valkla külas (elamu, kuur ja kelder) lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p-st 1 ja peremehetu ehitise hõivamise korra p-dest 9 ja 10, hoonete inventariseerimiseaktist ja arengukomisjoni ettepanekust. AS Epek PT teostas 11.08.2002 endise pioneerilaagri territooriumil peremehetute hoonete hindamise ja koostati ülevaatusakt. Peale hindamist otsustati võtta hooned Kuusalu Vallavalitsuse arvele. 12.09.2002 avaldati Ametlikes Teadaannetes, et Kuusalu Vallavalitsus on arvele võtnud peremehetud hooned Valkla külas ja viimane teadaolev omanik puudub. Kirjalikud vastuväited ehitise peremehetuse kohta paluti esitada kahe kuu jooksul. 05.12.2002 esitas Leida Rohula avalduse Harju Maavalitsusele järelevalve teostamiseks, märkides, et elab majas alates 1982, maja on alates 1990 Kuusalu kolhoosi bilansis ja ta soovib maja peale arvelevõtmist erastada. Harju Maavalitsuse 16.12.2002 kirjas paluti Kuusalu Vallavalitsusel informeerida ja aidata L. Rohulat. 20.12.2002 kirjas paluti L. Rohulal esitada hoonete kuuluvust tõestavad dokumendid. 3-03-51
  5. L. Rohula kaebuses ja kaebuse täienduses paluti tühistada Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2003 otsus nr 56, tunnistada eluruumi ja maa erastamisest keeldumine õigusvastaseks ning kohustada Kuusalu Vallavalitsust jätkama erastamistoimingute läbiviimist - erastada L. Rohulale tema kasutuses olevad ehitised, määrata ehitiste juurde teenindusmaa ja erastada maa. 1) Kaebaja esitas tähtaegselt eluruumi erastamise avalduse ja maa ostueesõigusega erastamise avalduse ning ta kuulub eluruumi erastamise õigustatud subjektide ringi ja tema kasutuses olev eluruum kuulub erastamisele koos maaga. Kaevatav otsus takistab seda ja rikub kaebaja õigusi. 2) Kaebaja pöördus 2002 korduvalt Harju Maavalitsuse poole, kes edastas avaldused vallavalitsusele ja palus teda aidata. Kaebajale jäi mulje, et peremeheta ehitise hõivamine tehakse selleks, et peale ehitiste hooneregistrisse kandmist erastatakse talle elamu ja maa. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arhiivist saadud riigivara munitsipaalomandisse andmise 25.03.1994 akt 01/779-09 kinnitab ehitiste üleandmist valla omandusse. Vald ei saanud ehitiste omandiõigusest loobuda ja siis ehitisi uuesti hõivata. Asi, millel on omanik, ei ole peremehetu. 3) Eluruum on erastamise objektiks (eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 12). Kaebaja asus tööle pioneerlaagrisse ja teda paigutati elamusse
  6. Vaatamata lepingu puudumisele on tegemist tüüpilise üürisuhtega. Töösuhete lõppemisel jätkas kaebaja eluruumi kasutamist. 4) Kaebaja taotleb alates 1990 eluruumi müüki. 1989 lubati müüa elanikele üksikuid elamuid elamistingimuste parandamiseks. 16.04.1992 võeti vastu EV riiklike ja munitsipaaleluruumide seadus, milles avalduste esitamise tähtaega ei määratud. Kaebaja elamu müümise avaldust ei lahendatud selle seaduse ega ka EES kehtima hakkamise ajaks. 5) Kaebaja tütre Ene Rohula ütlustega on tõendatud, et elamu erastamise avaldus viidi valda detsembris 1994 või jaanuaris
  7. Selle esitamine nähtub Kuusalu Vallavalitsuse 14.01.1998 kirjast nr 1-55/77, milles teatati, et eluruumi erastamine ei ole hetkel võimalik. Kuusalu Vallavalitsus teatas 12.03.1998 kirjas nr 611, et L. Rohula maa ostueesõigusega erastamise avaldus on registreeritud Kuusalu Vallavalitsuses nr 1120 all. Maa erastamise avaldus on esitatud 30.12.1997 koos järelpärimisega, millal erastatakse eluruum. 6) Eluruumi ei ole arvatud mitteerastatavate eluruumide hulka ega määratud lammutamisele. Vastustaja on põhjuseta lükanud eluruumide ja maa erastamise edasi. Kuna vastustajad lükkavad erastamisvalduste lahendust edasi, siis ei kohelda kaebajat võrdselt teiste erastajatega.
