kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.
kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Hageja on soovinud, et laps A jääks elama hageja juurde ja kostja, et kostja juurde. Hageja põhjendas seda muuhulgas asjaoludega, et isa juures on lastel paremad võimalused, ka ei ole kostja piisavalt hoolikas ja nõudlik vanem. Kohus on lapse ära kuulanud, laps soovib elada ema juures. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei takista lapse ema juurde jätmine isaga suhtlemist ning A elukohaks tuleks määrata ema elukoht. Lapse elukoha isa juurde määramisel oleks suhtlemine emaga nii lapse enda kui ka eestkosteasutuse hinnangul takistatud. Lapse enda arvamus ühtib eestkosteasutuse arvamusega. Eestkosteasutus on kontrollinud kostja elukohta ning pidanud seda lapsele sobivaks. Kohtule on A avaldanud, et soovib elada kostja juures. Kohtu hinnangul on lapse ema juurde elama jäämine lapse huvides, kuna lapsel säilib harjumuspärane elukeskkond, samas on tal võimalik isaga suhelda. Kohus ei nõustu hageja hinnanguga, et SB oleks hoolimatu ema, hageja sellised hinnangud on paljasõnalised ja tõendamata. Ka ei ole leidnud tõendamist väited, et kostja takistaks lastel kokkusaamist isaga. Kohus leiab seega, et ABi taotlus nõue tütar AB elukoha määramiseks isa juurde tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kooskõlas § 61 lg 1 - kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte ühine alaealine laps A elas perioodil maist 2005 kuni juulini 2006 hageja juures. Seega oli nimetatud ajavahemikus hageja ülalpidamisel kaks ühist last - poeg Andrei ja tütar A, kostja ülapidamisel oli tütar A. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et kostja nimetatud perioodil hagejale A ülapidamiseks elatist ei maksnud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista summas 1500 krooni lapse kohta.
lg 9 järgi kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund. Kohus leiab, et seega tuleb kostjalt välja mõista elatis näidatud perioodi ulatuses, kuivõrd sellel ajal oli hageja ülalpidamisel kaks last. Mõlema vanema 3 ülalpidamisel on kogu vaidlusaluse aja vähemalt üks laps, seega tuleb kostjalt välja mõista vaid ajavahemiku eest, mil hageja juures elasid nii poeg kui ka tütar A. Asjas esitatud materjalide ja ka hageja enda väidete kohaselt on tema varalised võimalused paremad kui kostjal, seega puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks poeg Andrei ülalpidamiseks ning kostjalt tuleb elatis välja mõista perioodi, mil tütar A elas hageja juures eest so mai 2005 kuni juuli 2006 eest. Elatise suuruse üle poolte vahel vaidlus puudub. Kohus osutab, et kostja väited, mille kohaselt ei ole elatisenõue põhjendatud kuna aastail 2000-2004 kasvatas kostja lapsi üksinda asjakohased. Mõlemal vanemal on kohustus oma lapsi ülal pidada. Kostjal oli võimalus nimetatud perioodil nõuda elatist laste ülalpidamiseks hagejalt, kui hageja vabatahtlikult seda ei teinud. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihind ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigilõivu aluseks olev hagihind on 13500 krooni. Viidatud riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja oli elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivust vabastatud. Muus osas jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.