Obsah (6)

§ 173§ 174§ 248§ 250§ 251§ 252

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

§ 173

lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

§ 174

kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Vaidlust ei ole, et kostja maksis hagejale

1. jaanuaril 1997.a 9 100 000 EVP krooni ning ajavahemikul
2. veebruar 1997.a –
3. detsember 1999.a kokku 954 662 krooni. Pärast seda pole kostja ühtegi makset teostanud.

§ 248

annab ostjale muuhulgas õiguse keelduda lepingu täitmisest juhul, kui müüja, rikkudes lepingut, ei anna ostjal üle müüdud asja. Vastavalt lepingu punktile 2.2 läks omandiõigus aktsiatele ostjale üle lepingu allakirjutamise päeval, kuid mitte enne sissemaksu laekumist hagejale. Sissemaksu tasumise kord kajastub lepingu punktis 3.2, mis ütleb, et 2 200 000 krooni rahas ja 4 400 000 krooni EVP-des tasutakse lepingu allakirjutamise päevaks ja 2 200 000 krooni rahas

1. märtsiks 1996.a. Võlakalkulatsiooni kohaselt oli omandiõiguse ülemineku kuupäevaks
2. märts 1996.a, mil kostja tasus kokkulepitud sissemakse. Järelikult pole hageja rikkunud müügilepingut ega jätnud kostjale aktsiaid üle andmata, mistõttu puudub kostjal seaduslik alus lepingu täitmisest ühepoolselt keelduda.

§ 250

sätestas, et müüdud asja kvaliteet peab vastama lepingu tingimustele, lepingus juhendite puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele.

§ 251

lg 1 kohaselt ostjal, kellele on müüdud mittenõuetekohase kvaliteediga asi, kui selle puudused ei olnud müüja poolt tingimuseks seatud, on õigus omal valikul nõuda 1) kas lepinguga liigitunnustega piiritletud asja 3 ümbervahetamist vastava kvaliteediga asja vastu, 2) või ostuhinna vastavat alandamist, 3) või asja puuduste tasuta kõrvaldamist müüja poolt või ostjale kulutuste hüvitamist nende parandamiseks, 4) või lepingu lõpetamist koos kahjude hüvitamisega ostjale.

§ 252

lg 1 sätestas, et kui müüdud asja puudusi ei olnud enne asja üleandmist ostjale müüja poolt tingimuseks seatud, on ostjal õigus esitada müüjale pretensioon nende puuduste osas viivitamatult pärast nende avastamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul arvates asja üleandmise päevast, puuduste kohta ehitises aga mitte hiljem kui ühe aasta jooksul, arvates ehitise üleandmise päevast ostja valdusse, kui ehitise üleandmise päeva on võimatu kindlaks määrata või kui ehitis oli ostja valduses enne ostu-müügi lepingu sõlmimist, siis päevast, mil leping kehtestatud korras sõlmiti. Pooltevahelise kirjavahetusega ja korduvate lepingu muutmise lepingutega on tõendatud, et kostja esitas hagejale regulaarselt pretensioone müüdud aktsiate aktsiakapitali mittevastavuse osas, hageja esitas kostjale nõudeid müügihinna tasumiseks sh. tegi pankrotihoiatusi, kui kostja lepingus märgitud hinda ei tasu, millest lähtuvalt muutsid pooled nendevahelist müügilepingut korduvalt. Lepingu korduvatele muutmistele vaatamata jättis kostja pärast 01.12.1999 tehtud makset maksekohustuse täitmata ja jätkas müüjale asja puudustest tulenevate pretensioonide esitamist. Samas jättis kostja muuhulgas kasutamata

§-s 251 p 4 sätestatud õiguse nõuda lepingu lõpetamist, kui asja puudused ei võimaldanud selle eesmärgipärast kasutamist. Kohus on seisukohal, et kostja asja ostjana kaotas õiguse pärast

§-st 252 lg 1 sätestatud tähtaega müüjale müüdud asja puuduste osas pretensioone esitada ning tal tuleb tasuda, vastavalt lepingus ja lepingu muutmise lepingutes kokkulepitule, asja müügihind. Hageja arvestuse kohaselt on kostjal seisuga

1. juuli 2006.a erastamislepingust täitmata kohustusi kogusummas 65 458 934,31 krooni, millest 25 199 996,00 krooni on põhivõlg, 14 145 597,93 krooni intressid ja 26 113 340,38 krooni viivised. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhisummani, seega on hageja nõue kostja vastu kokku 64 545 589,93 krooni. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 64 545 589,93 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja taotles kohtuistungil aegumise kohaldamist nõuetele kuni 01.10.
2. TsÜS § 167 lg sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine on peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Vaidlust ei ole selles, et kostja lepingus märgitud tähtajal ja suuruses müügihinda ei tasunud ning, et viimase makse tegi ta 01.12.
3. Müügihinna alandamise, maksetingimuste muutmise, kohustuse vähendamise või nendest vabastamise või ka kostja väidetavate kahjude hüvitamise üle kestsid poolte vahel läbirääkimised ja kirjavahetus poolte väidete ning kohtule esitatud tõendite kohaselt 1997 aasta veebruarikuust kuni 2004 aasta detsembrikuuni. TsÜS §-dest 167 lg 1 ja 168 lg 1 tulenevalt on läbirääkimiste perioodil nõude aegumine peatunud ning seda aega ei arvestata aegumistähtaja hulka. Hagi esitati kohtule 17.07.2006, seega ei ole hagi aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud kostja AS K. Kohtunik: /allkiri/ 4