  8. Vastustajad palusid jätta kaebuse rahuldamata ja leidsid, et kaevatav otsus ei riku kaebaja õigusi, sest ta ei esitanud tähtaegselt eluruumi erastamise avaldust.
  9. Tallinna Halduskohtu 07.05.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) L. Rohula ei ole olnud Kuusalu vallas Valkla pioneerilaagri territooriumil asuva eluhoone ja selle juurde kuuluvate abihoonete omanik, ta kasutab eluruumi üürnikuna. 2) Ostueesõigusega saavad maad erastada ehitise omanikud ja eluruumid erastanud korteri omanikud. Kaebaja soov hooned omandada ei realiseerunud ja tal puuduvad maaeralduse dokumendid. Kaebajal ei saa olla tekkinud maa ostueesõigusega erastamise õigust. 3) L. Rohula on sisse kirjutatud Kuusalu külanõukogusse 16.11.
  10. Ta ei ole elanud hävinenud nn valvuriputkas. Reaalselt on olemas hoone, mida nimetati valvuri majaks ja L. Rohula kasutas seda koos tütrega. Majaraamatu väljavõttest nähtuvalt asus L. Rohula pioneerilaagris valvurina tööle
  11. TK Eesti Trükitööstus 16.05.1985 vastusest nähtub, et L. Rohula asus Valkla pioneerlaagrisse tööle 0,5 kohaga valvurina 1983 septembris, suvel töötas koristajana ja majutati nn valvuri majja; L. Rohula ei tööta alates 31.12.1984, tema kasutuses olevad ruumid paluti vabastada. Kaebaja elamist Kuusalu k/n territooriumil kinnitavad ka temale väljastatud Eesti ostukaart, ametiühingu liikme arvestuskaart, Eesti Energiaga sõlmitud elektrienergia ostu-müügileping ja arved. Vaatamata töösuhete lõppemisele jätkas L. Rohula eluruumi kasutamist üürnikuna ja teda ei ole välja tõstetud, kuigi puudub kirjalik üürileping. 2

(5)3-03-51 4) Eesti Erastamisagentuuri 28.01.1994 käskkirja nr 48-m kohaselt otsustati taasriigistada Valkla Õppe-Puhkekeskus (p 1.3) ja anda hooned Kuusalu valla omandisse lähtudes Vabariigi Valitsuse 04.09.1992 määrusest nr
  1. Riigi vara munitsipaalomandisse andmise 25.03.1994 aktiga 01/779-09 anti vara üle tasuta Valkla Õppe-Puhkekeskuse varana, märkega, et vara ei kuulu erastamisele. Veel märgiti, et aktiga üleantavad ehitised (sh pooleliolevad), üleantava varaga seotud maakasutusõigused ja majandustegevuse õigused kuuluvad vara uue omaniku poolt ümberregistreerimisele vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud korrale. Nimetatud õiguste realiseerimine ja tsiviilõiguslikud tehingud üleantava varaga on enne ümberregistreerimist kehtetud. Asja arutamisel leidis kinnitust, et peremehetuks tunnistatud hooned on olemas. 5) Kaebaja on alates 2002 teinud mitmeid pöördumisi, kuid tema 11.04.2002 avaldus, Harju Maavalitsuse 28.05.2002 kiri ega 10.10.2003 kiri ei tõenda eluruumi erastamise avalduse esitamist. Valla arhiivis säilinud, vallavalitsuses registreeritud L. Rohula 30.12.1997 avalduses paluti erastada tema kasutuses olev eluruum asukohaga Kuusalu vallas endise pioneerilaagri territooriumil koos hoone juurde kuuluva kuuri ja keldriga ning märgiti, et hoonesse on sisse registreeritud täisealine tütar Maile Rohula ja ta kasutab hoonet alates 01.06.
  2. E. Rohula ütluste kohaselt hakkas ta ema asjadega tegelema
  3. Ta elas siis koos emaga ja käis Tallinnas juristi juures, kes koostas erastamisavalduse, mille ema allkirjastas. Ta ei osanud nimetada juristi nime ega ametniku nime, kellele ta viis avalduse, kuid kinnitas, et avaldus oli kirjutatud käsitsi ja valgel lehel ning jäi ametniku juurde
  4. Ta mäletab, et käis vallas koos ema ja õega ja seal öeldi, et erastamise küsimusega tuleb pöörduda Raudsepa (ehitusinsener) poole, kuid ei kinnita, et ta jättis avalduse selle ametniku juurde. Samas ei ole ka tõendatud, et nimetatud töötaja sellel ajal seal töötas ja temale esitati erastamisavaldus. E. Rohula väitis, et avalduse faksikoopial näeb allkiri välja ema allkirja moodi, kuid sellist avaldust siis ei esitatud. E. Rohula väitel öeldi 1997 vallas, et asjaga tegeletakse ja tuli kiri, et eluruumi ei ole võimalik erastada. Seega ainus avaldus eluruumi erastamiseks esitati kaebaja nimel 30.12.
  5. Kohus leidis, et tunnistaja E. Rohula väited ei ole usaldusväärsed selles, et eluruumi erastamise avaldus viidi vallavalitsusse detsembris 1994 või jaanuaris
  6. E. Rohula võis juristi teenust kasutama asudes saada hilinemisega teada, et hoone omanikuna ei pruugi emal olla erastamise õigust ja kui selgus, et hoonet ei müüdud, püüti tagantjärgi esitada pöördumisi, et luua näiliselt olukord, nagu oleks eluruumi erastamise avaldus esitatud tähtaegselt. Samas ei ole välistatud, et E. Rohula mälestused ongi seotud 1997 registreeritud avalduse esitamisega. Avaldus on kirjutatud käsitsi puhtale lehele vabas vormis, nii nagu seda kirjeldas E. Rohula. Eluruumi erastamise avaldus tuli seaduse alusel esitada
  7. märtsiks 1995 ja hilisemaid avaldusi ei saanud enam aluseks võtta. Seega oli kaebaja kaotanud eluruumi erastamise õiguse. 6) Isik võib nõuda halduskohtult haldusakti tühistamist, kui haldusakt on õigusvastane ja rikub tema subjektiivseid õigusi. Kuna kaebajal ei ole eluruumi erastamise õigust, ei riku kaevatav otsus tema õigusi ja kaebus jääb rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  8. L. Rohula apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt elab kaebaja vaidlusaluses majas alates 1982 ja on korduvalt taotlenud nii elamistingimuste parandamist kui maja erastamist. Esmakordselt taotles ta maja ostmist 1990 ja teist korda esitas vallavalitsusele eluruumi erastamise avalduse detsembri lõpus 1994 või jaanuaris
  9. Avalduse täitis kaebaja tütar E. Rohula ja viis selle vallavalitsusse. Vallas oli kadunud majaraamat kaebaja ja tütre sissekirjutusega. Kaebaja arvab, et samal ajal kaotati ka tema eluruumi erastamise avaldus. Detsembris 1997 käis kaebaja koos tütar E. Rohulaga vallavalituses, kus selgitati, et peab esitama maa erastamise avalduse, mida kaebaja ka tegi. Vallavalitsus jättis kaebajale mulje, et nii eluruum kui ka maa erastatakse talle siis, kui hoone on hooneregistris valla nimel. Valla esindajad hakkasid alles kohtus väitma, et kaebaja 3
(5)3-03-51 ei ole eluruumi erastamise avaldust esitanud. 12.10.2004 esitas valla esindaja kohtule 30.12.1997 kuupäevaga dateeritud avalduse tõestamata koopia, mille alusel pole võimalik teha järeldust avalduse ehtsuse kohta. Tegemist on faksist tehtud koopiaga. Vallavalitsus ei esitanud kohtule avalduse originaali. Avalduse üleval on faksi jälg 06.08.1995 kuupäevaga. Võimalik, et tegemist on kaebaja poolt 1994-1995 vallavalitsusele esitatud avaldusega, mis on kellelegi edasi saadetud ja millele on kirjutatud kuupäev „30.12.1997“, mis erineb muust kirjastiilist.
  1. Vastustajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Vara peremehetuks tunnistamise menetluses esitatav vastuväide peaks olema see, et vara ei ole peremehetu, vaid kuulub kaebajale või muule kaebajale teadaolevale isikule. Kaebaja ei ole kumbagi tõendanud. Kohus märkis õigesti, et kaebaja maa ostueesõigusega erastamise ja eluruumi erastamise avalduse kuupäev ning edasine aktiivne tegevus näitab, et kaebaja asus tegelema eluruumi ja maa erastamisega ühel samal ajal detsembrist
  2. Kaebaja väide, et avaldusel olev kuupäev 30.12.1997 on kellegi poolt tagantjärele kirjutatud, on asjakohatu, sest avaldusel puuduvad muud kuupäevad, avaldusel on Kuusalu Vallavalitsuse tempel sama avalduse vastuvõtmise kuupäeva ja registreerimisnumbriga. Vara peremehetuks tunnistamise menetlus ei saa rikkuda kaebaja õigusi, sest ta ei olnud esitanud eluruumi erastamise avaldust
  3. märtsiks 1995 ja seda ei olnud enam võimalik ka esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud kaebuse õigesti rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks alust.
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 kohtuotsuse nr 3-3-1-86-04 p 13). Seega ei anna seadus isikule õigust vaidlustada haldusakti, mis ei riku tema õigusi.
  6. Halduskohus järeldas õigesti, et kaevatav Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2003 otsus nr 56 Valkla külas asuvate endise pioneerilaagri ehitiste (elamu, kuuri ja keldri) peremehetuteks hooneteks tunnistamise kohta võib rikkuda kaebuse esitaja eluruumi erastamise õigust, kuid seda üksnes juhul, kui ta on esitanud avalduse vaidlusaluse eluruumi erastamiseks eluruumide erastamise seaduse § 5 lg 1 p-s 1 sätestatud tähtajaks
  7. märtsiks
  9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt tõenditele antud hinnangu ja järeldusega, et kaebaja poolt eluruumi erastamise avalduse esitamine
  10. märtsiks 1995 ei ole tõendatud ja seetõttu puudub kaebajal kaevatava haldusakti vaidlustamise õigus. Kaebaja väited ei anna alust halduskohtu poolt tõenditele antud hinnangu muutmiseks. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi Kuusalu Vallavalitsuse poolt tema nimel detsembri lõpus 1994 või jaanuaris 1995 esitatud eluruumi erastamise avalduse kaotamise kohta ja leiab, et väide avalduse esitamisest detsembri lõpus 1994 või jaanuaris 1995 rajaneb vaid kaebaja tütre Ene Rohula tunnistajana antud ütlustel. Kaebaja tütar on ilmselt huvitatud asja lahendamisest ema kasuks ja seetõttu tuleb suhtuda tema tunnistajana antud ütlustesse ettevaatusega ja seda eriti põhjusel, et ükski muu tõend E. Rohula sellekohaseid ütlusi ei kinnita. 4
(5)3-03-51
  1. Tutvunud ringkonnakohtu istungil vastustaja poolt esitatud 30.12.1997 kuupäevaga dateeritud avalduse (koopia kohtutoimiku II köite lk 71) originaaliga, tunnistas kaebaja esindaja Ene Rohula, et see avaldus on tema kirjutatud ja tema ema poolt allkirjastatud. Asjaolu, et kaebaja eluruumi erastamise avaldus esitati Kuusalu Vallavalitsusele alles 30.12.1997, kinnitavad ringkonnakohtule esitatud väljavõte Kuusalu Vallavalitsusse saabunud dokumentide registreerimise raamatust (jrk nr 1093) ja Kuusalu Vallavalitsuse 14.01.1998 vastus nr 1-55/77 kaebajale, mille originaal esitati ringkonnakohtu istungil tutvumiseks ja koopia asub kohtutoimiku I köite lk-l
  2. Avalduse pärinemist
  3. aastast kinnitab ka avaldusel (üleval) olev märge Madis Merivoo kohta, kes vastavalt Kuusalu Vallavolikogu 15.11.1996 otsusele nr 80 oli abivallavanem ja sai valla väitel vallavanema kohusetäitjaks 07.03.
  5. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi ja peab usutavaks vastustaja seletust, et faksiaparaat, millega kaebaja 30.12.1997 avalduse koopia tehti, ei fikseerinud koopia tegemise tegelikku kuupäeva faksiaparaadi puuduliku seadistamise tõttu ja avalduse koopial on ebaõige kuupäev (Aug. 06 1995).
  6. Kuna vaidlustatud haldusakt ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pidanud halduskohus analüüsima kaebaja väiteid, mis puudutavad haldusakti seaduslikkust. Samale seisukohale on asutud Riigikohtu halduskolleegium 25.05.1999 määruses nr 3-3-1-2399 p 2, 07.06.1999 määruses nr 3-3-1-26-99 p 4 ja 30.05.2000 otsuses nr 3-3-1-20-00 p
  8. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.